1-16-9882 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. september 2023, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-16-9882 Kohtunik Regiina Lebedeva Kohtuistungi sekretär Olga Võlitok; Ilona Berezina Tõlk Svetlana Hamaza; Evelin Veeret Kriminaalasi Viru Vangla esitatud materjalid Toomas Trifonovi tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu Toomas Trifonov (end nimega Semykin) isikukood 39705013751; viibimiskoht xxx Kohtuistungil osalenud isikud süüdimõistetu Toomas Trifonov (videosilla vahendusel) kaitsja Silvi Erro RESOLUTSIOON Juhindudes KarS §-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432 kohus määrab: Jätta Toomas Trifonov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Kohtumäärus teha teatavaks süüdimõistetule Toomas Trifonovile, kaitsjale, prokurörile ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Kui maakohus loeb määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega. Kui maakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule. 1
(7)1-16-9882 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Viru Maakohtu 13.07.
- a otsusega tunnistati Toomas Trifonov (end nimega Semykin) süüdi KarS § 113 lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 12 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistus Viru Maakohtu 26.02.
- a otsusega nr 1-16-767 mõistetud vangistusega 2 aastat 9 kuud ning üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti liitkaristuseks 14 aastat 9 kuud vangistust. Liitkaristusest arvati maha Viru Maakohtu 26.02.
- a otsuse järgi osaliselt ärakantud karistus 1 aasta 3 kuud ja 3 päeva vangistust. Seejärel arvati KarS § 68 lg 1 alusel kahtlustatavana kinnipidamise 3 päeva karistusaja hulka. T. Trifonov võeti kohtusaalis vahi alla ja ärakandmisele kuuluva kandmata karistuse osa 13 aastat 5 kuud 24 päeva vangistuse kandmise alguseks loeti 13.07.
- Süüdimõistev kohtuotsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 19.04.
- a otsusega
- augustil
- Viru Vangla esitas 21.08.2023 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava T. Trifonovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. T. Trifonov kannab karistust alates 13.07.2017 ning karistuse lõpp on 6.01.
- T. Trifonovi tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes 21.08.
- Tuginedes kinnipeetava isikuandmetele toetab Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Sellele järgnevalt 4.09.2023 esitas Viru Vangla kohtule täiendatud andmetega materjalid T. Trifonovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Lisandmete kohaselt vastab T. Trifonovi elukoht aadressil xxx elektroonilise valve tingimustele. Lõppjärelmina asub Viru Vangla seisukohale, et tuginedes süüdimõistetu uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele ja PPA-s isiku elamisloa tühistamise ja lahkumisettekirjutuse menetlusele, ei toeta vangla kinnipeetava karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all elektroonilise valve lisakohustusega.
- Kohtule 25.08.2023 edastatud kirjalikus seisukohas avaldab Viru Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Gümter Koovit, et prokuratuur T. Trifonovi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Vangla poolt koostatud iseloomustusest nähtuvad küll mitmed süüdimõistetut positiivselt iseloomustavad asjaolud, kuid prokuratuuri hinnangul oleks T. Trifonovi ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Viru Vangla poolt koostatud iseloomustusest ei nähtu selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse kindlalt väita, et karistuse kandmise ajal on süüdimõistetu hoiakud muutunud sedavõrd oluliselt, et uute kuritegude toimepanemise risk oleks märkimisväärselt vähenenud. Sellest iseloomustusest nähtuvalt on T. Trifonovil olnud kuriteo toimepanemist soodustanud tegurite tunnistamisega probleeme. T. Trifonovi varasem käitumine ja toime pandud kuritegude iseloom viitab tema jätkuvale ohtlikkusele. Tal on kolm kehtivat kriminaalkaristust I astme kuritegude toimepanemise eest, mis kõik on olnud seotud vägivallategudega. Ühel korral on ta süüdi tunnistatud isikute grupis toime pandud röövimise ja kehalise väärkohtlemise eest, teisel korral mitme röövimise episoodi eest, millest ühel juhul pandi see toime ka relvana kasutatava muu esemega ähvardades ning viimati mõisteti T. Trifonov süüdi alaealise tüdruku tapmise eest. Andes hinnangut uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja kinnipeetava ohtlikkusele on vangla leidnud, et T. Trifonov on kõrgohtlik. Muuhulgas nähtub iseloomustusest, et uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on T. Trifonovi puhul suur. Prokuratuuri hinnangul ei ole nii ohtlikuks peetava isiku ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Süüdimõistetu on oma tegevusega juba varem näidanud, et kriminaalhooldusele allutatuna ei ole ta suutnud vabaduses viibides täita temale pandud kohustusi ning prokuratuuril puudub veendumus, et süüdimõistetu suudaks ennetähtaegse vabastamise korral uuesti 2
(7)1-16-9882 kriminaalhooldusele allutatuna vabaduses viibides käituda õiguskuulekalt ning täita kriminaalhooldusalusena temale pandavaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et T. Trifomov on jätkanud vägivaldset käitumist ka vanglas, s.o 28.12.2018 kasutas vägivalda kaaskinnipeetava suhtes, tal on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Lisaks on ta iseloomustuse kohaselt olnud seotud keelatud ainete sissetoomise katsega vanglasse. Seega olukorras, kus kinnipeetav ei ole suutnud käituda õiguskuulekalt ka karistuse kandmise ajal, puudub alus asuda seisukohale, et ta suudaks seda teha ka tema ennetähtaegse vabastamise korral. Prokuratuuri hinnangul annab ohtlikuks peetava ja varasemalt kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud isiku, kes ei ole suutnud käituda õiguskuulekalt ka karistuse kandmise ajal, ennetähtaegne vabastamine olukorras, kus süüdimõistetul on kandmata veel üle 7 aasta temale mõistetavast vangistusest, karistuse üldpreventiivset eesmärki silmas pidades ühiskonnale signaali nagu suhtuks riik sarnastesse kuritegudesse leebelt. Eeltoodust tulenevalt ei toeta prokuratuur T. Trifonovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
- Kinnipeetav T. Trifonov kinnitas 25.08.2023 ja 5.09.
- a kohtuistungil, et ta soovib tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabaneda. T. Trifonov esitas vastuväited iseloomustuses kajastatule – kaklusi kinnipeetavatega temal 28.12.2018 ei olnud. Samuti märkis T. Trifonov, et teine kinnipeetav kallutas teda seadusvastasele tegevusele ja seda ei soovinud toime panna. Samuti kinnipeetav ei nõustu väidetega tema impulsiivse iseloomu kohta. Vastuseks istungil esitatud küsimustele selgitas T. Trifonov, et kannab vangistust alates
- aprillist
- Viimase kuriteo pani toime täisealisena, oli siis juba 18-aastane ja nüüdseks on ära kandnud pool karistusaega. T. Trifonov selgitas, et on vangla kontaktisikule andnud nii soovikohase elukoha kui töökoha andmed ja on nõus elektroonilise valve kohaldamisega. Vabanemise korral soovib pühendada oma elu perele, töötada ja olla kasulik ühiskonnale. Varasema tutvusringkonnaga ta suhelda enam ei soovi. Kuriteod on toime pandud alkoholijoobe seisundis ja põhjusel, et ta oli siis veel noor.
- Kaitsja toetas kinnipeetava seisukohta ning avaldas, et formaalsed ja materiaalsed eeldused T. Trifonovi ennetähtaegseks vabanemiseks on täidetud. Kaitsja esitas kohtuistungil varasema elukoha korteriühistu juhatuse liikme iseloomustuse materjalide juurde lisamiseks. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
- Kohtule arusaamatul põhjusel on vangla esitanud T. Trifonovi kohta kaks iseloomustust, millest esimeses toetab tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist, kuid hilisemas iseloomustuses ei toeta ennetähtaegset vabastamist. Samas puutuvalt vangla seisukohta ennetähtaegse vabastamise osas selgitab kohus, et kohtu otsustus, kas vabastada isik ennetähtaegselt karistuse kandmiselt, peab põhinema KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolude kaalumisel. Kinnipeetava iseloomustus ei ole käsitletav vanglapoolse põhjendusena, miks kinnipeetav tuleks vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada või vabastamata jätta. Selles on esitatud üksnes faktilised asjaolud süüdlase elukäigu ja vanglakaristuse kandmise kohta. Ei vangla ega ka prokuratuuri seisukoht ei ole kohtu jaoks siduv. Sellest tulenevalt ei oma kohtu jaoks tähtsust vangla või prokuratuuri seisukoht ise, vaid argumendid, millele see seisukoht tugineb.
- Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära kohtuistungil T. Trifonovi ja tema kaitsja, on seisukohal, et T. Trifonov tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. 3
(7)1-16-9882
- T. Trifonov kannab liitkaristust muuhulgas esimese astme kuriteo toimepanemise eest ning on käesolevaks ajaks kandnud ära vähemalt poole talle mõistetud karistusajast ning nõustunud KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega, seega on täidetud KarS § 76 lg 2 p-s 1 sätestatud formaalsed eeldused süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohtule esitatud Viru Vangla kinnipeetava iseloomustuse lisast nähtub ka see, et T. Trifonovi avaldatud vabanemisjärgne elukoht xxx vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele.
- Üksnes formaalsete eelduste täidetus ei tingi aga ennetähtaegset vangistusest vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm nr 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust.
- Materiaalsete eelduste hindamisel arvestab kohus KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega peab kohus arvestama nii isiku käitumist karistuse kandmise ajal kui ka enne seda. Kohus märgib, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. KarS § 76 lg-s 4 nimetatud kohtu kohustus arvestada erinevaid asjaolusid tähendabki seda, et kui esineb nii isiku kasuks kui kahjuks rääkivaid asjaolusid, peab kohus kaaluma, kummad argumendid teised üles kaaluvad.
- Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 21).
- Positiivseks peab kohus T. Trifonovi puhul seda, et vangistuses viibides on kinnipeetav töötanud erinevatel ametikohtadel. Töö tegemine sisustab kinnipeetava vaba aega mõtestatud tegevusega ning tekitab tööharjumuse, mis kinnipeetaval varasemas elus puudus. Omandatud on ka abikoka eriala. T. Trifonovi üks alternatiivne valik vabanemise korral on koka erialal töötamine. Käesolevaks ajaks on T. Trifonov leidnud endale vabanemise korraks võimaliku töökoha autoremonditöökojas. Ta on osalenud riigikeele kursustel ning sooritanud eksami tasemega A2 positiivsele tulemusele. Riigikeele oskuse omandamine aitab kinnipeetaval vabanemise korral saada hakkama asjaajamisega riigiasutustes ning on toeks ühiskonda sulandumisel. Läbitud on sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“ ning nende jätkutegevused. T. Trifonov osales vestlusel teemal "Seadusekuuleka majandusliku toimetuleku võimalustest, tulude ja kulude tasakaalu põhimõtetest“, kus kasutati sotsiaalprogrammi "Õige hetk" materjale. Lisaks on T. Trifonov osalenud vestlusel teemal "Analüüsiv vestlus suhtlusringkonna negatiivsest mõjust, negatiivset mõju avaldavate isikutega suhtlemisest hoidumine, iseseisev toimetulek, elustiili analüüs oma tegude tagajärgede mõistmiseks" ning vestlustel kuritegelikust käitumisest, väärtushinnangutest, hoiakutest ja ühiskonnas kehtivate reeglite ja normide järgimise kohustuslikkusest. Noore kinnipeetavaga läbi viidud erinevad sotsiaalprogrammid ja vestlused toetavad tema arusaamade muutmist, et tulla ühiskonnas edaspidi toime seaduskuulekalt. T. Trifonovil on olemas ka toetav 4
(7)1-16-9882 päritoluperekond, kelle juures on võimalik elada elektroonilisele valvele allutatuna. Olemas on samuti toetav abikaasa. Kõike loetletut arvestab kohus positiivse asjaoluna ennetähtaegselt vabastamise otsustamisel.
- Samas leiab kohus, et süüdimõistetut positiivselt iseloomustavad asjaolud ei kaalu üles tema varasemast elukäigust lähtuvat ohuprognoosi. Nagu eelnevalt märgitud, on süüdlasele esitatava ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamine eeldus tema edasine õiguskuulekas käitumine pärast vabanemist (RKKKm nr 1-09-14104 p 21; 1-14-10087 p 33), mis tähendab seda, et vabastatakse isik, kelle puhul on alust uskuda, et ta ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Isiku edasist käitumist saabki prognoosida tema senise käitumise pinnalt.
- Praegusel ajal tekitavad kahtlusi T. Trifonovi õiguskuulekas käitumises eelkõige varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos, probleemid alkoholiga ja käitumine vangistuse ajal, samuti isiku mõjutatavus teiste isikute poolt. T. Trifonov on kriminaalkorras karistatud korduvalt. Vangistuses viibib ta samas esimest korda. T. Trifonov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 13.07.
- a otsusega KarS § 113 lg 1 järgi selles, et ta alkoholijoobe seisundis ja tegutsedes isikliku vaenusuhte ajendil tappis alaealise tuttava. Tapmine on üliraske kuritegu, mistõttu saab vabastada vaid inimese, kelle retsidiivsuse tõenäosus on väga väike. Lisaks tapmisele on T. Trifonovi varasemalt (Viru Maakohtu 26.02.
- a otsusega nr 1-16-767) karistatud röövimise eest: ta ähvardas koos kaaslastega noaga ja kääridega kannatanuid ning võttis ära kannatanule kuuluvad esemed, samuti koos kaaslasega haaras kannatanul kaelast kinni, pigistas sõrmi, surus kannatanu vastu maad ja nõudis anda talle midagi kasulikku. Lisaks on T. Trifonov süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 14.01.
- a otsusega nr 1-15-9699 röövimise ja kehalise väärkohtlemise eest: ühiselt ja kooskõlastatult grupis tegutsedes lõi ta naissoost kannatanut rusikate ja jalgadega ning tiris juustest. Lisaks teiselgi korral grupis tegutsedes lõi kannatanut rusikate ja jalgadega. Eelmärgitud info viitab nii T. Trifonovi vägivaldsusele kui ka ohule niisuguse käitumise kordumiseks. Niivõrd raske kuriteo riski korral on süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks tarvis eriti suurt tõenäosust, et vabaduses isik enam kuritegusid toime ei paneks. Kohus praegusel juhul sellisest tõenäosust ei näe.
- Et T. Trifonovil on raskusi enda tegude kontrollimisega väljendub ka kahes kehtivas distsiplinaarkaristuses. Seejuures on märkimist vääriv, et olles teadlik tema suhtes alustatud distsiplinaarmenetlusest 5.10.2022 isiklike esemete vahetamisega seoses, jätkas T. Trifonov normieirava käitumisega, mis oli aluseks 20.10.2022 distsiplinaarsüüteo menetluse algatamisele. Seejuures Viru Maakohus, lahendades varasemalt 31.10.2017 ja 28.03.2018 kriminaalasjas 1-16-767 T. Trifonovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimust, tuvastas kinnipeetaval distsiplinaarkaristuste olemasolu, mida kohus selgelt arvestas ennetähtaegse vabastamise kahjuks rääkiva asjaoluna. T. Trifonovile oli seega teada, et distsiplinaarsüütegude toimepanemine vangistuses ennetähtaegset vabanemist ei toeta. Vaatamata sellele teadmisele ning erinevate sotsiaalprogrammide ja sotsiaalprogrammide jätkutegevuste läbimisele ei ole T. Trifonov suutnud ka vangistuses normikohaselt käituda. Seejuures nähtub T. Trifonovi isiklikust toimikust, et kogu vangistuse kestel pole möödunud ühtegi aastat, kus T. Trifonovil ei oleks kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Ka hetkel kehtivaid distsiplinaarrikkumisi on vangla hinnanud piisavalt oluliseks, et määrata isikule karistuseks noomitus ja lühiajalise kokkusaamise keelamine. Distsiplinaarsüüteo toimepanemine viitab jätkuvale normikuulekuse defitsiidile. Selline defitsiit omakorda tekitab teatavaid kahtlusi T. Trifonovi võimekuses pidada kinni ka käitumiskontrolli nõutest.
- T. Trifonov kannab erinevate kohtuotsuste järgi mõistetud vangistus alates
- aprillist
- Karistust asus süüdimõistetu kandma noore mehena, alles täisealiseks saanuna. Noortel täiskasvanutel on varieeruv arenguküpsus. Mõistmaks kinnipeetava isiksuse kujunemist ja 5
(7)1-16-9882 arengut pidas kohus vajalikuks tutvuda kinnipeetava isikliku toimikuga. Iseloomustusest ja isiklikust toimikust nähtub, et T. Trifonoviga on läbi viidud erinevaid sotsiaalprogramme ja sotsiaalprogrammide jätkutegevusi. Vaatamata programmi läbiviijate positiivsele tagasisidele on riskifaktorina väljatoomist vääriv see, et läbi aastate on T. Trifonovi suhtes vangistuses kasutatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist. Tegemist ei ole meetmetega, mida oleks kohaldatud vangistuse alguses. T. Trifonovi isikust tulenevate riskide maandamiseks on täiendavaid julgeolekuabinõusid Viru Vangla direktori käskkirjaga kohaldatud korduvalt nii 2018 kui ka 2019 ja 2021 aastal. Kuigi kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammid ja nende jätkutegevused, siis jätkuvalt on T. Trifonov jätkanud rikkumiste toimepanemisega. Arvestades, et kontaktisik plaanib edaspidiste tegevustena nii „Eluviisitreeningu“ kui ka „Viha juhtimise“ jätkutegevusi, siis on kohus veendunud, et T. Trifonovi isikust lähtuv ohuprognoos ei ole maandatud piisavalt, et ta praegusel ajal karistuse kandmiselt ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastada.
- Seisukoha kujundamisel arvestab kohus sedagi, et T. Trifonov on kuriteo toime pannud alkoholijoobes olles. T. Trifonovile on olnud nooremas eas omane ka narkootikumide tarvitamine, milles iseloomustuse kohaselt vangla küll riski ja ohtlikkust ei näe. Kuigi kinnipeetav ei ole nüüdseks alkoholi tarbinud pikaajaliselt, on see olnud sõltuvuses tema kinnipidamisasutuses viibimisega. Teada on, et alkoholi tarbimine on vangistuse tingimustes range järelevalve all välistatud. T. Trifonovil ei ole praktilist kogemust ja teadmist, kuidas ta tuleb toime sõltuvusainetega vabanemise korral. T. Trifonov ise alkoholiga seoses probleeme ei näe. Kohus on seisukohal, et kahtlemata läbitud sotsiaalprogrammid ja vestlused aitavad vähendada sõltuvusaine tarvitamisest tulenevaid riske. T. Trifonov isegi on optimistlik edaspidises seaduskuulekas elus ja kriminaalhoolduse korral kohustuste kohases täitmises. Siiski, sõltuvusaineid tarvitava isiku puhul, isegi kui narko- ja alkoholisõltuvust ei ole diagnoositud, on kehtiva kohtupraktika kohaselt oht uute kuritegude toimepanemiseks kõrge. T. Trifonov on ära kandnud pika karistusaja, mida ta on kasutanud muuhulgas enesearenguks (sotsiaalprogrammide läbimine, õppimine, töötamine) ning tema mõtlemises ja käitumises on täheldatud muutumist. Siiski kohus ei jaga T. Trifonovi optimismi riski puudumises seoses alkoholiga. Kohtul ei teki veendumust, et T. Trifonov edaspidi kuritegusid toime ei pane või et kriminaalhoolduse ja alkoholikeelu panemisega oleks uute ohtlike kuritegude risk täielikult maandatud.
- Viru Maakohtu 26.02.
- a otsusega nr 1-16-767 jäeti T. Trifonovile mõistetud liitkaristus 2 aastat 9 kuud vangistust täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 ja lg 2 p-de 2, 21 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kuna T. Trifonov kriminaalhooldusel olles tal lasuvaid nõudeid ja kohustusi ei järginud, siis kriminaalhooldusametnik taotles erakorralises ettekandes mõistetud karistuse täitmisele pööramist. T. Trifonov lahkus Eesti territooriumilt kriminaalhooldusametniku eelneva loata ja viibis väljaspool Eesti territooriumi, ei elanud kohtu määratud alalises elukohas, puudus kriminaalhooldusametniku eelneva luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ja ta ei ilmunud kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Seega ei ole T. Trifonov varem vabaduses olles suutnud järgida kõige elementaarsemaid kriminaalhoolduse nõudeid. Arvestades, et erinevate rikkumiste toimepanemine on jätkunud vangistuse ajal, siis puudub kohtul veendumus, et T. Trifonovi isikust lähtuvad riskid on piisavalt maandatud tema ennetähtaegseks vabastamiseks.
- Kinnipeetava iseloomustust arvestades on täheldatud T. Trifonovi puhul ohtlikkust ja riski paljudes hinnatavates valdkondades: töö ja majanduslik toimetulek, suhted ja elustiil, alkohol, mõtlemine ja käitumine ning hoiakud. Kinnipeetava individuaalne täitmiskava nägi ette 6
(7)1-16-9882 T. Trifonovi avavanglasse paigutamise, kui justiitsministri 25.03.
- a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 17 lg 1 p-s 3 planeeritud tegevused on tehtud
- juulil
- Arvestades, et varasemalt on T. Trifonov kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande arutamise asjas, milles taotleti karistuse täitmisele pööramist, Viru Maakohtu 31.03.
- a määrusega kuulutatud tagaotsitavaks ja kohaldatud on tõkendit vahistamine ja seejärel on Viru Maakohtu kohtunik 7.04.2016 andnud välja Euroopa vahistamismääruse, on kohtu hinnangul T. Trifonovi puhul, arvestades seejuures tema uue kuriteo riskifaktoreid, oluline läbida ka avavangla periood, kus T. Trifonov saaks mõnevõrra vabamates tingimustes ühisellu sulanduda, olles rangema järelevalve all, kui kriminaalhooldus elektroonilise valvega seda ette näeb. See võimaldaks ka kohtul kaalutlusotsuse tegemisel paremini aru saada, et süüdlases toimunud muudatused on tõelised, temast lähtuv risk maandatud ning tema motivatsioon seaduskuulekuseks tõsiseltvõetav. Seni ei ole T. Trifonovit peetud võimalikuks avavanglasse paigutada. Arvestades siia juurde, et individuaalses täitmiskavas ootavad ees erinevad tegevused, sh sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“ jätkutegevused, töötamine ning keeleõpe, ei pea kohus võimalikuks T. Trifonovi karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. Kohus arvestab sellegagi, et kuigi T. Trifonovil on vabanemise korral olemas töökohagarantii, siis varasemalt tal legaalse töö tegemise kogemus puudub. Vangistuses töötamise jätkamisel, s.o mõtestatud tegevuse kaudu tekib kinnipeetaval tööharjumus, vastutus- ja kohusetunne, mis aitavad edaspidi ka vabaduses paremini toime tulla.
- Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kuigi T. Trifonov avaldas kohtuistungil asjaolud, mis toetavad tema edaspidist seaduskuulekat elu, puudub kohtul siiski T. Trifonovi varasemat käitumist ja käitumist vangistuse ajal arvestades veendumus, et ta on oma mõtlemist ja käitumist sellisel määral muutnud, et suudab edaspidi vabaduses õiguskuulekalt käituda. Seda kinnitab ka T. Trifonovi kohtuistungil avaldatu, mille kohaselt ta leiab enda käitumisele järjepidevalt end õigustavaid asjaolusid, et tema käitumist ei mõisteta ja temasse ei suhtuta objektiivselt. Tõsiasi on, et T. Trifonov on karistuse kandmise ajal teinud läbi olulised muudatused oma mõttemaailmas, kuid kehtivad rikkumised kinnitavad, et omandatud teadmised ei ole siiski püsivalt talletunud.
- Seejuures märgib kohus, et nii elukoht kui võimalus õppida/teha tööd oli T. Trifonovil ka enne kuriteo toimepanemist. Samuti ei puudunud lähedaste toetus, kuid see ei taganud T. Trifonovi õiguskuulekust. Kriminaalhooldus koos täiendavate kohustustega on põhjendatud isiku suhtes, kes on näidanud oma käitumisega vangistuses, et on aru saanud mõistetud karistusest ning võimeline oma käitumist muutma. T. Trifonov on oma käitumisega näidanud vastupidist. Järelejäänud karistuse kandmise ajal on T. Trifonovil võimalik tegeleda oma mõtlemise ja hoiakutega, mõelda läbi oma eesmärgid ja plaanid ning näidata, et ta on võimeline ka probleemsituatsioonides jääma rahulikuks ja hoiduma emotsioonide ajel käitumisest.
- Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel ei tekita kohtule piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses, pole võimalik isikut karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. (allkirjastatud digitaalselt) Regiina Lebedeva kohtunik 7
(7)