← Eesti

2-14-53722/68

Obsah (6)§ 90§ 94§ 67§ 69§ 78§ 83

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-14-53722 Otsuse kuupäev Tartu, 25. aprill 2018 Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Ants Kull ja Malle Sep

) § 90 lg 1 mõttes. On tõendatud, et kostja I omandas võltsitud testamendi alusel pärandaja 3

(9)2-14-53722 vara. Kriminaalmenetluses uuriti nelja koduse testamendi võltsimise ja kasutamise ning testamentide abil kelmuse toimepanemise asjaolusid. Kriminaalmenetluses tehti kindlaks, et kõik testamendid, sh vaidlusalune testament on võltsitud, st kostja I omandas vara võltsitud testamendi alusel. Kahe testamendi järgi oli pärandi saajaks kostja I ja kahel juhul tema poeg. Kostja I ja tema poeg kanti testamentidega päritud kinnistute omanikena kinnistusraamatusse ja võõrandasid need kostjale II. Kahel juhul jäid pärimistoimingud lõpule viimata kostjast I ja tema pojast sõltumatute asjaolude tõttu. Kostja I suhtes lõpetati kriminaalmenetlus kuriteo aegumise tõttu. Kostja I selgitas kohtuistungil, et testamendi tõid tema korterisse majas santehnikutena töötanud isikud ning tema uskus, et testamendi tegi pärandaja, kes oli seda kunagi lubanud teha, sest kostja I oli ainus pärandajaga suhelnud isik. Hiljem väitis kostja I, et ta ei suhelnud pärandajaga sageli, kuna käis tööl. Kõikide testamentide koostamise juures olid tunnistajatena samad santehnikud. Kriminaalasjas kahtlustatavatena ülekuulatud tunnistajate ütlustega on tõendatud, et pärandaja ei öelnud testamendi koostamisel ühtegi sõna. Kuna tema allkirja tuli võltsida, ei olnud ta järelikult nõus või võimeline allkirja andma. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kohaselt võib testamendi vormistamise kohta kogutud tõenditest järeldada, et dokument on võltsitud. Testamendi vormistamise ajal viibis korteris ka kostja I, kuigi ta saabus hiljem. Kuna kostjal I ei olnud küsimusi temale tuttavate isikute viibimise kohta võõra inimese korteris, pidi ta olema nende tegevusega kursis. Kahtlustatavatena ülekuulatud santehnikud väitsid, et kostja II omanikud on nii kostja I kui ka tema poeg. Töötajatel sellise mulje tekkimiseks pidi kostja I ja tema poja koostöö olema tihe ning ei ole usutav, et nad ei teadnud teineteise tegemistest. Olles juba enne menetlust teadlik testamendi võltsitusest, ei kavatsenud kostja I pettuse teel omandatud varast loobuda ja leiab, et tal oli õigus see endale saada. Lähtudes pärandaja vara omandamise skeemist ja kostja I soovist väljapetetud vara iga hinna eest säilitada, on kohus veendunud, et kostja I teadis pettusest.

§ 90

lg 2 kohaselt tuleb tühistatud tehingu järgi saadu tagastada alusetu rikastumise sätete kohaselt. Tehingu tühistamine

§ 94alusel toob kaasa selle tagasitäitmise võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 alusel.

Tehing, millega kostja I sai pärandaja korteriomandi enda omandisse, on algusest peale kehtetu. Kostjal I ei olnud õigust korterit võõrandada ning ta pidi seda teadma. Kuna kostja I on kostja II ainuomanik ja juht, pidi kostja II samuti teadma korteriomandi ebaseaduslikust võõrandamisest. Hageja sai korteriomandi omanikuks pärandi avanemisel, s.o ema surmaga. Kuna testament ja pärimistunnistus on tühised, langes ära alus kostjate kandmiseks kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna. Hagejal on AÕS § 65 lg 1 ja kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 järgi õigus nõuda ebaõige kande parandamiseks kostja II nõusolekut. KRS § 341 lg 8 kohaselt asendab kostja II nõusolekut kohtulahend. 5. Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Kostjad palusid jätta menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei põhine maakohtu otsus tõenditel. Hageja ei tõendanud, et pärandajat sunniti testamenti koostama või ta ei allkirjastanud testamenti. Kuna eksperdid ei olnud pädevad, ei ole tõendatud, et pärandaja ei allkirjastanud testamenti. Ka testamendi koostamise juures viibinud tunnistajad ei ole andnud ütlusi, et pärandaja ei kirjutanud testamendile alla. Isegi kui testament on võltsitud, omandasid kostjad korteri heauskselt. Alusetu on maakohtu järeldus, et kostja I pidi teadma testamendi võltsimisest. Kostja I süüd ega väidetavast kuriteost teadlikkust ei ole kriminaalmenetluses tuvastatud. Kuna testamendi võltsimine ja kostjate pahausksus ei ole tõendatud, on omandiõiguse tunnustamise ja kinnistusraamatu kande muutmise nõuded põhjendamatud. Heauskselt kolmandalt isikult ei saa vara ära võtta. 4

(9)2-14-53722 Samuti leidis maakohus valesti, et nõue ei ole aegunud. Pettuse korral tuli hagi esitada kuue kuu jooksul arvates pettusest teadasaamisest, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast tehingu tegemist. Testament koostati
  1. a-l, hagi esitati
  2. juulil
  3. Möödunud on ka pärimisseadusest tulenev aegumistähtaeg. Kohus luges testamendi tühistamise aluseks olevatest asjaoludest teadasaamise ajaks ekslikult
  4. juuli
  5. Maakohus leidis valesti, et hageja ei ole hagi eset muutnud. Samuti on otsus vastuoluline, kuna kohus põhjendas, et võib lahendada testamendi tühisuse ilma poole taotluseta, kuid lahendas asja tehingu tühistamise sätete järgi. Kohus ei olnud seega ka ise veendunud, et testamendi tühisuse tuvastamiseks on alust. Tehingu tühisuse alustele kohus ei viidanud.
  6. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  7. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
  8. novembri
  9. a otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Apellatsioonkaebus rahuldati osaliselt. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt palus hageja esialgses hagis tühistada kostja I nimele tehtud testamendi, tunnustada hageja omandiõigust korteriomandile ja anda see hagejale üle, kohustada kostjat II andma korteriomand hageja valdusesse, tunnistada ebaõigeks ja muuta kinnistusraamatu kanne, mille järgi kostja II kanti
  10. augustil 2010 kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna, ja kohustada kostjat tegema tahteavalduse omanikukande parandamiseks. Maakohus keeldus
  11. juuli
  12. a määrusega menetlusse võtmast kostja II vastu esitatud kinnistusraamatu kande muutmise ja omandiõiguse üleandmise hagi.
  13. novembril 2015 esitatud täiendavas hagis palus hageja tuvastada kostja I kasuks tehtud testamendi tühisuse, tunnustada hageja omandiõigust korteriomandile pärandi
  14. novembril 2013 vastuvõtmise alusel ja anda see hagejale üle, kohustada kostjat II andma korteriomandi hageja valdusse, tunnistada ebaõigeks ja parandada kinnistusraamatu kanne, mille järgi kanti kostja II kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna, ja kohustada kostjat tegema omanikukande parandamiseks tahteavaldus. Alternatiivselt palus hageja tühistada kostja I kasuks tehtud koduse testamendi. Kuna hageja esitas täiendavas hagis nõuded, mille menetlusse võtmisest maakohus oli keeldunud, ning alternatiivnõude, oleks maakohus pidanud enne nende menetlema asumist tegema tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 372 sätestatud menetlusse võtmise määruse. Lisaks ei täitnud maakohus TsMS §-s 392 sätestatud eelmenetluse ülesandeid. Hagi on esitatud kahe kostja vastu, kes hagiavalduses märgitud asjaoludest nähtuvalt ei ole solidaarvõlgnikud VÕS § 65 lg-te 1 ja 2 kohaselt ega kaaskostjad, kelle suhtes saab vaidlusalust õigussuhet tuvastada üksnes ühiselt TsMS § 207 lg 3 järgi. Maakohus oleks pidanud selgitama eelmenetluses välja, millised nõuded hagejal kummagi kostja vastu on, määrama kindlaks kummagi kostja vastu esitatud hagi hinna ja vastavalt sellele kummagi kostja tasutava riigilõivu suuruse. Samuti oleks maakohus pidanud juhtima hageja tähelepanu sellele, et tema nõuded ei ole sõnastatud korrektselt ja selgelt. Hageja täiendava hagi p-s 1.3 esitatud kinnistusraamatu kande parandamise ja tahteavaldust andma kohustamise nõude sõnastus on nii ebaselge, et seda ei oleks võimalik hagi rahuldamise korral täita. Hageja esitas mh nõuded nii hageja omandiõiguse tunnustamiseks kui ka kostja II kohustamiseks anda korteriomand hageja valdusse. Maakohtu otsusest ei ole võimalik aru saada, miks maakohus omandiõiguse tunnustamise nõuet menetles. Hageja omandiõiguse tuvastab kohus 5
(9)2-14-53722 vindikatsiooninõude rahuldamise eeldusena (asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1). AÕS ei sätesta omandiõiguse tunnustamise nõude esitamise õigust, kuid omanikul on TsMS §-s 368 sätestatud eelduste olemasolu korral võimalik esitada tuvastushagi, mille esemeks on tuvastada, et hageja on asja omanik. Tuvastusnõude eelduseks on tuvastushuvi olemasolu, mille kohus peab alati kindlaks tegema. Hageja esitas kostja II vastu korteriomandi valdusest väljaandmise nõude. Seega oli hageja eesmärk esitada sooritusnõue ning asjaolu, et hageja on korteriomandi omanik, on asja võõrast valdusest väljaandmise nõude eeldus. Maakohus ei saanud menetleda tuvastusnõuet, ilma et ta veenduks, et tuvastusnõue on suunatud asjaolu tuvastamisele, mida TsMS § 368 tuvastushagi esemena võimaldab, ja hagejal on kohane tuvastushuvi. Hageja esitatud asjaolud ei viita sellele. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul eeltoodu kindlaks teha ning juhul, kui tuvastushagi menetlemise eeldusi ei esine, jätta tuvastusnõue läbi vaatamata. Maakohus jättis tähelepanuta ka selle, et hageja ei ole hagiavalduses esile toonud, millisel alusel ta nõuab testamendi tühistamist. PärS § 88 lg 7 kohaselt, kui testamendi tegemisel esines asjaolu, mis annab tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi alust testamendi tühistada, võib pärast pärandaja surma testamendi tühistada ka isik, kes oleks õigustatud pärima testamendi või selle osa kehtetuse korral. Testamendi tühistamiseks tuleb esitada hagi kohtusse. Hageja tuginemine pärandaja allkirja võltsimisele ja viitamine

§ 90lg-tele 1 ja 2 ei ole testamendi tühistamiseks piisav.

Hageja ei ole hagiavalduses esitanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et testament tehti olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul (

§-d 92, 94 ja 96). Maakohus leidis, et tegemist on pettuse mõjul tehtud testamendiga, kuid ei tuvastanud

§ 94lg-s 1 sätestatud pettuse koosseisu.

Kuna hagiavalduses ei olnud selliseid asjaolusid esitatud, ei saanudki kohus neid kindlaks teha. Maakohus märkis õigesti, et kohus võib vastavate asjaolude esinemise korral ise tuvastada testamendi tühisuse, ilma et menetlusosalised oleks seda taotlenud. Kohus ei võtnud seisukohta, kas hagejal on huvi sellise tuvastusnõude menetlemiseks. Samuti ei võtnud maakohus seisukohta testamendi võimaliku tühisuse kohta. Kui hageja nõuded ei ole selged ja hagi aluseks olevad asjaolud on esitatud puudulikult, peab kohus juhtima sellele hageja tähelepanu ja andma tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus ei saa hagi aluseks olevaid asjaolusid ise tõendite alusel tekitada, vaid need peab kohtule esitama hageja. Asja materjalist ei nähtu, et maakohus oleks pooltega arutanud nõuete võimalikku kvalifikatsiooni. Kuna ringkonnakohus ei saa ise eelmenetluse puudusi kõrvaldada, tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule eelmenetluses. Ringkonnakohus ei saa ise uut otsust teha, sest hageja nõuded on ebaselged, välja on selgitamata asja lahendamiseks olulised asjaolud ja neid kinnitavad tõendid. Maakohtul tuleb selgitada välja, millised nõuded milliste asjaolude alusel on kummagi kostja vastu esitatud ja milliste tõenditega hageja neid tõendab, määrata kindlaks kummagi kostja vastu esitatud hagi hind ja teha kindlaks kummagi kostja tasutav riigilõivu suurus. See tähendab, et maakohus peab tegema hagejale ettepaneku hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks kohtu määratud tähtajaks. Seejärel tuleb teha kostjatele ettepanek esitada konkreetsed vastuväited hagile ja hageja esitatud tõenditele. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 8. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta jõusse maakohtu otsuse. Hageja palub jätta menetluskulud kostjate kanda, kellelt mõista välja hageja kassatsiooniastme menetluskulu 990 eurot ja viivis alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni. 6

(9)2-14-53722 Ringkonnakohus leidis valesti, et hageja nõue on ebaselge ega ole täidetav. Kuna maakohtule oli hageja nõue selge, arusaadav ja täidetav, pidi ta selle lahendama ega pidanud tegema hagejale nõude täpsustamise ettepanekut.
  1. Kostjad vaidlevad kassatsioonkaebusele vastu ning paluvad jätta selle rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi vale kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata TsMS § 691 p 2 järgi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
  3. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei teinud maakohus eelmenetluse toiminguid nõuetekohaselt, sest jättis hageja nõuded ning asja lahendamiseks olulised asjaolud ja neid kinnitavad tõendid välja selgitamata. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu menetlusõiguse normide rikkumise tõttu ei saa ringkonnakohus ise asjas uut otsust teha, mistõttu tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on rikkunud asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saates oluliselt menetlusõiguse norme. Kolleegium on varem selgitanud, et menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes peab ringkonnakohus esmajoones püüdma asja ise lahendada ning üksnes erandina saatma asja esimese astme kohtule uueks lahendamiseks, kui ta ei saa asja lõpuni lahendada. Menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt (TsMS § 2) peab ringkonnakohus vajadusel hindama uusi tõendeid ja tuvastama asjaolusid. Asja saatmine maakohtule TsMS § 657 lg 1 p 3 järgi uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumis on põhjendatud eelkõige juhtudel, kus maakohus on olulisel määral rikkunud eelmenetluses selgitamiskohustust (TsMS § 328 lg 2, § 329 lg 3, § 351 lg 2 ja § 392 lg 1 p-d 1–4) (Riigikohtu
  4. detsembri
  5. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-10683, p 24). Kostjad ei ole apellatsioonkaebuses tuginenud rikkumistele, mida ringkonnakohus on maakohtule ette heitnud. Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 656 lg 1 või 2 alusel tühistada apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu. Seega on ringkonnakohus ületanud kostjate apellatsioonkaebuse läbivaatamisel kaebuse piire (TsMS § 651 lg 1). Lisaks ei ole ringkonnakohus põhjendanud oma järeldust, et maakohtu rikkumisi ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Ringkonnakohtu otsuses märgitu ei võimalda järeldada, et maakohus rikkus eelmenetluses olulisel määral selgitamiskohustust ning jättis seetõttu asjas olulised asjaolud välja selgitamata.
  6. Põhjendatud ei ole ringkonnakohtu seisukoht, et hagis esitatud nõuded ei ole selged. Asja materjalidest nähtuvalt palus hageja testamendi tühistada või tuvastada selle tühisuse, tunnustada hageja omandiõigust korteriomandile, anda hagejale üle korteriomandi valdus ning parandada kinnistusraamatu omanikukanne, kohustades kostjat andma selleks nõusolek. Hageja tugines sellele, et ta on korteriomandi omanik. Hagi kohaselt kanti kostja I korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse võltsitud testamendi alusel ning kostja I võõrandas seejärel korteriomandi samuti pahausksele kostjale II, kes kanti kinnistusraamatusse korteriomandi uue omanikuna. Kuna kinnistusraamatu kanne on vale, tuleb see parandada ning kostja II asemel kanda korteriomandi 7
(9)2-14-53722 omanikuna kinnistusraamatusse hageja, kellele anda üle ka korteriomandi valdus. Hageja eesmärgiks on saavutada kinnistusraamatu omanikukande parandamine ja korteriomandi valduse saamine. Kolleegiumi arvates on hagis esitatud nõuded piisavalt selged. Hageja nõuab AÕS § 65 alusel kinnistusraamatu kande parandamist, AÕS § 65 lg 1 ja KRS § 341 kohaselt kande parandamiseks kostjalt II nõusoleku saamist ning AÕS § 80 järgi korteriomandi hagejale üleandmist. Hagi alusena esitatud faktilised asjaolud ja tõendid võimaldasid ringkonnakohtul asja lahendada.
  1. Hageja nõue tunnustada tema omandiõigust korteriomandile ja nõuda see välja kostja II valdusest on kvalifitseeritav AÕS § 80 järgse asja omaniku vindikatsiooninõudena oma asja teise isiku ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Ringkonnakohus märkis õigesti, et omandiõiguse tunnustamise nõudel ei ole seejuures iseseisvat tähendust ning omandiõiguse tuvastab kohus AÕS § 80 alusel esitatud vindikatsiooninõude rahuldamise eeldusena (Riigikohtu
  2. oktoobri
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-86-14, p 13). Kolleegiumi hinnangul ei olnud ringkonnakohtul takistust seda teha. Lähtudes hagis esitatud asjaoludest, oli ringkonnakohtul võimalik jätta iseseisvalt esitatud omandiõiguse tunnustamise nõue läbi vaatamata.
  4. Asja lahendamist ringkonnakohtus ei välistanud ka see, et hagi on esitatud kostjate vastu, kes ei ole solidaarvõlgnikud ega kaaskostjad. Kuna hageja esitas hagi mõlema kostja vastu, oli ringkonnakohtul võimalik asja lahendades otsustada, milline nõue millise kostja vastu rahuldada või rahuldamata jätta.
  5. Samuti saanuks ringkonnakohus lahendada vaidluse vaatamata asjaolule, et hageja arvates on tal testamendi tühistamise või tühisuse tuvastamise nõue. Kolleegium on korduvalt rõhutanud, et kohus ei ole seotud hageja viidatud õigusliku alusega, vaid kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud (vt nt Riigikohtu
  6. septembri
  7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-16, p 13). See nõue kehtib ka ringkonnakohtu kohta, kes TsMS § 652 lg 8 järgi ei ole seotud apellatsioonkaebuse ega selle vastuse õigusliku põhjendusega (vt ka Riigikohtu
  8. mai
  9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-08, p 15). Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et hageja tugineb nii vindikatsiooninõudes kui ka kinnistusraamatu kande parandamise nõudes sellele, et testamendi tegemiseks ei olnud pärandaja tahteavaldust ja tema allkirja võltsiti.

§ 67

lg 1 järgi on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehingud on

§ 67lg 2 kohaselt ühepoolsed ja mitmepoolsed.

Ühepoolne on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Testament on PärS § 19 lg-te 1 ja 2 järgi ühepoolne tehing, millega pärandaja teeb oma surma puhuks isiklikult pärandi kohta korraldusi. Testament kui kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub

§ 69lg 1 teise lause kohaselt kehtivaks tahte väljendamisega.

Eeltoodust tulenevalt on pärandaja tahteavalduse kaudu soovitud tagajärje saabumise esmaseks eelduseks asjaolu, et pärandaja on teinud tahteavalduse pärandi kohta. Lisaks sätestavad PärS § 20 lg 3 ja § 23 lg 1 ning

§ 78

lg 1 koduse testamendi kehtivuse eeldusena kirjaliku vorminõude, st et pärandaja on testamendi oma käega allkirjastanud. Maakohus tuvastas, et pärandaja ei ole testamenti teinud ega oma viimset tahet avaldanud. Ringkonnakohus ei ole pärandaja tahteavalduse olemasolu tuvastanud ega leidnud, et maakohus rikkus pärandaja tahteavalduse puudumise ja allkirja võltsituse kindlakstegemisel menetlusõiguse norme, sh eksis tõendite hindamisel. Kolleegium selgitab, et olukorras, kus kohus tuvastab, et pärandaja ei ole testamenti teinud, ei ole kohtul alust testamendi tühisust tuvastada ega testamenti tühistada. Kui pärandaja ei ole testamendi tegemiseks tahet avaldanud, ei olegi testamenti olemas, 8

(9)2-14-53722 mistõttu ei saa tuvastada selle tühisust ega seda tühistada. Testamendi tühisuse saab kohus tuvastada nt juhul, kui pärandaja tegi oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi, kuid ei kirjutanud testamendile alla. Sellisel juhul oleks testament tühine vormipuuduse tõttu (

§ 83lg 1).

Pärija võib testamendi tühistada, kui pärandaja tegi tahteavalduse, allkirjastades selle eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul (

§ 90lg 1, Pär

S § 88 lg 7).

  1. Eeltooduga arvestades tuleb ringkonnakohtul asja uuel läbivaatamisel teha hageja vindikatsiooninõude ja kinnistusraamatu kande parandamise nõude lahendamiseks esmalt kindlaks, kas pärandaja on teinud testamendi, st kas on olemas tema tahteavaldus korteriomandi kostjale I pärandamiseks. Tahteavalduse olemasolu korral peab ringkonnakohus võtma põhjendatud seisukoha testamendi kehtivuse kohta.
  2. Menetluskulud jaotab ja määrab kooskõlas TsMS § 173 lg 3 teises lauses ja § 174 lg-s 6 sätestatuga kindlaks ringkonnakohus asja uuel läbivaatamisel.
  3. Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause järgi tagastada. Hagejal tuleb Riigikohtule teatada isiku nimi ja pangakonto number, millele kautsjon tagastada (TsMS § 149 lg 8). Peeter Jerofejev Ants Kull Malle Seppik 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.