järgi rahalise karistusega 1856,40 eurot (tasutud 2021.aastal); on kahtlustatavana kinnipeetud 01.02.2023, tõkend vahistamine Kaitsja Ilja Sipari Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
MAAKOHTU OTSUS:
lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 5 aastat.
veebruar
Teha tühistatud osas uus otsus, millega kergendada mõistetud karistust ja määrata, et süüdlase suhtes jäetakse vangistus osaliselt tingimisi kohaldamata vastavalt
Alternatiivselt, kui kohus ei nõustu karistuse kergendamisega teha tühistatud osas uus otsus, millega määrata, et süüdlase suhtes jäetakse vangistus osaliselt tingimisi kohaldamata vastavalt
4. Kaitsja asub seisukohale, et süü suuruse hindamisel ja karistuse mõistmisel on kohus teinud kaalutlusvea, mis on käsitatav materiaalõiguse (
Kaitsja on seisukohal, et kohus on käesoleval juhul eksinud in dubio pro reo põhimõtte vastu ning asjas ei ole ümber lükatud süüdistatava väide, et narkootilisi aineid ta ostis enda tarbeks. Puuduvad mistahes tõendid, mis viitaksid kasvõi kaudselt süüdistatava valduses olnud narkootilise aine edasitoimetamisele (nt läbiotsimisel leitud kaalud, pakendusmaterjal vms). Narkootilise aine edasitoimetamisele ei ole viidatud ka süüdistusaktis. Ühtlasi jättis kohus tähelepanuta, et karfentanüüli puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 0,000015 grammist narkootilisest ainest ja metonitaseeni puhul 0,0005-0,002 grammist ehk siis tegemist on väga tugevatoimelise narkootikumiga ja süüdistatav ei saanud objektiivselt teada, kui suurt kogust narkootilisi aineid ta tegelikkuses valdab. 4.1 Tegemist oletusega, et vabaduses olles jätkab Roman Kisljakov narkootilise aine käitlemist ning seda just enda majandusliku seisundi parandamiseks.. Vaidlust ei ole selles, et süüdistatava majanduslik seisund ei viita isegi kaudselt sellele, et süüdistataval oleks mingisugunegi täiendav tulu, rääkimata narkootiliste ainete käitlemisest saadud tulust. Süüdistataval puuduvad (kallid) sõidukid, kinnisvara ja muud luksusliku elu atribuudid (näiteks eksootilised puhkusereisid jne). 4.2 Kaitsja viitab kohtupraktikale, millal on tegemist materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega (vt nt RKKKo 3-1-1-6-17, p 12) ja mida tuleks arvestada karistuse mõistmisel (vt nt RKKKo 1-18-2232/179, p 71; 1- 17-1629/44, p 28; 3-1-1-58-13, p 8). Kaitsja märgib, et süüdistatavat ei ole narkokuritegude eest varem karistatud. Samuti ei ole süüdistatav karistatud reaalse või tingimisi karistusega. Seega asub kaitsja seisukohale, et süüdistatava käitumises ei peegeldu lugupidamatust kehtiva õiguskorra vastu ja inkrimineeritud kuriteo näol on tegemist juhuslikku laadi teoga, milles puudub korduvus või süstemaatilisus. Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et Roman Kisljakovi süü on keskmisest suurem. Märkimata ei saa jätta ka seda, et viimases sõnas on süüdistatav oma tegu ka tunnistanud ja sisuliselt avaldanud ka kahetsust, mida kohus aga kergendava asjaoluga ei arvestanud. 4.3 Kaitsja on seisukohal, et arvestades süüdistatava isikut (eripreventsiooni) ja kuriteo toimepanemise asjaolusid on võimalik karistust leevendada. Materiaalõiguslikult avaldub ultima ratio põhimõte
lg-st 2, mille kohaselt saab kohus mõista vangistust ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatava suhtes, kes ei ole sarnaste kuritegude eest varem karistatud, keda ei ole varem karistatud (reaalse või tingimisi) vangistusega, kes suudab teenida Eesti keskmisest tunduvalt kõrgemat töötasu, kellel on kaks alaealist last, ei ole reaalse vangistuse mõistmine põhjendatud, sest ilmselgelt saab süüdistatavat mõjutada ka kergema karistusega – tingimisi vangistusega, seda enam, et süüdistatav on juba saanud sisuliselt šokivangistuse vahistamise näol ja teinud õiged järeldused. Käesoleval juhul reaalne vangistus ilmselt ei mõju paremini uut kuritegu ärahoidvalt kui tingimisi vabastamine. 3 4.4 Käesoleval juhul on süüdistatavat küll karistatud rahalise karistusega, kuid seda 7 aastat tagasi, vangistusega ei ole süüdistatavat varem karistatud ja seega täidaks osaliselt tingimisi vangistus täielikult oma eesmärki. Kaitsja hinnangul on sellisteks erandlikeks asjaoludeks see, et narkootilist ainet käitles süüdistatav ainult enda tarbeks, süüdistatava näol on tegemist isikuga, kes ei ole sarnaste kuritegude eest varem karistatud, keda ei ole varem karistatud (reaalse või tingimisi) vangistusega, kes suudab teenida Eesti keskmisest tunduvalt kõrgemat töötasu ja kellel on kaks alaealist last. Kaitsja hinnangul on käesoleval juhul seega põhjendatud süüdistatava vangistusest tingimuslik vabastamine, mis täidab oma eesmärki. Süüdistatav on kohtuistungil andnud nõusoleku tema suhtes elektroonilise valve kohaldamiseks, seega on kohtul võimalik kohaldada ka nt
PROKURÖRI SEISUKOHT: 5. Prokuratuuri hinnangul Harju Maakohtu 13.06.2023.a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-233074 seaduslik ja puuduvad alused selle tühistamiseks. 5.1 Prokuratuur leiab, et Roman Kisljakovi karistuse kergendamine ei ole põhjendatud ning samuti ei ole põhjendatud vangistuse kohaldamine tingimisi
Kuigi Harju Maakohus on sedastanud, et Roman Kisljakovi süü on keskmisest suurem, tuleb arvesse võtta, et mõistetud karistus on alla sanktsiooni keskmise määra ning prokuratuuri hinnangul ei esine üld- ega eripreventiivseid asjaolusid, mis võimaldaksid karistust veelgi leevendada. Kohus on prokuratuuri hinnangul arvestanud karistuse määramisel eripreventiivseid kaalutlusi väga suure kaaluga ning määraski selliselt karistuse, mis on alla keskmise sanktsioonimäära. Puutuvalt kaitsja argumenti seoses kahetsusega kui kergendava asjaoluga, mida kohus ei ole karistuse määramisel arvestanud, ei leia prokuratuur, et süüdistatava poolt avaldatu oleks puhtsüdamlik ja siiras. Nimetatu juures tuleb arvestada, et süüdistatava seisukoht oli terve menetluse vältel, et läbiotsimisel leitud aine päritolust, mida ta vabatahtlikult välja ei andnud, ei tea ta midagi. 5.2 Narkootiliste ainete edasiandmise eesmärgi osas ei ole kohus teinud kaalutlusviga. Prokuratuuri hinnangul tuleb arvestada ka seda, et kahtlustatav on menetluses avaldanud, et ta on ka ise narkootilise aine tarvitaja (ning tarvitanud pikaajaliselt, alludes vahepealsel ajal ka metadooniravile) ning ühtlasi on Roman Kisljakov ka ise 02.02.2023.a kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamisel öelnud, et tegemist on raske ainega. Seega on alust eeldada, et ta teadis, mis ainetega on tegu ja missugune on ainete toime ning seeläbi ka adus, millises koguses aineid tema valduses on. Nimetatu koosmõjus asjaoluga, et tema valdusest leiti enimohtlikke narkootilisi aineid koguses, mida ei oleks ta võimeline enda elu ajal ära tarvitama ning millest saaks narkojoobe keskmiselt 106 135 inimest, on piisavad jõudmaks järeldusele, et narkootiline aine ei olnud omandatud isiklikuks tarbeks. Seega kuivõrd edasiandmise eesmärgi tuvastamine tugineb tõendite kogumile, ei ole prokuratuuri hinnangul tegemist kahtlusega, mida tuleb tõlgendada kahtlustatava kasuks. Ühtlasi nõustub prokuratuur kohtu järeldusega, et Roman Kisljakovi majanduslik olukord on täiendav ohutegur jätkuvate kuritegude toimepanemiseks ning on oluliseks asjaoluks karistuse määramisel. 5.3 Täiendavalt rõhutab prokuratuur, et tõendamist on leidnud, et Roman Kisljakov käitles narkootilisi aineid koguses, millest saaks narkojoobe keskmiselt 106 135 inimest. Tegemist on märkimisväärselt suure kogusega, ületades narkootilise aine suure koguse piirmäära enam kui 10 000 kordselt. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 28.04.2009.a lahendis 3-1-1- 3209 asunud seisukohale, et isikult äravõetud erinevate narkootiliste ainete kogus, mis ületab kümneid kordi suure koguse piiri, on isiku süü suurust rõhutav asjaolu. Seega tuleb antud 4 juhul süü suuruse hindamisel ning Roman Kisljakovile karistuse määramisel arvesse võtta tema poolt käideldud narkootiliste ainete märkimisväärselt suurt kogust. Samuti tuleb vastavalt Riigikohtu praktikale narkootilise aine käitlemise korral arvestada ka toimepandud kuriteo n-ö konkreetset sisemist ohtlikkust ning karistuse mõistmisel tuleb silmas pidada, et toimepanija süü suurust mõjutab mh käideldud narkootilise aine liik. Roman Kisljakov käitles narkootilisi aineid karfentanüüli ja metonitaseeni, mille puhul on tuvastatud, et tegemist on väga ohtlike ainetega. Riigi reageering sedavõrd ohtlike narkootiliste ainete nii suures koguses käitlemisele peab olema jõuline ja ühene, et tagada rahvatervise kaitse. Seega lisaks eripreventiivsetele kaalutlustele ei pea prokuratuur lähtuvalt üldpreventiivsetest kaalutlustest võimalikuks Roman Kisljakovi karistust leevendada ega pöörata seda täitmisele osaliselt. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS: 6. Kohtukolleegium tutvunud toimiku materjalidega, maakohtu otsuse, apellatsiooni motiividega ning prokuratuuri seisukohaga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja tühistamisele ei kuulu. 6.1 Maakohus tunnistas Roman Kisljakovi süüdi
lg 1 järgi.
Seega sanktsiooni keskmine määr on 5 aastat 6 kuud vangistust. Maakohus mõistis karistuseks vangistuse 5 aastat, mis on sisuliselt
6.2 Kaitsja sisustab ekslikult
lg 2 sätestatud põhimõtte.
lg 2 ls 1 sätestab küll üheselt, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega ehk silmas on peetud rahalist karistust, mitte karistusest tingimis vabastamist nagu leiab ekslikult apellant.
lg 1 sanktsioon ei näe ette kergemaliigilist karistust vaid ainult vangistuse, seega sellised kaitsja väited on ainetud. 6.3 Antud juhul on kuriteo eest kohaldatav põhikaristuse liik vangistus. Kolleegium märgib, et maakohus ei ole karistusmäära valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhjendatud karistusmäära valiku aluseks olevaid asjaolusid. Maakohus on arvestanud karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, süüdlase iseloomustavaid andmeid, samuti üld- kui ka eripreventiivseid eesmärke. 6.4 Kaitsja heidab ette, et maakohus ei ole arvestanud süüdistatava Roman Kisljakovi viimases sõnas väljendatud süü tunnistamist ja sisuliselt kahetsuse avaldamist karistust kergendava asjaoluna. Apellant jätab tähelepanuta, et süüdistatav ei ole kohtulikul uurimisel oma süüd tunnistanud vaid tegi seda osaliselt ning viimases sõnas tunnistas süüdistatava narkootilise aine tarvitamist. Ka ei ole süüdistatav viimases sõnas avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust (tl 163 pöördel, 167 pöördel). Kolleegium asub seisukohale, et siiras kahetsus tähendab seda, et isik on oma teo taunitavust mõistnud ja püüab sarnast käitumist edaspidi vältida. Kuna karistust kergendav asjaolu ei ole mitte kahetsuse avaldamine, vaid just puhtsüdamlik kahetsus, peabki kohus alati hindama, kas avaldatud kahetsus on puhtsüdamlik, s.o, kas on alust uskuda, et isik siiralt kahetseb oma tegu. Süüdistatava kohtuistungil tehtud avalduste pinnalt ei kujunenud kolleegiumil veendumust, et Roman Kisljakovi puhtsüdamlikult oma tegu kahetseb, mistõttu maakohtu poolt tähelepanuta jäetud
loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud ning apellandiga ei saa nõustuda, et esineb karistust kergendav asjaolu
5 6.5 Kolleegiumil tuleb nõustuda maakohtuga, et Roman Kisljakovi süü suurus ei ole väike ning suuremale süüle viitavad teo ebaõigust kirjeldavad asjaolud, mis teevad teo taunitavaks. Väärib märkimist, et maakohus ei ole karistuse mõistmisel võtnud arvesse, et tegemist ei olnud isiklikuks otstarbeks mõeldud ainega vaid seda süüdistatava väidet hindas maakohus süü tuvastamisel (tl 175). Samas on maakohus kooskõlas kohtupraktikaga võtnud karistuse mõistmisel arvesse käideldud aine kogust. Seega kaitsja süü suuruse hindamist puudutav kriitika on täiesti alusetu ning kaitsja toodud argumente ei pea ringkonnakohus põhjendatuks. 6.6 Kolleegium peab vajalikuks märkida, et karistuse mõistmisel on üks peamine kriteerium, et hinnata tuleb konkreetse teo sisemist ebaõigust. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-12-06 märkinud, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud, otsuses nr 3-1-1-99-06 on öeldud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole (otsuse p 14). Tähendust omab seega suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis (nn täideviimis-ebaõigus), kusjuures tähelepanu pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele, mis on samuti objektiivseks kategooriaks. Antud kvalifikatsiooni, s.o
lg 1 puhul tuleb silmas pidada, et narkootilise aine käitlemise korral on oluline vahe, millises konkreetses koguses narkootilist ainet käideldakse. Käsitletaval juhul on tuvastatud, et Roman Kisljakov käitles narkootilisi aineid koguses, mis ületas suure koguse miinimummäära
mõttes tuhande kordselt, kui võtta arvesse miinimum kogus joobe tekitamiseks, mistõttu on Roman Kisljakovi süü keskmisest suurem. Arvestades Roman Kisljakovi poolt toimepandud kuriteo raskust ja sellega rünnatud õigushüve olulisust, samuti süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid, karistust kergendavate asjaolude puudumist, on tema süü suurem ja seetõttu tuleb Roman Kisljakovi karistus, mis on sanktsiooni keskmises määras, jätta muutmata. Kolleegium leiab, et maakohus on vangistuse määra mõistmisel kõiki olulisi asjaolusid, mis võiksid mõjutada vangistuse määra juba arvesse võtnud ning karistusmäära lühendamiseks alused puuduvad. 7. Kaitsja taotlusele kohaldada
Kohtupraktikas on korduvalt asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära – vt RKKKo nr 3-1-1-99-06). Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest ja kohus ei pea karistusest vabastamise ebaotstarbekust põhjendama. Piisab, kui kohtuotsuses on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid (vt RKKKo nr 3-1-1-99-06, p-d 16-17). Kolleegium leiab, et maakohus on kõike ülalnimetatud põhimõtteid järginud ja kohtupraktika valguses ei olnud maakohus kohustatud põhistama, miks ta süüdistatava Roman Kisljakovi mõistetud vangistusest vabastamata jätab, on maakohu seda siiski teinud (tl 175 pöördel) ning leidnud, et vabastamine on välistatud. 7.1 Kolleegium viitas juba eelnevalt, et karistusest tingimisi vabastamise korral on aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks. Antud põhimõtetest lähtuvalt ei ole Roman Kisljakovi suhtes otstarbekas ega võimalik kohaldada
või 74 sätteid, ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist, sest taotletav eripreventiivne eesmärk puudub. Asjas puuduvad märkimisväärsed erisused nii süüteo toimepanemise asjaoludes kui ka 6 süülase isikus. Karistusest tingimisi vabastamine ei omaks ilmselgelt Roman Kisljakovi suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. 7.2 Seoses apellatsioonis tooduga, et
sätteid tuleb kohaldada ka põhjusel, et süüdistatavat ei ole varem karistatud samalaadsete kuritegude eest, ta suudab teenida keskmiselt tunduvalt suuremat töötasu ja tal on kaks alaealist last, tuleb märkida järgimist. Ainuüksi loetletud asjaolud ei anna alust kohaldada
Kui isiku süü, võimalused mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid nõuavad isiku karistamist reaalse vangistusega, siis tuleb teda ka sellise karistusega karistada. Karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine saab toimuda siiski vaid tingimusel, et selline vabastamine on põhjendatav samaaegselt nii kuriteo toimepanemise asjaolusid kui ka süüdlase isikut iseloomustavatest erandlikest asjaoludest lähtuvalt. Ekslik on ka kaitsja arusaam, et narkootilise aine käitlemine enda tarbeks on nn märkimisväärne eripära. Kolleegium märgib kokkuvõtvalt, et kõnealuses asjas puuduvad märkimisväärsed erisused nii süüteo toimepanemise asjaoludes või süülase isikus, mis teeks karistuse või selle osa reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks. 7.3 Lisaks väärib märkimist, et kohtupraktika kohaselt on karistuse kandmisest osalise vabastamise instituudi eesmärk üksnes nn šokivangistus, mida tuleb sisustada eripreventiivselt kui isiku tõsist hoiatamist lühiajalise - s.o mõnekuulise vangistusega (vt RKKKo nr 3-1-1-4104, 3-1-1-21-05). Apellatsioonis puuduvad veenvad põhjendused isiku osaliselt tingimuslikult karistusest vabastamiseks. Süüdistatava isik ning teda iseloomustavad andmed on määravad karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks, kuid seejuures ei saa unustada, et karistuse mõistmise aluseks olev isiku süü suurus on lahutamatult seotud ka toimepandud kuriteoga ehk siis õiguslikult etteheidetava käitumisega. 8. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1; § 342 lg 3 p 1 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 13. juuni 2023.a otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.