) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kompromissi kinnitamisel peab kohus muuhulgas pöörama tähelepanu loomade eriseisundile tsiviilõiguses. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 49 lg 3 kohaselt ei käsitleta loomi asjadena, kuigi neile kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nagu nähtub täitemenetluse seadustiku § 67 lg-st 2, tuleb seadusandja hinnangul loomadega seonduvate eraõigussuhete puhul kaaluda loomakaitsehuve ning tema omaniku (TMS § 67 lg 2 kontekstis „võlgniku“) huve. Loomakaitsehuvina tuleb muuhulgas arvestada looma kiindumussuhet loomapidajasse, kuid ka looma elutingimusi laiemalt. Samuti tuleb arvestada loomaomaniku või muu loomapidaja kiindumussuhet loomasse. Arvestades looma elutingimusi ning loomaomaniku valmisolekut teda võõrandada, leiab kohus, et antud juhul ei ole ilmseid takistusi kompromissi kinnitamisel, mis võiksid tuleneda looma ja tema omaniku kiindumussuhtest. Komporimiss ei ole kohtule esitatud asjaolude kohaselt vastuolus heade kommetega ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Samuti on kohtule esitatud kompromissilepingut võimalik täita. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas
lg 1 p 4 ja
5. Kohus selgitab pooltele, et
lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 6.
§-st 432 tulenevalt, kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 7.
lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise määrusega, kui asjas lõpetatakse menetlus. Kohus tühistab ühtlasi käesoleva määrusega Harju Maakohtu 30.05.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-7518 kohaldatud hagi tagamise abinõud. 8.
lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kohtule esitatud kompromissilepingus leppinud kokku, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 9.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromissilepingus kinnitanud, et loobuvad kompromissi kinnitamise määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest. Seega ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.