lg 2 p 2, 3 järgi kokkuleppemenetluses S.L, isikukood XXX, elukoht xxxx, töökoht Xxxx AS 23.12.2018-24.12.2018 24.12.2018 elukohast lahkumise keeld Karistusregistri andmetel kehtivad karistused: 2 kriminaalkaristust – viimati Harju Maakohtu 17.03.2016 otsusega nr 1-16-1340
MS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas RESOLUTSIOON 1. S.L süüdi tunnistada
lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta ja 7 (seitse) kuud vangistust. 2.
lg 1 alusel arvestada S.L karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 (kaks) päeva (23.12.2018-24.12.2018) ning lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 3.
lg 1 alusel asendada S.L-ile mõistetud 1 aasta 6 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus 568 (viiesaja kuuekümne kaheksa) tunni üldkasuliku tööga. 4.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta ja 7 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. 5.
lg 4 kohaselt üldkasuliku töö tegemisel peab S.L järgima
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid kohustudes: 1) elama aadressil xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.
lg 2 p 2 alusel on S.L kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. 7.
lg 2 p 8 alusel on S.L kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“ või „Eluviisitreening õigusrikkujale“.
lg 4 ls 2 kohaselt üldkasuliku töö tunnid võib lugeda kuni 30 tunni ulatuses kaetuks sotsiaalprogrammis osalemisega.
lg 2 p-de 2 ja 3 alusel, lõi 23.12.2018.a kell 17.40 ajal xxxx asuvas korteris kasutütart V M. Täpsustatult lõi süüdistatav nimetatud ajal ja kohas kannatanut ühe korra jalaga vastu tema paremat jalga ning tõukas ta korterist välja kortermaja trepikotta. Kirjeldatud tegevusega põhjustas S.L kannatanule füüsilist valu ning sai parema jala siseküljele hematoomi. Järelikult pani S.L tahtlikult toime
2 § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, st põhjustas temaga lähisuhtes olevale isikule korduvalt füüsilist valu ja kehavigastuse. Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Janar Pilve, süüdistatav S.L ja tema kaitsja Leelo Viil sõlmisid kokkuleppe järgnevas.
lg 2 p-des 2 ja 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 (kaks) päeva, mõistes karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg-te 1-3 alusel asendada mõistetud karistus 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust 568 (viissada kuuskümmend kaheksa) tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 19 (üheksateist) kuud.
lg 4 alusel määrata, et S.L on üldkasuliku töö tegemise ajal kohustatud täitma lisaks
lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele ka järgnevaid kohustusi: mitte tarvitama alkoholi (
lg 2 p 2); läbima Tallinna vangla Taasühiskonnastumise sotsiaalteenuste valdkonna poolt korraldatava sotsiaalprogrammi ’’Viha juhtimine’’ või ’’Eluviisitreening õigusrikkujatele’’ (
Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. S.L kuulub
lg 2 p 2, 3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel. ( ) Ingrid Kullerkann kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.