1-23-1123/47

KOHTUMÄÄRUS Kohus Lahendi kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi ja menetlusliik Apelleeritud kohtuotsus Apellant Apellatsioonimenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus

1. september 2023 1-23-1123 Maarika Kuusk Kriminaalasi Maksim Golubevi süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja § 188 lg 2 p 1, 2 järgi ning Dmitry Kelleri süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi, kokkuleppemenetluses Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. augusti
3. a otsus Maksim Golubev Süüdistatav Maksim Golubev isikukood: 38901243735; elukoht XXX; viibimiskoht Viru Vangla; määramata kodakondsus; emakeel vene keel; töökoht puudub; eelnevalt kriminaalkorras karistatud korduvalt, viimati Viru Maakohtu 10.10.
4. a otsusega nr 1-15-
5. Tõkend – vahistamine alates 25.10.2022, kohtumenetluses viibib vahi all Kaitsja Vandeadvokaat Sergei Politšev, riigi õigusabi korras Prokuratuur Viru Ringkonnaprokuratuur, esindaja Sergei Listov RESOLUTSIOON Jätta Maksim Golubevi apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada talle. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saavad esitada määruskaebuse prokuratuur ja süüdistatava advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Maksim Golubev tunnistati Viru Maakohtu 11.08.2023 otsusega kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 5 aastat 5 kuud 7 päeva vangistust ning KarS § 188 lg 2 p 1, 2 järgi, mille eest talle mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõisteti liitkaristuseks 5 aastat 5 kuud 7 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel moodustati liitkaristus Viru Maakohtu 10.10.
7. a otsusega nr 1-15-8356 mõistetud karistuse ärakandmata osaga, s.o 4 aastat 6 kuud 23 päeva vangistust, ja M. Golubevile mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 10 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti M. Golubevi kinnipidamise aeg, s.o 25.10.
8. Tõkend vahistamine jäeti kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. M. Golubevilt konfiskeeriti KarS § 832 lg 1 alusel tema läbivaatusel leitud ja ära võetud sularaha kogusummas 30 eurot. Lisaks lahendati asitõenditega seonduvad küsimused. Menetluskuludena mõisteti M. Golubevilt välja sundraha 1812,50 eurot; ekspertiisikulud 1809 eurot, õigusabi kulud 566,40 eurot ning asitõendite hoiutasu, saate- ja hävitamiskulud 10 eurot, s.o kokku menetluskulud 4197,90 eurot. M. Golubevile kohtumenetluses osutatud riigi õigusabi kulud 893,04 eurot ja ülejäänud osa ekspertiisikuludest 2268 eurot jäeti riigi kanda. Menetluskulud võib M. Golubev tasuda kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul ositi. APELLATSIOON
9. M. Golubev palub tühistada kohtuotsuse talle mõistetud menetluskulude osas osaliselt. Ta leiab, et ekspertiisi nr 22E-GE0975 eest temalt välja mõistetud 57 eurot ja ekspertiisi nr 22EAN1441 eest temalt välja mõistetud 168 eurot ei ole seotud tema kriminaalasjaga, mistõttu tuleks need jätta välja mõistmata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10. M. Golubevi kriminaalasja lahendas maakohus kokkuleppemenetluse sätete järgi, mistõttu tuleb apellatsiooniõigusesse puutuvalt lähtuda kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st
11. Nende normide kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
12. peatüki
13. jao sätete (kokkuleppemenetlust reguleerivad normid) või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
14. Apellatsioonis ei viita M. Golubev sellele, et maakohus oleks rikkunud kohtuotsuse tegemisel KrMS § 339 lg 1, et kokkuleppes kirjeldatud tegu poleks kuritegu, et see tegu oleks karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või et talle oleks selle teo eest mõistetud karistus, mida seadus selle teo eest ette ei näe. Midagi sellist ei tuvasta ka ringkonnakohus. Seega võiks M. Golubevil olla apellatsiooniõigus vaid juhul, kui rikutud oleks kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme. Eelkõige võiks sellist rikkumist jaatada olukorras, kus M. Golubev poleks sõlmitud kokkuleppest aru saanud, poleks sellega nõus olnud või kui kohus oleks kaldunud kohtuotsust tehes kokkuleppest kõrvale. Midagi sellist aga ringkonnakohus samuti ei tuvasta. Kohtuistungil andis prokurör sõlmitud kokkuleppest ülevaate, M. Golubev kinnitas kohtule, et talle on sõlmitud kokkulepe arusaadav, ta on nõus kokkuleppemenetlusega, keegi ei ole talle avaldanud sundi kokkuleppe sõlmimiseks ning ta on nõus menetluskulude hüvitamisega kokkuleppes toodud ulatuses. Kohus mõistiski M. Golubevi kokkuleppe järgi süüdi, karistas teda ja mõistis temalt välja kokkuleppes toodud menetluskulud, määrates nende tasumiseks kokkuleppes toodud tähtaja. Asjaolu, et M. Golubev ei ole apellatsioonis nõus temalt välja mõistetud menetluskuludega, ei anna alust jaatada kokkuleppemenetlust reguleerivate normide rikkumist ning ringkonnakohus ei näe põhjust sellist rikkumist jaatada ka muudel põhjustel. See tähendab, et M. Golubevil ei ole õigust maakohtu otsust vaidlustada ning seetõttu jätab ringkonnakohus tema apellatsiooni juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 läbi vaatamata ja tagastab selle. (allkirjastatud digitaalselt) 2