KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 27.09.2023.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-12034 Tsi

§ 101lg 1-järgsest summast.

Kostjate kulud ei ole vähenenud. Hageja ei ole tõendanud, et tema sissetulek oleks võrreldes

1. aastaga oluliselt vähenenud. Hageja majanduslik seisund on väidetust parem. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
2. Kohus tuvastab, et Harju Maakohtu 27.09.2021 õigeksvõtul põhineva osaotsusega tsiviilasjas xxxx (kohtuotsus dtl 13-14) on hagejalt kummagi kostja kasuks välja mõistetud kuni kostjate täisealiseks saamiseni igakuine elatis 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
3. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. 5.

(perekonnaseadus) § 2172 lg 1 kohaselt kui enne

1. aasta
2. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
3. aasta
4. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud 2 tasuma elatist 292 eurot kuus.

§ 2172

lg 2 järgi kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Kohus leiab, et hagejal on õigus tugineda õigusliku olukorra muutumisele elatise summa sidumisel kuupalga alammäära muutumisega mistahes viisil, kuna kehtiva seaduse järgi ei ole alampalk enam miinimumelatisega seotud. 6.

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates hagi esitamisest 05.02.2022 kuni 31.03.2022 oli baassumma 200 eurot, alates 01.04.2022 kuni 31.03.2023 oli baassumma 209,20 eurot ja alates 01.04.2023 on indekseeritud baassumma 249,78 eurot. 7.

§ 101

lg 5 sätestas 01.01.2022-31.01.2023, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Seaduse seletuskirja1 kohaselt lasterikka pere toetuse arvestamine elatise summa vähendamisel on õigustatud eeskätt olukorras, kus lapsed, kelle tõttu seda toetust makstakse (kolm või enam last), on elatist maksma kohustatud vanema ja lapsi peamiselt kasvatava vanema ühised lapsed.

§ 101

lg 5 alates 01.02.2023 kehtiva sõnastuse kohaselt vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. 2022.a. oli lapsetoetus pere esimesele ja teisele lapsele 60 eurot ning alates 01.01.2023.a. 80 eurot kuus (PHS § 17 lg 3). Kostjad on välja toonud, et nende emal on lisaks kostjatele veel üks alaealine laps, so xxxx sündinud A. T., sellega seoses makstakse lasterikka pere toetust (konto väljavõte dtl 333). Tegemist ei ole hageja ja kostjate ema ühise lapsega. Alates 01.02.2023 kehtiva PHS § 21 lg 2 järgi on lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele 650 eurot. Alates 01.02.2023 tuleb pool toetusest 650 eurot jagada võrdselt toetust saava pere kõigi laste, so 3 lapse, vahel. 8.

§ 101

lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Pooled ei vaidle, et kostjad viibivad hageja juures vähem kui seitse ööpäeva kuus. 9.

§ 101

lg 7 järgi kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Kostjate vanusevahe on suurem kui kolm aastat. 10.

§ 101

lg 1 alusel arvestatud summad kummagi kostja kohta on seega: Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri, lk 7. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/b9d354cb-49c8-41a6-bf5790f57aa37c74 (27.09.2023). 1 3 - alates hagi esitamisest 05.02.2022 kuni 31.03.2022.a 213,44 eurot kuus (200 + 43,44 (viimane keskmine brutokuupalk 1 448 x 3%) - 30 (pool lapsetoetusest 60 eurot)) = 213,44); - alates 01.04.2022 kuni 31.12.2022.a. 225,64 eurot kuus (209,20 + 46,44 (viimane keskmine brutokuupalk 1 548 x 3%) - 30 (pool lapsetoetusest 60 eurot)) = 225,64); - alates 01.01.2023 kuni 31.01.2023.a. 215,64 eurot kuus (209,20 + 46,44 (viimane keskmine brutokuupalk 1 548 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)); - alates 01.02.2023 kuni 31.03.2023.a. 161,47 eurot kuus (209,20 + 46,44 (viimane keskmine brutokuupalk 1 548 x 3%) – 54,17 (pool lasterikka pere toetusest jagatuna laste arvuga

§ 101

lg 1 alusel arvestatud summast.

§ 99

lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kostjate väidete kohaselt on kummagi kostja igakuised vajadused järgmised (dtl 297-298): vajadus eluase toit transport hügieen hariduse omandamisega kulud (lasteaed) tv, internet tervishoid huviring meelelahutus ja vaba aeg riided ja jalanõud majapidamiskulud kokku seotud kostja I 169,53 240 25 25 10 kostja II 169,53 200 25 25 10 6,42 25 265 55 100 20 940,95 6,42 25 206 55 95 20 836,95

1. Seoses eluasemega on kostjad välja toonud, et elavad koos emaga viimasele kuuluvas xxxx asuvas 3-toalises korteris, mille suurus on 64,3 m2, elanikke on kokku 5, kelle ühises kasutuses on kõik toad. Riigikohus on selgitanud, et lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi. Lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavateks põhjendatud kuludeks saab üldjuhul pidada tasu korteriühistu osutatavate või vahendatavate kommunaalteenuste eest, tasu tarbitud elektrienergia eest ning tasu telefoni, interneti ja kaabeltelevisiooni eest mõistlikus ulatuses ja lapsele langevas osas. Lapse vajadust kasutada eluruumi saab ülalpidamise määramisel arvestada ka siis, kui laps elab ühele vanemale kuuluvas eluruumis. Eluasemevajaduse ulatuse ja rahalise väärtuse saab kolleegiumi arvates määrata kindlaks eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnatava eelise (kasutuseelise) väärtuse kaudu. Eluruumi kasutuseelise väärtuse saab määrata võrreldava eluruumi keskmise üürihinna järgi samas piirkonnas, arvestades mh lapse kasutuses oleva eluruumi osa suurust ning asjaolu, et eluruum on ühiskasutuses (3-2-1-6913, p 17-21). Nähtuvalt esitatud kinnisvaraportaalide väljavõtetest (dtl 40-53, dtl 273-276) on sarnase korteri keskmine üürihind 9,44 eurot kuus ((11,49+9,29+7,55) : 3), kummagi kostja poolt saadava kasutuseelise väärtus on 121,40 eurot kuus (9,44 x 64,3 : 5). Kohtule esitatud kommunaalkulude arvetest (dtl 54-59) nähtuvad kommunaalkulud märts – august 2022.a eest kokku 836,10 eurot, so keskmine igakuine kulu 139,35 eurot (836,10 : 6), 4 millest kummagi kostja osa on 27,87 eurot (139,35 : 5). Eesti Energia AS-i arvetest (dtl 60-64) nähtuvad elektrikulud aprill - august 2022.a kokku 554,87 eurot, so keskmine elektrikulu 110,97 eurot, millest kummagi kostja osa on 22,19 eurot kuus (110,97 : 5). Eluasemega seonduvad ka kulud telekommunikatsiooniteenustele, so 6,42 eurot kostja kohta kuus (Elisa Eesti AS arved dtl 65-70; 32,12 eur : 5) ning kulud majapidamistarvetele (hinnanguliselt kuni 5 eurot kostja kohta kuus). Kohus tuvastab, et kummagi kostja vajadused seoses eluasemega on 182,88 eurot kuus (121,4 + 27,87 + 22,19 + 6,42 + 5).
2. Kostja I on xxxx ning kostja II xxxx. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi läbi viidud uuringu2 kohaselt on standardeelarve puhul 3-6aastaste laste keskmine kulu toidule 46 eurot kuus. Kuivõrd mõlemad kostjad käivad lasteaias, tuleb toiduga seotud vajadust hinnates arvesse võtta ka toidukordi lasteaias, mille võrra on kodused toidukulud väiksemad. Statistikaameti andmetel on tarbijahinnaindeks võrreldes 2020.a I kvartaliga käesolevaks ajaks kasvanud 36,8%
3. Võttes arvesse tarbijahinnaindeksi tõusu ja toiduainete hinna märgatavat kasvu, hindab kohus kummagi kostja toiduga seotud põhjendatud vajaduse ulatuseks kuni 110 eurot kuus. Märgitud vajadus seoses transpordiga, 25 eurot lapse kohta kuus, seoses laste sõidutamisega arsti juurde või huviringidesse, kohtu hinnangul mõistlikku tavapärast ulatust ei ületa. Vastusena hageja väitele, et kasutada võiks tasuta ühistransporti, märgib kohus, et kostjad ei pea tegema kulutusi transpordile mitte arvestusega, et hageja ülalpidamiskohustus oleks võimalikult väike, vaid lähtuvalt oma tegelikest vajadustest. Isikliku sõiduauto kasutamine laste sõidutamiseks ei ole kuidagi tavapäratu. Põhjendatud vajadus tavapäraste hügieenitarvete ostmiseks (seep, hambapasta jms) ei ületa kohtu hinnangul 12 eurot kuus. Kostjate väidete kohaselt on kummalgi kostjal tervisega seotud erivajadusi: kostja I on allergiline tolmulestade suhtes ning kostja II õietolmu suhtes, mistõttu on täiendavad kulud allergiaravimitele, kostjad on esitanud ka digiloo väljavõtte selle kohta, et kostjal II on diagnoositud xxxx ja xxxx (dtl 358-363). Nimetatuga seoses võib põhjendatuks pidada kostjate keskmisest veidi kõrgemaid kulusid tervishoiule, kohus hindab vajaduse ulatuseks kuni 20 eurot kuus. Eelviidatud uuringu kohaselt on standardeelarve puhul 3-6aastaste laste keskmine riiete ja jalanõude kulu 68 eurot kuus, võttes arvesse hinnatõusu on vajaduse põhjendatud ulatus kummagi kostja puhul hinnaguliselt kuni 85 eurot kuus. Vaidlus puudub, et vajaduse ulatus seoses lasteaiaga on 10 eurot kuus kummagi lapse kohta. Põhjendatud vajadus seoses meelelahutusega, so raamatute, mänguasjade jms ostmiseks ning mõistlikus ulatuses sotsiaalses suhtluses osalemiseks (sõprade sünnipäevad) on kohtu hinnangul kummagi lapse puhul kuni 50 eurot kuus.
4. Kostjad on välja toonud, et kostja I käib hokitrennis (100 eurot kuus), eesti keele kursustel (20 eurot kuus), eelkoolis (55 eurot kuus), kunstiteraapias (20 eurot kuus) ja füsioteraapias (70 eurot kuus). Kostja II käib iluuisutamise trennis (80 eurot kuus), eesti keele kursustel (71 eurot kuus) ja logorütmikas (55 eurot kuus). Hageja vaidleb kostjate huvihariduse kulude suurusele vastu, väites, et kulud on ülepaisutatud ja lastel oleks mõistlikum käia ühes huviringis, mis neile tõeliselt huvi pakub, mitte kõikides võimalikes. MTÜ Ar tõenditest (dtl 100 – 105) käis kostja I ajavahemikul veebruar – september
5. a ujumistrennis, mille kuutasu oli 60 eurot. K OÜ tõendiga (dtl 107) on tõendatud, et 2021/2022 õppeaastal osales kostja I eelkoolis ja eesti keele kursustel ning kostja II osales logorütmika kursusel ja eesti keele kursustel. K OÜ tõendist (dtl 111) nähtuvalt käib kostja I eelkoolis, mille maksumus on 55 eurot kuus. Hokiklubi T tõendist (dtl 114) nähtuvalt käib kostja I alates 01.09.2022 hokitrennis, klubi liikmemaks on 100 eurot kuus. K OÜ tõendist (dtl 116) nähtuvalt käib kostja II logorütmika kursusel, mille maksumus on 55 2 3 https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahandus/hinnad/tarbijahinnaindeks 5 eurot kuus ning eesti keele kursustel, mille kuutasu on 71 eurot. Huvikooli koha kasutamise lepinguga (dtl 108-110) on tõendatud, et kostja I alustas Xxxx õpinguid koolieelikute ringis ning õppetasu suuruseks on 20 eurot kuus. Tõendeid selle kohta, et kostja I käiks igakuiselt füsioteraapias, mille kuutasuks on 70 eurot, kohtule esitatud ei ole. Kohtule esitatud F OÜ 06.09.2022 arvest nr 22112 (dtl 106) nähtub laste füsioteraapia grupis osalemine kokku 8 korda (2 korda nädalas) maksumusega 70 eurot. Tegemist on ühekordset kulu tõendava arvega. Tõendeid, et kostja I järjepidevalt füsioteraapias käib ning et tegu oleks igakuise kuluga, kohtule esitatud ei ole. Samuti pole tõendatud, et kostja II käiks iluuisutamistrennis, mille kuutasuks on 80 eurot. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks kostja I huvihariduse kulud kokku 195 euro ulatuses ja kostja II huvihariduse kulud kokku 126 euro ulatuses. Kohtu hinnangul ei ületa kostjate kulutused seoses huviharidusega mõistlikku ulatust, mitmekülgsed huvitegevused on laste arendamise huvides.
6. Kostjate igakuised vajadused on kohtu hinnangul kokkuvõtlikult järgmised: vajadus kostja I kostja II eluase (sh tv, internet, 182,88 182,88 majapidamiskulu) toit 110 110 transport 25 25 hügieen 12 12 hariduse omandamisega seotud 10 10 kulud (lasteaed) tervishoid 20 20 huviharidus 195 126 meelelahutus ja vaba aeg 50 50 riided ja jalanõud 85 85 kokku 689,88 620,88
7. 2022.a. olid kummagi kostja vajadused täidetud lapsetoetuse arvel 60 euro ulatuses, ajavahemikul 01.01.2023 – 31.01.
8. a 80 euro ulatuses. Kostjate vajadused alates 01.02.2023 on täidetud lapsetoetuse arvel 80 euro ulatuses ning lasterikka pere toetuse arvel 54,17 euro ulatuses. Ülalpidamiskohustuse võrdsel jagamisel oli hagejale langevaks osaks kostja I osas
9. aastal 314,94 eurot, ajavahemikul 01.01.2023 – 31.01.2023.a 304,94 eurot ja alates 01.02.2023.a 277,86 eurot. Kostja II osas oli hagejale langevaks osaks
10. aastal 280,44 eurot, ajavahemikul 01.01.2023 – 31.01.2023.a 270,44 eurot ja alates 01.02.2023.a 243,36 eurot.
11. Hageja on leidnud, et ülalpidamiskohustus tuleb vanemate vahel jagada teisiti kui võrdsetes osades, kuna kostjate ema majanduslik seisund on parem.

§ 105lg 3 järgi mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena.

Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Hageja on esitanud palgatõendi (dtl 285), millest nähtuvalt töötab hageja alates 08.12.2020 T LTD-s ning tema keskmine igakuine netosissetulek ajavahemikul jaanuar – aprill 2023 oli 1 356,13 eurot (5424,5 : 4). Hageja ei ole välja toonud, et tal oleks lisaks kostjatele täiendavaid ülalpeetavaid. Kostjate esitatu kohaselt oli ema lapsehoolduspuhkusel (noorim laps kostja II sündis xxxx) pärast mida ta koondati, millest alates on olnud töötu ning muud sissetulekud peale toetuste puuduvad. Kostjad esitasid Töötukassa tõendi (dtl 332), mille kohaselt on kostjate ema registreeritud töötuna alates 28.04.

1. Kostjate emal on lisaks kostjatele veel üks alaealine laps. Kohus leiab, et esitatu ei võimalda teha hageja soovitud järeldust, et kostja ema majanduslik seisund oleks hageja omast parem. Samuti ei ole 6 hageja esitanud asjaolusid, miks tuleks laste ema pidada hagejast majanduslikult suutlikumaks, võimeliseks võrreldes hagejaga suurema sissetuleku teenimiseks. Eelduslikult on igal vanemal piisava sissetuleku teenimise kohustus, et anda oma lastele ülalpidamist lähtudes nende vajadustest. Hageja sissetulek ka kostjate ülalpidamises vastavalt osalemist võimaldab. Kohus asub seisukohale, et ülalpidamiskohustus jaguneb vanemate vahel võrdselt.
2. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kostja I osas jääb hagi rahuldamata osas, milles hageja on taotlenud elatise vähendamist 05.02.2022-31.01.2023 eest, perioodi eest alates 01.02.2023 kuni kostja I täisealiseks saamiseni vähendab kohus elatist lähtudes ülalpidamiskohustuse tuvastatud ulatusest 277,86 euroni kuus. Kostja II kasuks välja mõistetud elatist vähendab kohus 05.02.202231.12.2022 perioodil 280,44 euroni kuus, 01.01.2023-31.01.2023 perioodil 270,44 eurot ning alates 01.02.2023 kuni kostja II täisealiseks saamiseni 243,36 euroni kuus.
3. Tõendid, millele kohus ei viidanud, teavet asja lahendamisel tähendust omavate asjaolude kohta ei sisalda.
4. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Seoses sellega hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 7