Obsah (6)

§ 371§ 663§ 667§ 392§ 442§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 16. oktoober 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-23-4975 Tsiviilasi J

) § 371 lg 2 p-le

1. Maakohus nõustus hagejaga, et vastavalt esitatud asjaoludele oli müüdud korteri puhul tegemist hageja lahusvaraga. Maakohus selgitas, et alusetule rikastumisele viidates saab nõuet esitada võlaõigusseaduse
2. peatükis sätestatud alustel ja ulatuses. Hagiavalduses esitatud asjaoludest nähtuvalt ei ole hageja teinud kostjale sooritust, st kostja ei ole hagejalt midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena. Hageja ja kostja olid korteri ostu-müügilepingus ühel poolel (müüjad) ning rahalise soorituse tegi nii hagejale kui kostjale korteriomandi ostja. Tulenevalt VÕS § 1028 lg-st 1 saab saadut saajalt tagasi nõuda vaid üleandja. Kuna hageja ei ole kostjale midagi üle andnud, siis ei ole hagejal kostja vastu alusetust rikastumisest tulenevat nõuet tekkinud. Hagiavalduses esitatud asjaolud ei paigutu ka ühegi teise võlaõigusseaduse alusetu rikastumise peatüki sätte alla. Maakohtu hinnangul 2 ei ole hagiavalduses esitatud asjaolusid arvestades täidetud ka võimalikest muudest lepinguvälistest võlasuhetest tulenevate nõuete faktilised eeldused. Kuivõrd tegemist oli poolte lahusvaraga, on maakohtu hinnangul perspektiivitu ka nõue lahusvara arvelt ühisvarasse tehtud kulutuste ja parenduste hüvitamiseks. Kuna korteriomand oli hageja esitatud asjaolude nii hageja enda kui ka kohtu hinnangul hageja lahusvaraks, oleks perspektiivitu menetleda nõuet, mille rahuldamiseks on vaja tuvastada, et kõnealune korter oli poolte ühisvaraks. Eelnevast tulenevalt ei ole ka hageja alternatiivse nõude eeldused täidetud. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja võtta hagi menetlusse ning anda hagejale võimalus puuduste kõrvaldamiseks. Hageja leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks puudub seadusest tulenev otsene alus (

§ 371lg 1).

Maakohus on jätnud täitmata õigusliku olukorra selgitamiskohustuse, mh mis oleks alternatiivselt hageja nõude õiguslik alus kohtu arvates. Määrus on õigusvastane ning rikub hageja õigusi. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei kohusta hagejat oma nõuet õiguslikult kvalifitseerima. Alles siis, kui pooled on kõik olulised asjaolud ja tõendid esitanud, saab kohus anda asjale korrektse õigusliku hinnangu. Maakohus aga leidis hagejale üllatuslikult, et kuna hageja ei ole andnud ostuhinda kostjale üle isiklikult, nagu VÕS § 1028 lg 1 sõnastus ette näeb, siis tuleb jätta hageja hagi menetlusse võtmata, analüüsimata, kas VÕS § 1027 alusel esitatud hagiavaldust on võimalik õiguslikult teisiti kvalifitseerida. Hagejale jäi täielikult arusaamatuks, milline on hagi nõude õiguslik hinnang või milline on see õiguse rikkumine, seda enam kui maakohus hagejaga nõustus, et kostjal puudus hageja korteri maksumuse hinnast raha saamise õigus. Notar tekitas omaalgatusliku seaduse tõlgendamise ja kostja tehingusse kaasamisega olukorra, millel on eksimuse tõttu sõlmitud tehingu tunnused tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 92 mõttes. Tehingu tühistamise tulemusel tekiks ikkagi olukord, kus kostja on alusetult rikastunud ja saanud hageja vara arvelt raha 30 000 eurot. Juhul, kui hageja esitatud nõude alus on ebaselge, peab kohus sellele tähelepanu juhtima ja andma vajadusel hagejale tähtaja nõude alust täpsustada. VASTUSTAJA SEISUKOHT

1. Kostja (vastustaja) on seisukohal, et hageja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Kostja on seisukohal, et kohtu eelmenetluse ülesandeid täidetakse eelmenetluses, mitte enne seda, kui hagi menetlusse võetakse. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja neid asjaolusid tuleb tal endal tõendada. Käesoleval juhul on hageja tuginenud asjaolule, et temale kuulus korter lahusvarana (mida kostja omaks ei võta) ning hageja on soovinud seetõttu alusetu rikastumise sätete alusel 30 000 euro enda kasuks välja mõistmist. Maakohus on põhjendanud, miks kohus on jätnud hagiavalduse menetlusse võtmata. Maakohus on, hageja esitatud asjaolude õigsust eeldades, kaalunud hageja nõude perspektiivikust erinevatel võimalikel õiguslikel alustel ning teinud selle põhjal kaalutlusotsuse perspektiivitu nõude menetlusse mittevõtmiseks. Hageja on määruskaebuses asunud esitama uusi väiteid, mille kohaselt oli hageja notariaalset tehingut tehes eksimuses TsÜS § 92 mõttes ning vastava tehingu tühistamisel tekiks tal nõudeõigus 3 30 000 eurole. Käesoleval juhul on vastav notariaalne tehing tehtud jaanuaris 2022 ning TsÜS § 99 lg 1 p 2 kohaselt võib tehingu tühistada kuue kuu jooksul eksimusest teada saamisest. Tegemist on õigustlõpetava tähtajaga. Õiguskirjanduse kohaselt on põhjendatud hagi menetlusse võtmata jätmine perspektiivituse tõttu ka juhul, kui nõude hagetavuse välistab õigustlõpetav tähtaeg. Seega on maakohus jätnud õigesti hagiavalduse menetlusse võtmata.
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus kuulub menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistamisele ning asi tuleb saata tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks (

§ 667lg 2 teine lause).

Määruskaebus kuulub rahuldamisele.

1. Hageja esitas maakohtule hagi oma endise abikaasa vastu 30 000 euro saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja
2. jaanuaril 2022 notariaalselt tõestatud lepingu, millega müüs talle kui ainuomanikule kuuluva korteriomandi, kuid korteri müügist saadud rahast kanti vastavalt notari selgitustele pool (30 000 eurot) hagejale ja pool (30 000 eurot) kostjale. Kostja osales tehingus kui müüja endine abikaasa. Hagiga taotletav eesmärk on kostjale tehingu alusel kantud raha 30 000 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista.
3. Maakohus keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest

§ 371lg 2 p 1 alusel.

Jättes hagi

§ 371

lg 2 p 1 või p 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagi menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (Riigikohtu 8. märtsi 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 10; 28. detsembri 2022 määrus tsiviilasjas nr 221-3244, p 11 ).

§ 371

lg 2 p-de 1 ja 2 alusel asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohus hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt, vaid lähtuda tuleb hagiavalduses esitatust (Riigikohtu

1. veebruari 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-16, p 9). Ringkonnakohus leiab, et maakohus tuvastas menetlusnorme rikkudes menetlusse võtmise keeldumise määruses ennatlikult müüdud korteri kuulumise hageja lahusvara hulka, st erinevalt notariaalses lepingus poolte poolt avaldatust. Hageja poolt kohtu ette toodud asjaolud korteri kuuluvuse osas on ebaselged, pooled on selles küsimuses erinevatel seisukohtadel, st et see asjaolu on vaidluse all ning seda asjaolu ei saa kohus tuvastada tsiviilasja menetlusse võtmise otsustamisel. Samuti asus maakohus ennatlikult seisukohale, et kostjale raha ülekandmisel ei olnud tegemist hageja sooritusega kostjale VÕS § 1028 lg 1 tähenduses ning hageja ei ole kostjale midagi üle andnud ning hagiavalduses esitatud asjaolud ei paigutu ka ühegi teise võlaõigusseaduse alusetu rikastumise peatüki sätte alla.
2. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et hageja nõuded, poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta selgitatakse välja eelmenetluses (

§ 392lg 1).

Tõendeid hindab kohus asja sisulisel lahendamisel kohtuotsuses (

§ 442lg 8).

Ringkonnakohus selgitab, et hageja väite, et müüdud korter kuulus tema lahusvarasse, hindamine eeldab mh lepingu tõlgendamist, mida maakohus hagi menetlusse võtmise staadiumis teha ei saa. Maakohus peab asja sisulise arutamise käigus välja selgitama, milline oli poolte tahe

1. jaanuari 2022 lepingu sõlmimisel ja kas poolte tahe oli suunatud koos vaidlusaluse korteri müügiga ka abikaasade ühisvara jagamisele või võis tegemist olla kompromissiga VÕS § 578 tähenduses. Asja materjalide kohaselt oli hageja kantud kinnistusraamatusse korteriomandi ainuomanikuna ja asjaõiguskokkulepet selle kande muutmiseks pooled ei sõlminud. 4 Kui kohus jõuab hageja väiteid arvestades asja sisulise lahendamise käigus järeldusele, et vaidlusaluse korteriomandi puhul oli tegemist hageja lahusvaraga, ei ole välistatud hageja õigus esitada kostja vastu alusetu rikastumise nõue VÕS § 1028 ja § 1029 alusel. Tavapärasest soorituskondiktsiooni olukorrast erineb VÕS § 1029 selle poolest, et üleandja poolt oma kohustuse täitmiseks teisele isikule millegi üleandmine (st sooritus VÕS § 1028 tähenduses) ei toimu mitte eeldatavale võlausaldajale (st isikule, kelle suhtes soorituse aluseks olev kohustus eksisteeris), vaid viimase korraldusel kolmandale isikule (vt ka Võlaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne IV osa, lk 671). Hagi asjaolude kohaselt on hageja enda tegevuse tulemusena talle kuulunud korteriomandit müües jäänud ilma poolest müügihinnast, kuivõrd nõustus selle tasumisega ostja poolt kostjale (lepingu p 2.2) enda kohustuse täitmise eesmärgil, millega suurendas kostja vara. Seega võib hagejal olla kostja vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue. Kui kohus jõuab asja sisulise arutamise käigus arvestades kostja vastuväiteid ikkagi järeldusele, et korter kuulus poolte ühisvarasse ja ühisvara on jagamata, tuleb kohtul hageja alternatiivse nõude alusel võtta seisukoht, kas hagejal on enne
2. juulit 2010 kehtinud PKS § 18 lg 2 alusel õigus taotleda lahusvara arvelt ühisvarasse tehtud kulutuste ja parenduste hüvitamist ja millises ulatuses. Sellisel juhul peab hageja eelnevalt taotlema ka ühisvara jagamist.
3. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja saadab asja tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (

§ 173lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) 5