) § 371 lg-tele 9 ja 10 ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid ning hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Lisaks näeb
lg 3 ette, et kui avaldaja ei esita nõude põhjendust õigel ajal, keeldub kohus määrusega hagi menetlusse võtmast. Vastavalt
lg 1 esimesele lausele kohustab asja hagimenetluse korras menetlev kohus avaldajat viivitamata esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. Sama paragrahvi lõikest 3 tuleneb, et kui avaldaja ei esita nõude põhjendust õigel ajal, keeldub kohus määrusega hagi menetlusse võtmast. Hagejale saab kohtumääruse kättetoimetatuks lugeda 15.08.2023, kuid hageja ei ole tähtaegselt ega ka hiljem hagiavaldust esitanud. Kohtu hinnangul ei vasta maksekäsu kiirmenetluse raames esitatud avaldus
38. peatükis (
-340) ning
§-s 363 hagiavalduse kohta sätestatud vormi- ja sisunõuetele. Lisaks ei ole
147 lg 5 kohaselt hagilt tasutud täiendavat riigilõivu. Kuna hageja ei ole nõuetekohast hagiavaldust õigel ajal esitanud, siis keeldub kohus selle menetlusse võtmisest
lg 1 p-de 9 ja 10 ning § 487 lg 3 koosmõju alusel.
lg 4 teisest lausest tuleneb, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (
2. Hageja töötaja T B -B on 11.08.2023 esitanud kohtule taotluse maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 65 eurot. Kohtule ei ole riigilõivu tagastamise taotluse lahendamiseks esindusõigust tõendavat volikirja esitatud. 26.09.2023 kirjas on palutud jätta riigilõivu tagastamise taotlus läbi vaatamata. 2 2-23-110528
lg 1 p 9 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui õigustatud isiku nimel hagi esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. Kohus jätab eeltoodud sättest tulenevast põhimõttest hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks läbi vaatamata. 3.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses loetakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (
lg 9) Tulenevalt
lg-st 1 kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Antud juhul ei nähtu toimiku materjalidest, et kostja oleks menetluses kulusid kandnud. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille suurust saaks kohus rahaliselt kindlaks määrata. 4. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise ja riigilõivu tagastamise taotluse läbi vaatamata jätmise osas võib hageja esitada määruskaebuse (
Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (
Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (
/allkirjastatud digitaalselt/ Maris Juha Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.