← Eesti

1-17-5756/184

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2023, Tartu Kriminaalasja number 1-17-5756 Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
  2. septembri
  3. a määrus Alari Peetsalu tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Alari Peetsalu (isikukood 38705184234) ja kaitsja Kaido Kooga määruskaebused Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Tühistada Viru Maakohtu
  5. septembri
  6. a määrus, millega jäeti Alari Peetsalu mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
  7. Vabastada Alari Peetsalu Harju Maakohtu
  8. oktoobri
  9. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-5756 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega käesoleva määruse jõustumisel.
  10. Määrata Alari Peetsalule katseaeg ärakandmata karistusaja lõpuni, s.o kuni
  11. aprill 2025, ja allutada ta selleks ajaks käitumiskontrollile.
  12. Katseajal on Alari Peetsalu kohustatud täitma järgmisi KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
  13. KarS § 75 lg 2 p-de 4 ja 7 alusel määrata Alari Peetsalule katseajaks järgmised kohustused: 1) asuda tööle või võtta ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul alates tingimisi enne tähtaega vangistuses vabanemisest; 1 2) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldusametniku sellekohase loata, v.a perekonnaliikmed. ilma
  14. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata, sh Alari Peetsalu kohustuses tasuda menetluskulud.
  15. Määruskaebused rahuldada.
  16. Määrata K. Kooga Advokaadibüroole advokaat Kaido Kooga poolt Alari Peetsalule määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 129 eurot 60 senti, sealhulgas käibemaks 21 eurot 60 senti.
  17. Määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
  18. Harju Maakohus karistas Alari Peetsalu 15.10.
  19. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-5756 KarS § 214 lg 2 p 1 ja 323 lg 1 järgi KarS § 63 lg 1 alusel 4 aasta pikkuse vangistusega ning KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 7 järgi 4 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus kuritegude kogumis liitkaristuseks 4 aastat vangistust, mida suurendas KarS § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu 22.04.
  20. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 10 kuu ja 15 päeva võrra, saades liitkaristuseks 4 aastat 10 kuud ja 15 päeva vangistust. Kohus määras kohesele ärakandmisele 6 kuud vangistust alates 08.07.
  21. Ülejäänud karistuse osa, 4 aastat 4 kuud ja 15 päeva vangistust, jäeti täitmisele pööramata, kui Alari Peetsalu ei pane 5 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu, täidab kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-s 9 ettenähtud kohustust. 1.
  22. Viru Maakohus pööras 11.09.
  23. a määrusega Alari Peetsalule Harju Maakohtu 15.10.
  24. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 4 aastat 4 kuud ja 15 päeva vangistust täitmisele. Karistuse kandmise alguseks loeti Alari Peetsalu kinnipidamise aeg 24.08.
  25. 1.
  26. Viru Maakohus vabastas 28.02.
  27. a määrusega Alari Peetsalu vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 08.01.2025 ning allutas ta 5 kuuks elektroonilisele valvele. Alari Peetsalut kohustati järgima katseajal KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ning lg 2 p-des 4, 8 ja 9 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. 1.
  28. Viru Maakohus rahuldas 01.06.
  29. a määrusega kriminaalhooldaja erakorralise ettekande ja pööras täitmisele Alari Peetsalule Harju Maakohtu 15.10.
  30. a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa 2 aastat 9 kuud ja 25 päeva vangistust. Alari Peetsalu asus vangistust kandma 30.06.
  32. Viru Vangla esitas 08.09.2023 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Alari Peetsalu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur toetavad Alari Peetsalu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.
  33. Viru Maakohus jättis 18.09.
  34. a määrusega Alari Peetsalu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 2 3.
  35. Maakohus leidis positiivsena, et Alari Peetsalu on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“, töötab vanglas ja tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemisel asuks Alari Peetsalu elama korterisse aadressil XXX, kus elab ka tema ema. Alari Peetsalul on omandatud põhiharidus, vangistuses soovib jätkata keskhariduse omandamist. Alari Peetsalu on peamiselt teinud juhutöid Tallinnas, aga töötanud enda sõnul ka Rootsis, Norras, Saksamaal ja Soomes. Alari Peetsalul on vabanedes võimalik asuda tööle üldehitustöödega tegelevasse ettevõttesse, kus ta on ka varem töötanud. Siiski on Alari Peetsalul tasumata rahalisi nõudeid enam kui 22 000 eurot, millest tulenevalt võivad tekkida majanduslikud raskused, mis omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Samuti sarnanevad Alari Peetsalu vabanemisjärgsed elutingimused sellele, kuidas ta elas enne vangistust, mistõttu ei ole välistatud, et Alari Peetsalu võib pöörduda oma endise elustiili juurde ja hakata taas toime panema süütegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. 3.
  36. Alari Peetsalu on kriminaalkorras karistatud neljal korral, millest kaks on kehtivad, ning vangistuses viibib neljandat korda. Paljud õigusrikkumised on Alari Peetsalu toime pannud materiaalse kasu saamiseks. Alari Peetsalule on antud kahel korral võimalus Harju Maakohtu 15.10.
  37. a otsusega mõistetud karistuse kandmiseks vabaduses, kuid ta ei ole olnud motiveeritud ja kohusetundlik, et täita käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. On positiivne, et Alari Peetsalu väljendas kohtuistungil, et mõistab enda vigu ja soovib elada seaduskuulekalt. Maakohtul puudus veendumus, et Alari Peetsalu suudab vabaduses käituda enda sõnade kohaselt. Kuigi Alari Peetsalu on mõistetud süüdi
  38. aastal toime pandud süütegude eest, ilmnes tema käitumisest kriminaalhoolduse ajal, et ta ei ole suuteline alluma talle kehtestatud reeglitele. Alari Peetsalu kriminaalhoolduse nõuete rikkumised annavad aluse arvata, et leebemale kontrollile allutatuna ei suuda ta pikaajaliselt õiguskuulekalt käituda. 3.
  39. Maakohus nentis, et ei saa jätta tähelepanuta Alari Peetsalu pingutusi, kuid jõudis siiski seisukohale, et need ei ole piisavad tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohus arvestas toime pandud kuritegusid, Alari Peetsalu majanduslikku olukorda ja andmeid kriminaalhooldusel toime pandud rikkumiste kohta ning asus seisukohale, et asjaolud kogumis ei veena kohut Alari Peetsalu edaspidises õiguskuulekuses. Määruskaebused
  40. Viru Maakohtu 18.09.
  41. a määruse peale esitasid määruskaebused Alari Peetsalu ja tema kaitsja Kaido Kooga. 4.
  42. Kaitsja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega vabastada Alari Peetsalu vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja leiab, et maakohus on teinud väära järelduse Alari Peetsalust tuleneva uute kuritegude toimepanemise ohu kohta. Käitumiskontrolli nõuete rikkumised ei viita uute õigusrikkumiste toimepanemise riskile. Alari Peetsalu pole
  43. aastast toime pannud ühtegi kuri- ega väärtegu või distsiplinaarrikkumist. Seetõttu tõusetub küsimus, miks peaks Alari Peetsalu kaheksa aasta möödumisel uuesti kuritegusid toime panema. Vale on ka kohtu järeldus, et vabanedes võib Alari Peetsalu pöörduda oma endise elustiili juurde ja hakata taas majandusliku kasu saamise eesmärgil süütegusid toime panema. Kaheksa aasta jooksul, millest suurema osa oli Alari Peetsalu vabaduses, ta seda ei teinud. Samuti ei ole kohus viidanud ühelegi arvestatavale ohule, mis viitaks Alari Peetsalu uute kuritegude toimepanemise riskile. Kui kohus viitab võimalusele, et vabaduses pole Alari Peetsalu võimeline täitma käitumiskontrolli nõudeid, ei vasta see järeldus seaduse mõttele. Risk käitumiskontrolli nõuete rikkumiseks ei saa olla isiku enne tähtaega vabastamata jätmise põhjenduseks. Lisaks olid käitumiskontrolli nõuete rikkumised seotud 3 elektroonilise valve nõuete rikkumisega, kuid sel korral vabaneks Alari Peetsalu ilma elektroonilise valveta, mistõttu ei käi nõuete täitmine talle üle jõu. 4.
  44. Alari Peetsalu palub samuti Viru Maakohtu määrus tühistada, võtta arvesse tema pingutusi ja vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. Lisaks kaitsja argumentidele toob Alari Peetsalu välja, et tal on olemas materiaalne tugi ema näol, töökoht ja oskus rahaga toime tulla. See kõrvaldab maakohtu seisukoha, et kuritegude peamised soodustegurid on majanduslikud probleemid. Rohkemat ei ole Alari Peetsalul võimalik teha, veenmaks kohut, et selliseid probleeme tal ei esine. Alari Peetsalu töötab vanglas koristajana, tal puuduvad distsiplinaarkaristused, temaga on läbi viidud vabanemiseelne nõustamine, tal on vabanemisjärgne töökoht ja elukoht ning ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“. Samuti mõistab Alari Peetsalu enda vigu, soovib elada seaduskuulekalt ning käia tööl ja tasuda rahalisi kohustusi. Alari Peetsalu ei ole 8 aasta jooksul ühtki kuritegu toime pannud, seega suudab ta seda ka edaspidi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
  45. Ringkonnakohtu hinnangul väärivad määruskaebustes esitatud asjaolud tähelepanu ning toovad kaasa maakohtu määruse tühistamise, määruskaebuste rahuldamise ja Alari Peetsalu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise.
  46. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
  47. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
  48. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus teinud KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid vaagides kaalutlusvea, mille käigus ei omistanud piisavat kaalu Alari Peetsalu vabastamise kasuks rääkivatele asjaoludele ja tugines peamiselt vaid tema varasematele käitumiskontrolli nõuete rikkumisele. Peaasjalikult viimasele asjaolule tuginemisel irdus maakohus kõigi asjaolude kogumis arvestamise põhimõttest, mis tõi kaasa põhjendamatu otsustuse. Tegemist on kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 mõttes. Tulenevalt KrMS § 341 lg-st 3 on ringkonnakohtul võimalik rikkumine kõrvaldada, arvestada kõiki asjaolusid ning teha uus lahend, millega vabastada Alari Peetsalu ennetähtaegselt vangistusest.
  49. Ringkonnakohus on seisukohal, et Alari Peetsalu puhul esineb mitmeid positiivseid asjaolusid, mis tingivad tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise. Samuti on võimalik olemasolevate materjalide põhjal öelda, et uute samalaadsete kuritegude toimepanemise oht on madal ning edasiselt on võimalik teda mõjutada läbi kriminaalhoolduse. Seetõttu on maakohus jätnud ebaõigesti Alari Peetsalu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
  50. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
  51. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20). 4
  52. Alari Peetsalul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, mis näitab, et ta on suutnud käituda vangistuses õiguskuulekalt. Kuigi ainuüksi selle põhjal ei ole võimalik järeldada, et ta suudaks seda ka vabaduses, näitab see siiski teda positiivsest küljest. Samuti on positiivne, et Alari Peetsalu on läbinud vanglas sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ ning töötab alates 09.03.2023 vanglas majandustöödel koristajana. Kuigi Alari Peetsalul on tasumata rahalisi nõudeid enam kui 22 000 eurot, on tal vabanemisel olemas töökoht ehitusettevõttes ja ta soovib oma võlgnevusi likvideerida. Samuti on Alari Peetsalul toetav ema, kes on valmis ka rahaliselt abistama. Lisaks ei ole Alari Peetsalul probleeme alkoholi või narkootikumidega, mille kuritarvitamine võiks suurendada tema uute kuritegude toimepanemise ohtu.
  53. Maakohus leidis, et kuna Alari Peetsalu rikkus varasemalt käitumiskontrolli nõudeid, viitab see sellele, et ta ei suuda ennetähtaegselt vangistusest vabanedes õiguskuulekalt käituda. Kuigi ringkonnakohus nõustub, et käitumiskontrolli nõuete järgimine näitab isiku üldist suhtumist kehtestatud reeglitesse, ei saa sellest järeldada, et Alari Peetsalu paneks vabaduses toime uusi kuritegusid. Alari Peetsalu rikkus küll käesolevat karistust kandes kahel korral käitumiskontrolli nõudeid (erakorralised ettekanded esitati mõlemal juhul põhjusel, et ta ei jälginud elektroonilise valve ajakava), mis tõi kaasa osaliselt tingimisi mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kuid kuritegusid ta katseajal toime ei pannud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine eeldus on prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. Kohtukolleegiumi hinnangul ei anna kriminaalhoolduse nõuete rikkumine küllaldast põhjust arvata, et Alari Peetsalu jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist.
  54. Kuriteo, mille eest Alari Peetsalule käesolev karistus määrati, pani ta toime
  55. aastal. Seega ei ole Alari Peetsalu 8 aasta jooksul kuritegusid toime pannud. Ringkonnakohus möönab, et osa sellest ajast on Alari Peetsalu olnud vangistuses, kus kuritegude toimepanemine ongi raskendatud, kuid suurema osa on ta siiski veetnud vabaduses. Asjaolu, et Alari Peetsalu ei ole pikema aja jooksul ühtki kuritegu toime pannud, näitab madalat retsidiivsusohtu. Samuti väheneb kuriteo olulisus ajas ning kui arvestada ka ärakantud karistuse ja selle käigus läbitud programmi mõju, saab uute kuritegude toimepanemise riski pidada väikeseks.
  56. Ringkonnakohtu hinnangul on Alari Peetsalu isik, kelle edaspidist õiguskuulekust on vaatamata varasematele ebaõnnestunud kriminaalhooldustele võimalik säilitada tema käitumiskontrollile allutamisega. Seda just põhjusel, et see on senini hoidnud ära uued kuriteod. Nii katseaja, käitumiskontrolli, kui ka täiendavate kohustustega aidatakse kaasa süüdimõistetu resotsialiseerumisele ja vähendatakse riski, et süüdimõistetu jätkab vabaduses uute kuritegude toimepanemist. Kõik need meetmed tagavad kontrolli süüdimõistetu üle ja kinnistavad juba vanglas toimunud positiivseid muutusi. Ringkonnakohus on seisukohal, et Alari Peetsalu tuleb katseaja pikkuseks määrata tulenevalt KarS § 76 lg-st 5 ärakandmata karistuse aeg, s.o kuni 24.04.2025, ning allutada ta selleks ajaks käitumiskontrollile.
  57. Arvestades süüdimõistetu isikut ja tema poolt toimepandud kuritegusid, leiab ringkonnakohus, et põhjendatud on lisaks seadusest tulenevatele kontrollnõuetele määrata Alari Peetsalule täiendava kohustusena vangla iseloomustuses märgitud KarS § 75 lg 2 p-s 4 sätestatud kohustus asuda tööle või võtta ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele kahe nädala jooksul pärast vabanemist, kuna ta on kuritegusid pannud toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Töökoha olemasolu aitab tal omandada legaalsel teel sissetulekuid. Lisaks tuleb Alari Peetsalule määrata KarS § 75 lg 2 p 7 järgi kohustus mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a perekonnaliikmetega. Alari Peetsalu on vangla iseloomustuse kohaselt mõjutatav teiste isikute poolt. Nii on põhjendatud selline suhtlus keelata, et vältida kriminaalse taustaga isikute mõju kuritegude juurde naasmiseks. 5
  58. Maakohus mõistis Alari Peetsalult välja menetluskuludena riigi õigusabikorras määratud kaitsja tasu 111,60 eurot. Ringkonnakohus leiab, et selles osas tuleb jätta maakohtu määrus muutmata ja Alari Peetsalul tuleb nimetatud kulu riigile hüvitada. Ringkonnakohus kordab varasemalt väljendatud seisukohta (Tartu Ringkonnakohtu määrus asjas nr 1-07-8640, p-d 2021), leides, et see on kohaldatav ka käesolevas asjas. Nimelt saab ringkonnakohtu hinnangul tugineda Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrusele asjas nr 3-1-1-1-16, kus on analüüsitud menetluskulude hüvitamist karistusjärgse käitumiskontrolli puhul. Riigikohus leidis, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata jätmise korral jääb kaitsjatasu KrMS § 2 p 4 alusel riigi kanda, sest a) kohtul on selles menetluses suur diskretsiooniõigus, b) menetlus toimub kinnipeetava tahtest sõltumata ja c) menetluse tulemiks võivad olla süüdimõistetud isiku põhiõiguste uued riived, mistõttu ei saa taunida süüdistatava soovi kaasata menetlusse kaitsja. Käesoleval juhul esinevad samuti 2 esimest alust. Kolmanda aluse puhul tuleb arvesse võtta, et menetluskulu tekkis maakohtus Alari Peetsalu enda soovil, kui ta taotles endale riigi õigusabi korras kaitsja määramist, kaitsja osavõtt selles menetluses kohustuslik ei ole. Karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul ei teki ka mingeid uusi riiveid, kohus ei saa isiku olukorda senisest halvemaks muuta. Seetõttu ei saa tingimisi vabastamise menetluses maakohtus tekkiva kaitsjatasu kandmise kohustust panna riigile – see kaitsjatasu jääb kinnipeetava kanda.
  59. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 3, § 341 lg-st 3 tuleb Viru Maakohtu
  60. septembri
  61. a määrus tühistada ning süüdimõistetu Alari Peetsalu ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Määruskaebused tuleb rahuldada.
  62. Alari Peetsalu kaitsja advokaat Kaido Kooga esitas kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtumäärusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks 90 minutit, mille eest küsib tasu kokku 129,60 eurot, sh käibemaks 21,60 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on tasutaotlus põhjendatud ja see tuleb kaitsjale välja mõista.
  63. Kuna ringkonnakohus tühistab kohtumääruse, jäävad menetluskulud KrMS § 187 lg 1 alusel riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.