KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 19. september 2023, Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-20-6136 Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Riina Palmi Kohtuasi

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Timur Hudjakov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Timur Hudjakov tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Timur Hudjakov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 19.10.2020 kohtuotsusega

§ 184

lg 2 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust.

§ 65

lg 1 alusel mõisteti liitkaristus 03.09.2020 Viru Maakohtu otsusega mõistetud karistusega ning lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga loeti liitkaristuseks 4 aastat, 3 kuud ja 8 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 20.06.2020 ja lõpp 28.09.

1. Kinnipidamisasutuses Timur Hudjakov kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et Timur Hudjakovil on neli kehtivat kriminaalkaristust, vanglas viibib kolmandat korda. Hetkel kannab narkootilise või psühhotroopse aine käitlemisega suures koguses eest. Varasemalt on karistatud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ja väikeses koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest, röövikatse, arvutikelmuse, joobes juhtimise ja lubadeta juhtimise ning ähvardamise ja röövimise eest. Kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust: 14.03.2023, noomitus (võõra kõnekaardi kasutamine) 27.03.2023, noomitus (võõra kõnekaardi kasutamine). 1 Kinnipeetav on Tartu Vanglas olnud tööga hõivatud majandustöödel 09.04.2021 - 09.05.
2. Viru Vanglas tööga hõivatud ei ole. Sooritas 12.09.2021 riikliku tasemeeksami. Osales B2 taseme kursusel alates 24.05.2022-16.11.
3. Loobus enda soovil kuna raskusi õppimisega. Osales sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ajavahemikul 09.03 -30.03.
4. Kõikidel kohtumistel oli kohal, kodused ülesanded esitatud õigeaegselt. Tartu Vanglas läbis programmi „Viha juhtimine“ perioodil 28.
5. -02.05.
6. Osales tagasilanguse ennetamise tugigrupis 08.03.2022- 17.05.
7. Aktiivselt osales 12 sammu tugigrupis 02.02.2023-21.03.
8. Vabanemise korral soovib elama asuda aadressil xxx, kus elas ka enne vangistust. Tegemist on kahetoalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava vanematele. Kinnipeetaval on xxxharidus, eriala omandamine ja mitmel korral pooleli. 20.07.2023 seisuga TÖR andmetel on isik töötanud järgmistes kohtades: 30.06.2014-13.07.2014 FLEXA EESTI AS; 04.11.2015-15.02.2016 LAMIPAP OÜ; 04.07.2016-01.08.2016 PERSONAL SERVICE OÜ; 01.10.2016-30.11.2016 BARTONS OÜ; 25.05.2017-14.07.2017 AQUAPHOT INTERNATIONAL OÜ; 14.08.2017-02.05.2019 AQUAPHOR INTERNATIONAL OÜ; 19.09.2018-31.12.2018 NORWES METALL AS; 21.05.2019-13.09.2019 ASC EHITUS OÜeeltoodust tulenevalt on kinnipeetava töökohad olnud pigem lühiajalised. Enne käesolevalt vangistust oli arvel töötukassas. On mitmel korral karistatud narkootiliste ainete käitlemise eest. Tunnistas, et tegi seda raha ja narkootikumide pärast. 20.07.2023 seisuga K- raha andmetel on rahalisi nõudeid 8 120,48 eur, vabanemisfondis 511,51 eur. Vabanemisjärgset töökoha olemasolu kontrollida ei õnnestunud ja kinnipeetaval garanteeritud vabanemisjärgne töökoht puudub, kuid tal on võimalus ennast koheselt arvele võtta Eesti Töötukassas. Vangiregistri andmetel on kinnipeetaval tuttavad kriminaalse taustaga; mõned kuriteod on toime pandud grupis. 28.06.2023 kriminaalhooldusametniku vestluses kinnipeetava vanematega ilmnes, et Timur Hudjakov on nende poolt koju oodatud, nad on valmis Timur Hudjakovi igati toetama. Kinnipeetav on varasemalt tarvitanud alkoholi igas kuus kuni 4 korda. Tsükliliselt ei tarvitanud, deliiriumi ei olnud. Varasemalt läbiviidud vestlusel tõi kinnipeetav välja, et tarvitas nii kuidas juhtus. Ei näe õlle joomises probleemi ning enda sõnul vägivaldne joobes olles ei ole. Samas tunnistas, et jõi sõbraga, kellega on toime pannud röövi episoodi (2020.a), koos viina. Üks väärteokaristus LS § 224 lg 2 alusel, määratud 24.08.
9. Juhtis 24.08.2019 mootorsõidukit seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus oli mitte väiksem kui 0,53 milligrammi. Vestlusel psühhiaatriga selgus, et kinnipeetav võõrutusravil ei ole viibinud, sõltuvust eitab. Kinnipeetavat on ka
10. aastal ühel korral karistatud joobes juhtimise eest, kuna juhtis 30.03.2019 alkoholijoobeseisundis (etanoolisisaldus tema veres moodustas 1,88+/-0,06 mg/g), mootorsõidukit, sõitis otsa liiklusmärgile ja teisele sõidukile, põhjustades liiklusavarii. Kinnipeetav enda sõnul ei mõelnud sellele, et tegemist on kuriteoga. Proovis esimest korda narkootilist ainet 15-aastaselt. Esimesena proovis kanepit, amfetamiini proovis esimest korda 16- või 17-aastaselt. Tartu Vanglas läbiviidus vestluse ajal märkis, et ei ole narkootikume tarvitanud 7 aastat, samas esines vestlusel vastuolusid, kuna hiljem lisas, et viimati tarvitas
11. aastal. Viru Vanglas tehtud kannete kohaselt kinnipeetav väitis kontaktisikule, et tahab uuesti oma sõltuvusest vabaneda. Rääkis, et peale eelmist vabanemist
12. aastal oli ta ilma narkootikumideta kuni
13. aastani, mil langes tagasi. Oli suur ahvatlus ja ei pidanud vastu. Viru Vanglas tehtud meditsiiniosakonna kannetest selgus ka, et kinnipeetav on tarvitanud nii kanepit kui ka amfetamiini viimati
14. aasta aprillis. Kanepit tarvitas kuni 4 korda aastas ning amfetamiini korra nädalas. Viimasel vestlusel märkis, et tarvitas amfetamiini üks kuni kaks korda nädalas. Psühhiaatrilisel intervjuul on lisanud, et kanepit suitsetas varem igapäevaselt u 1,5 g. Vestlusel tunnistas ka narkootikumide süstimist. Viru Vanglas on tunnistanud ka sõltuvust. On enda sõnul proovinud lisaks ka heroiini ja ecstasyt, kuid need ei meeldinud ning neid tarvitama ei hakanud. Viru Vanglas on ka välja toodud, et pani varem toime röövi, et amfetamiini soetamiseks raha saada. Kinnipeetavat on karistatud ka narkootiliste ainete käitlemise eest. Tunnistas, et tegi seda majandusliku kasu saamiseks ning ka enda varustamiseks. Puuduvad tõendid, et kinnipeetav oleks pannud toime kuritegusid, olles narkojoobes. Kinnipeetav soovib loobuda narkootikumide tarvitamisest ning teha endaga tööd, et elu uuesti üles seada. Ei ole välistanud ka rehabilitatsioonikeskusesse minemist pärast vangistust. Tunnistab, et varasemalt on tarvitanud 2 seltskonna tõttu, kuid käesolevalt enda sõnul ei suhtle selliste isikutega. Oli 20.10.202009.05.2023 paigaldatud vangla sõltuvusrehabilitatsiooniosakonda ja motiveeritud vanglas rehabilitatsioonitegevustest osa võtma, on ka varasemalt Tartu Vangla sõltuvusrehabilitatsiooniosakonnas olnud.
15. aastal läbis vanglas sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, oli aktiivne osaleja, kuid sellegi poolest jätkas narkootiliste ainete tarvitamist tagasilanguse tõttu. Käesoleva vangistuse ajal on kinnipeetav vahistatuna täitnud ära töövihiku Amfetamiin ajavahemikul 09.09.2020-15.09.
16. Töövihiku analüüsi käigus selgus, et oli huvitatud Tartu SRS osakonnast, tahab uuesti oma sõltuvusest vabaneda. Rääkis, et peale eelmist vabanemist
17. a oli ta ilma narkootikumideta kuni
18. aastani, mil langes tagasi. Kinnipeetav ei eita sõltuvust, on esinenud süstimist, süstis igapäevaselt. Ühe korra elus on metadooni proovinud, ei meeldinud. Eesmärgiks on kinnipeetaval endaga maksimaalselt tegeleda, et loobuda narkootikumide tarvitamisest ning soovib enda elu uuesti üles seada ja töötada. Samas ei toonud välja konkreetseid meetodeid, kuidas enda elu muuta ja narkootikumidest loobuda. Kinnipeetavat on korduvalt kriminaalkorras karistatud, on omased teatavad kriminaalsed hoiakud. Vanglas on pannud toime rikkumise, mis seisnes ravimite omamisega, aga distsiplinaarkorras karistada ei saanud. Ametiisikutega on esinenud probleeme, on saanud väärteokorras karistada ametiisiku solvamise eest
19. aastal (väärteokaristus arhiveeritud), vanglas on ametnikega suheldes üleoleva suhtumisega, ärritub kergesti. Kriminaalhooldusel olles on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Timur Hudjakov oli varasemalt kahel korral kriminaalhoolduse järelevalve all. Käitumiskontroll ei õnnestunud mõlemal korral, kuna pani katseajal uue kuriteo. Senini ei ole enda varasemat käitumist muutnud, mistõttu ei ole hetkel alust arvata, et kinnipeetav on motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest. Vangla riskihindamise kohasel Timur Hudjakov on ohtlik avalikusele. Oht seisneb röövimises, kasutades selleks ka relva või metalltoru, ja ähvardamises. Lisaks joobes juhtimises, millega ohustatakse kaasliiklejate turvatunnet ning narkootiliste ainete käitlemises, millega ohustatakse rahvatervist. Oht on kõige tõenäolisem, kui kinnipeetav jätkab sõltuvusainete tarvitamist, suhtlemist kriminaalse taustaga ja sõltuvusaineid tarvitavate isikutega ning kui puudub stabiilne sissetulek ja tekivad majanduslikud raskused. Lisaks on oht tõenäoline, kui kinnipeetav ei hakka mõtlema enda tegude tagajärgedele ega hakka lahendama probleeme sihipäraselt. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 52%; vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 56%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab vangla kinnipeetav Timur Hudjakovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt juhul, kui kohus peab otstarbekaks Timur Hudjakovi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku määrata Timur Hudjakovile katseaega kuni 28.09.2024 ning tulenevalt tema ohtlikkuse ja uue kuriteo toime panemise tõenäosusest käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni, s.o 28.09.
20. Timur Hudjakov võimaliku enne tähtaegse vabanemise korral elektroonilise valvega, kohustada teda täitma kohustusi :

§ 75

lg 2 p 2 – mitte tarvitama alkoholi;

§75lg 2 p 2

§ 75

lg 2 p 4 – asuma tööle või võtma end Eesti Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist. Prokurör oma kirjalikus arvamuses toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistungil Timur Hudjakov avaldas, et soovib vabaneda ennetähtaega. V. P. on kontaktisik firmas, kuhu asub tööle, see on tema firma, tegutseb nii Soomes kui Eestis. Ei tea, miks ei saanud temaga ühendust võtta, ta ütles, et ühe korra keegi helistas, siis ei saanud vastata. Keegi pole rääkinud, et peab esitama garantiikirja. Hakkab tegema seal maalritöid, vähemalt 3 miinimumpalgaga. Esialgu läheb ravile Viljandi haiglasse, siis tööle. Tunnistab, et varem kr hooldusel on rikkunud nõudeid ja pani toime uue kuriteo. Läbis vanglas erinevad programmid, mis aitasid saada vigadest aru. Kuritegude põhjuseks olid narkootikumid. Tunnistab, et on kasutanud võõra kõnekaardi, sest millegipärast piirati kõnede aega, suhtlemiseks lähedastega, sest suhted hakkasid katkema. Iseseisvalt ei saa narkootikumide probleemi lahendada ja vanglas olek ei aita teda selles. KOHTU SEISUKOHT Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kehtiva kohtupraktika kohaselt vangistusest ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKK 3-1-1-12-17, p 20). Kohus tuvastab rida positiivseid asjaolusid Timur Hudjakovi suhtes. Tal on vabaduses olemas kindel elukoht, vangistuses on ta töötanud. On läbinud sotsiaalprogramme "Eluviisitreening" ja „Viha juhtimine“. Kohus arvestab aga ka seda, et elukoht oli Timur Hudjakovil ka kuritegude toimepanemise ajal, mille eest ta praegu karistust kannab ja see ei takistanud tal uute kuritegude toimepanemist. Ei saa öelda, et Timur Hudjakovi käitumine vangistuses oleks eeskujulik. Tal on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitab, et süüdimõistetu ei ole täiel määral võimeline järgima käitumisreegleid isegi viibides kontrollitud keskkonnas. Seetõttu ei saa olla kindel, et vabaduses hakkab ta käituma õiguskuulekalt. Suureks riskifaktoriks Timur Hudjakovi puhul on sõltuvusainete tarvitamine. Sõltuvusainete tarvitamine mõjutab isiku käitumist ja suurendab kuritegude toimepanemise ohtu. On karistatud narkootikumide käitlemise eest. Peale seda on ta toime pannud joobes olles mootorsõiduki juhtimise. Timur Hudjakovi puhul ei ole kindlust, et seekord suudab sõltuvusainete tarbimisest loobuda. Tagasilanguse puhul võib selle mõju avalduda tema õigusvastases käitumises. Timur Hudjakov on järjekorras Viljandi haigla sõltuvusravile. Samas 2012.a ta on juba viibinud sõltuvusrehabilitatsiooniosakonnas Tartu vanglas ja läbinud Eluviisitreeningu programmi, kuid ka pärast seda oli tagasilangus ja tarvitas sõltuvusaineid uuesti. Kui T.Hudjakovi soov vabaneda oma narkosõltuvusest on tõsine, siis ta võib pöörduda ravi saamiseks ka pärast karistuse ära kandmist. Selleks ei pea tingimata olema ennetähtaega vabastatud. Timur Hudjakov on korduvalt kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib juba kolmandat korda. Varasema Viru Maakohtu 22.10.2019 kohtuotsusega nr 1-19-7877 tunnistati Timur Hudjakov süüdi

§ 423

-1 järgi ja

§ 65

lg 2, § 68 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud 11 päeva vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendati vangistus üldkasuliku tööga 641 tunni ulatuses tegemise tähtajaga 2 aastat, kohustades järgima üldkasuliku töö tegemise ajal kontrollnõudeid ja kohustusi vastavalt

§ 75lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-s 8 sätestatule.

Vaatamata sellele käitumiskontrolli ajal pani ta toime uued kuriteod ning 4 Viru Maakohtu 03.09.2020 kohtuotsusega nr 1-20-5627 tunnistati Timur Hudjakov süüdi

§ 200

lg 2 p 7, 8, § 120 lg 1 järgi ja

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 1 kuu vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 22.10.2019 kohtuotsusega nr 1-19-7877 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning mõisteti liitkaristuseks vangistus 4 aastat 3 kuud ja 8 päeva. Viru Maakohtu 19.10.2020 kohtuotsusega Timur Hudjakov on süüdi tunnistatud

§ 184

lg 2 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust.

§ 65

lg 1 alusel mõisteti liitkaristus 03.09.2020 Viru Maakohtu otsusega mõistetud karistusega ning lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga loeti liitkaristuseks 4 aastat 3 kuud ja 8 päeva vangistust. Seega varasemad korduvad karistused ja varasem käitumiskontrolli mitteläbimine tekitavad tõsist kahtlust, kas ta seekord suudab vabanedes täita käitumiskontrolli nõudeid. Kehtiva kohtupraktika kohaselt olukorras, kus isikut on juba mitmendat korda kriminaalkorras karistatud ei saa riigipoolne usaldus olla samaväärne, kui näiteks esmakordselt karistatud isikute puhul (Tartu Ringkonnakohtu 1.11.2017 määrus asjas nr 1-15-6088, p 7). Kohtupraktikas on leitud, et korduvalt karistatud isikute retsidiivsus on suurem ning selliste isikute ennetähtaegne vabastamine peab tuginema kaalukamatele argumentidele kui isiku lubadused. Isikut tingimisi ennetähtaegselt vabastades peab kohtus tekkima veendumus, et karistus on enne lõpptähtaja saabumist täitnud nii eri- kui üldpreventiivse eesmärgi (vt sama lahend). Kohtul sellist veendumust tekkinud ei ole. Kuritegude toimepanemise asjaoludest ja isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase aluse arvata, et vabaduses jätkab ta kuritegude toimepanemist. Seetõttu ei nõustu kohus vangla arvamusega, kes toetab Timur Hudjakovi ennetähtaegset vabastamist. Prokuratuuri arvamus on põhistamata ning kohus ei võta seda arvesse. Ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel määrav on

§ 76lg-s 4 nimetatud asjaolude kaalumine kogumis.

Kui kohtul ei teki veendumust, et isik jätkaks oma elu seaduskuulekalt, siis on tal õigus jätta selline süüdlane tingimisi ennetähtaegselt vabastamata (TrtRK 25.06.2019 määrus nr 1-16-4256, p 34). Kehtiva kohtupraktika järgi olukorda, kus prokurör toetab süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist, ei saa samastada süüdistusest loobumisega KrMS § 301 mõttes. Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse otsustamisel on prokuratuuril võimalik väljendada seisukohta süüdlase ennetähtaegse vabastamise kohta, kuid sarnaselt teiste menetlusosalistega on kohus selle seisukohaga seotud vaid üldise põhjendamiskohustuse kaudu. Kohtul on aga kohustus menetlusosaliste asjasse puutuvatele põhilistele argumentidele vastata (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 31). Kuigi vangla ja prokuratuur toetavad Timur Hudjakovi ennetähtaegset vabastamist isiku senine käitumine räägib selle vastu. Timur Hudjakovi varasemad käitumiskontrollile allutamised on ebaõnnestunud. Ka vangistuses käitumine ei olnud eeskujulik, tal on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Timur Hudjakovi vabastamisega enne tähtaega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Deniss Minzatov 5