Obsah (4)

§ 121§ 5§ 43§ 104

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-925 Määruse kuupäev 19.7.2023 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi Rene Vainiku kaebus riskihindamisega Viru Vangla vastu seoses RESOLUTSIOON Tagastada ka

) § 44 lg 1 näeb ette, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

1. Justiitsministri
2. mai
3. a määrus nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (määrus nr 21) § 1 lg 1 sätestab, et täitmiskava on kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. Täitmiskava koostamise aluseks on kinnipeetava riskihindamise tulemused ning 3-23-925 täitmiskava koostamise protsess koosneb riskihindamisest, täitmiskava koostamisest, selle kinnitamisest ning kinnipeetavale tutvustamisest (määruse nr 21 § 2 lg 1 ja § 3 lg 1).
4. Täitmiskava on programmiline dokument, mille koostamise eesmärgiks ei ole kinnipeetava õiguste ja kohustuste reguleerimine. Samuti ei oma riskihindamine eraldiseisvalt kinnipeetava õigustele vahetut mõju ja iseseisvat tähendust, sest riskihindamine sisaldab üksnes hinnanguid asjaoludele, mis soodustavad uue kuriteo toimepanemist või mis viitavad kinnipeetava ohtlikkusele ja muudele turvalisusriskidele, kuid riskihindamine ega selle tulemus ei tekita, muuda ega lõpeta otseselt kinnipeetava õigusi ega kohustusi. Nii täitmiskava kui selle aluseks olev riskihindamine ei oma seega regulatiivset toimet. Täitmiskavas ette nähtud eesmärkide saavutamiseks vajalikud otsustused, millega piiratakse kinnipeetava õigusi, tehakse üldjuhul eraldi haldusaktidega. Riskihindamise tulemusena koostatud täitmiskavas märgitud ohtlikkuse tasemel ei ole iseseisvalt õiguste tekkimisele, muutmisele või lõpetamisele suunavat iseloomu ning sellel puudub vahetu mõju kinnipeetava õigustele ja kohustustele.
5. Õigusi antakse või kohustusi pannakse peale eraldiseisva tegevusega ja kui selle eelduseks on ohtlikkuse tase, saab seda selle tegevuse vaidlustamise raames eraldi hinnata. Seega ei ole praegusel juhul riskihindamine ja kaebajale määratud ohutase eraldiseisvalt vaidlustatavad ning kaebaja ei saa nõuda korduva riskihindamise teostamist (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi
6. aprilli
7. a määrus asjas nr 3-18-111, p-d 13-14; Tartu Halduskohtu
8. jaanuari
9. a määrus asjas nr 3-19-58, p 12).
10. Samuti puudub kaebajal subjektiivne õigus esitada kohtule abstraktseid tulevikku suunatud nõudeid vangla keelamiseks kasutada riskihindamise tulemusel saadavat protsenti avavanglasse paigutamise ja ennetähtaegse vabastamise toetamise otsustamisel ning vangla kohustamiseks arvestada riskihindamise protsendi kasutamisel standardhälbega viie protsendi ulatuses. Kaebajal on halduskohtus võimalik vaidlustada konkreetset haldusakti või toimingut, mis kaebaja hinnangul talle negatiivset mõju avaldab (

§ 5lg 1 ja § 37 lg 2) ning tagada oma õiguste kaitse sellisel viisil.

Vastavaks otsuseks saab olla nt vangla keeldumine kaebaja avavanglasse paigutamisest. Kui vangla keeldub kaebaja avavanglasse paigutamisest tema ohutasemele tuginedes, on kaebajal võimalik eelnimetatud otsuse vaidlustamisel esitada vastuväited ka riskihindamise tulemustele. Kaebajal tuleb aga arvestada, et enne kohtusse pöördumist tuleb tal nõuetekohaselt läbida vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 5 tulenev kohustuslik kohtueelne menetlus.

1. Kohus peab avavanglasse paigutamisega seoses vajalikuks täiendavalt märkida, et kõrgohtliku kinnipeetava avavanglasse paigutamine ei ole välistatud. Samuti saab vangla kaebajale määratud ohutaset avavanglasse paigutamise otsustamisel vajadusel ümber hinnata, varasemalt antud hinnang ei välista automaatselt avavanglasse paigutamist. Avavanglasse paigutamine on kaalutlusotsus ning selle tegemisel tuleb lähtuda ka muudest asja lahendamisel tähtsust omavatest asjaoludest (vt ka Tartu Ringkonnakohtu
2. mai
3. a määrus asjas nr 319-374, p 9).
4. Kaebaja ohutase on alates 7.11.1996 olnud „kõrgohtlik“. Viru Vangla vabandas kaebaja ees, kuna 28.9.2011 oli kaebaja ohutase ekslikult märgitud „ohtlik“, kuid viga parandati 4.5.2016, mil ohutase muudeti jälle „kõrgohtlikuks“ (vt 24.3.2023 vaideotsus).
5. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Reene Vainiku kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 2 3-23-925 13. Kuna kohus tagastab kaebuse

§ 121

lg 2 p 1 alusel, siis ei kuulu kaebuselt tasutud riigilõiv tagastamisele (

§ 104lg 5 p 2).

14. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis kaebuses esitatud taotlused sh riigi õigusabi taotlus jäävad läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Ülle Polluks 3