2-23-122837 KOHTUOTSUS /TAGASELJAOTSUS/ EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse kuupäev Rakvere, 05. oktoober 2023 Tsiviilasja number 2-23-122837 Tsiviilasi Hagi

§ 394

ja

§ 416

) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank, kautsjon summas 175 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M L esitas 02.06.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 200,00 euro elatise saamiseks. Kohus tegi 05.06.2023 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas 26.06.2023 nõudele vastuväite, mille kohaselt ei võimalda võlgniku majanduslik olukord tal maksta elatist nõutud summas. Võlgniku sissetulek on hetkel lasteraha summas 1000 eurot, mille saab 4 lapse eest. Igakuine eluaseme laen on 300 eurot kuus, elektriarve 80-100 eurot suvel ja talvekuudel kuni 150 eurot, lisaks puuküttele 100 eurot kuus, veearve tasumine on iga 3 kuu tagant summas 80 eurot. Peretoetusest toituvad võlgniku 3 last, kes temaga elavad. Võlgnik kasvatas M 14 aastat, millega rahastas kõik tema eluks vajaliku. M L ei panustanud need aastad M peale eriti midagi. Võlgnik pakkus M Lle, et teeme kohtuväliselt 100 eurot kuus, millega ta oli nõus, aga ei soovinud kohtu poolt tagasi võtta makseettepanekut.
2. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 28.06.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
3. Viru Maakohus jättis 17.08.2023 kohtumäärusega avalduse käiguta ja andis avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o 1) nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis, lisades hagiavaldusele dokumentaalsed tõendid vastavalt menetlusosaliste arvule; 2) hagihinna nimetamiseks; 3) menetluskulude nimekirja esitamiseks; 4) hagiavalduse esitamise vajaduse põhistamiseks, 14 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest.
4. Hageja esitas 31.08.2023 Viru Maakohtule kostja M K’e vastu hagiavalduse elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt esitab hageja hagiavalduse, kuna kompromissi ei saanud sõlmida sest suuliselt ei olnud hageja esindaja nõus seda tegema. Kirjalikult aga kostja ei teinud. Kuna hageja elab isa juures ja on tema ülalpidamisel siis taotleb ka hageja kosjalt oma ülalpidamiskohustuse täitmist. Hageja taotleb elatist 200 eurot kuus mis on alla seaduses ettenähtud alammäära. Lapse ema ehk kostja keeldub lapsele vabatahtlikult ülalpidamist andmast. Laps on kasvueas, läheb xxxx klassi ja kulud on suured. Hageja taotleb elatist alates 02.06.2023, sest kostja pole mingit abi osutanud kuigi laps on juba veebruarist isa juures.
5. Viru Maakohus võttis 01.09.2023 määrusega hagiavalduse menetlusse. Kohtul ei õnnestunud kostjale hagimaterjale kättetoimetada, mistõttu saatis kohus hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse 15.09.2023 kostja e-posti aadressile tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 3141 lg 2 hoiatusel menetlusdokumendi kolme tööpäeva möödumisel kättetoimetatuks lugemisel. Dokumendid loeti kostjale kättetoimetatuks 20.09.2023. Kohtu määratud tähtajaks kostja hagiavaldusele vastust ei esitanud. 2

§ 407

lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada ilma kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

1. Kostjale toimetati hagimaterjalid kätte e-posti aadressil hoiatusega, et menetlusdokumendid loetakse kolme tööpäeva möödumisel kättetoimetatuks. Kohus loeb, et hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 20.09.
2. Vastuse esitamise tähtajaks oli 04.10.
3. Kostja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. 9.

§ 444

lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

1. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on kostja hageja ema. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohuslased). Vastavalt PKS § 97 p 1 ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Tulenevalt PKS § 100 lg 1, 2 ja 4 antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Elatis mõistetakse välja alates elatishagi kohtule esitamisest.
2. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis summas 200 eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest, mis on väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatav summa. PKS § 101 lg 1 alusel ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 439

alusel kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Kuivõrd kostja ei esitanud vastuväiteid hagile, leiab kohus, et tal ei ole vaidlust hagi üle. Sellepärast kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks elatise igakuiselt summas 200 eurot, alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 02.06.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni. MENETLUSKULUD 12.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

13.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu muuhulgas ka elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Et hagejal oleks tekkinud menetluskulud, ei ole kohtule teada. Tulevikus menetluskulude üle vaidluse tekkimise vältimiseks jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. 14. Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§-dest 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. 3