KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27.09.2023 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-19-7326 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Kaitsja vandeadvokaat Raiko PAAS Asja läbivaatamise kuupäev 30.08.2023 Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Janek SCHNEIDERI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Janek SCHNEIDER sünd. 16.09.1982, isikukood 38209162765, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx, töökoht XXX, xxx Karistuse kandmise algus 31.01.2019 ja lõpp 31.01.2026 Jätta Janek SCHNEIDER elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Janek Schneideri elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Janek Schneider on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 14.10.2019 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §214 lg.2 p.1, 2, 4, 5, §255 lg.1 järgi ja karistatud KarS §63 lg.1, §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 7 aastat alates 31.01.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 8 korda, millest ühel korral 1 Soomes, kehtivaid karistusi on 2 ja vangistust kannab ta viiendat korda. Kinnipeetav töötab vangistuses raamatute parandajana ja vajadusel ehitusviimistlejana, lõpetas suvel 2023 8-nda klassi ja omandab põhiharidust, osales sotsiaalprogrammis Agressiooni asendamise treening ning struktureeritud vestlustes väärtushinnangute teemadel, samuti subkultuuriliste hoiakute muutmiseks ja kuritegelikust käitumisest loobumiseks. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama üksi xxxle kuuluvasse korterisse xxxs. Kinnipeetava xxx andis nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks ning see elamispind sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Kinnipeetaval puudub isikut tõendav dokument. Kinnipeetava vabanemisfondis on 22 175 € ja täitmata nõudeid on 12 000 € ulatuses. Kinnipeetaval on garanteeritud töökoht ettevõttes XXX xxxna. Kinnipeetaval on lähedastest elukaaslane, ema, isa, 2 venda, vanaema ja alaealine laps. Kinnipeetava suhted lähedastega on head. Kinnipeetava suhtlusringkonnas on ka kriminaalkorras karistatud isikuid. Kriminaalhooldaja toob välja, et kinnipeetav ei suuda lahendada probleeme sihipäraselt ning ei näe vajadust käia tööl, sest majanduslikku kasumit on võimalik teenida ka ebaseaduslikult. Kinnipeetav on kõrgohtlik avalikkusele. Uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 48% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 43%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Kriminaalhooldaja leidis, et juhul, kui kohus otsustab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegselt vabastada koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega, tuleb talle määrata katseaeg kuni 31.01.
- Katseaja esimeseks 2-ks aastaks tuleb ta allutada käitumiskontrollile, mille kestel on ta kohustatud järgima KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS §75 lg.2 p.4, 7 sätestatud lisakohustusi. Elektroonilise valve tähtajaks tuleb määrata 6 kuud. Abiprokurör Kristiina Erte maakohtu istungil osaleda ei soovinud, oma kirjalikus seisukohas ei toetanud kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Abiprokurör lisas, et prokuratuuril puuduvad andmed, mille pinnalt oleks võimalik kujundada arvamust isiku ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste olemasolu kohta, sest sellised andmed on vanglal, kes on nende pinnalt oma seisukoha kujundanud. Prokuratuuril ei ole põhjust vastavas hinnangus kahelda. Abiprokurör viitas Riigikohtu lahendile nr.3-1-1-12-17, märkides „[v]angistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS §76 lg.4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu.“ Maakohtu istung Kinnipeetav Janek Schneider selgitas maakohtu istungil, et tema vabanemisfondis on 2000 € ja tasumata nõudeid on umbes 9000 €. Vastuseks kaitsja küsimustele teatas kinnipeetav, et talle garanteeritakse töökoht ettevõttes XXX. Kinnipeetavale on selgitatud elektroonilise valve olemust. Kinnipeetav on endas palju muutnud ja loobunud subkultuursetest hoiakutest. Kinnipeetav plaanib vabaduses lõpetada keskkooli, tööl käia ja tasuda oma võlgnevused, et ühiskonnaelus hakkama saada. 2 Kinnipeetaval on lähedastest vabaduses toetamas elukaaslane, ema ja vend. Kinnipeetav on valmis vabaduses kriminaalhooldusel erinevaid lisaprogramme läbima. Kaitsja vandeadvokaat Raiko Paas osundas Riigikohtu lahenditele nr.3-1-1-12-17 ja 1-09-
- Kaitsja märkis, et kinnipeetava käitumine on vangistuses olnud hea ja tema hoiakutes on toimunud mitmed muutused. Kaitsja toonitas, et kinnipeetav ei saanud vaid ebaseaduslikku tulu. Kaitsja märkis, et kinnipeetav on tasunud suure hulga oma võlgnevustest. Kaitsja oli veendunud, et vabatahtlik elektroonilisele valvele allumisega nõustumine näitab samamoodi kinnipeetavat heast küljest. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud. Esmalt märgib maakohus, et abiprokurör on käesolevas asjas oma seisukohta esitades piirdunud vaid mõne lausega, milles teatab, et ei soovi asja arutamisest osa võtta ning ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, kuivõrd prokuratuuril puuduvad andmed kinnipeetava suhtes arvamuse kujundamiseks. Samuti on abiprokurör viidanud õigesti Riigikohtu lahendile, kuid ei ole seda sisustanud konkreetse kinnipeetavaga. Seega on tegemist sisuliselt motiveerimata abiprokuröri seisukohaga. Vastavalt KarS §76 lg.2 p.1 võib kohus süüdlase tahtlikus esimese astme kuriteos katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud sama seadustiku §75 lg.2 p.9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Lisaks sellele peavad olema täidetud justiitsministri 22.02.2007 määruses nr.15 Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord sätestatud elektroonilise valve seadmise tingimused. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on talle mõistetud 7 aasta pikkusest vangistusest käesoleva kohtumääruse tegemise ajaks kokku reaalselt ära kandnud 4 aastat 7 kuud 27 päeva vangistust. Asja materjalides on olemas kinnipeetava kirjalik nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks. Samuti on asja materjalides olemas kriminaalhooldusametniku arvamus koos lisaga selle kohta, et elamispind vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ja selleks valveks vajalikku on kinnipeetava elukohta võimalik paigaldada. Seega on käesolevas asjas formaalsed alused kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega täidetud. Samas ei tähenda vaid formaalsete aluste täitmine kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, sest ainuüksi seaduses nimetatud tähtaja saabumine ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust vabaneda enne tähtaega. Vabanemine vangistusest eeldab ka materiaalsete aluste täidetust. Vastavalt KarS §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi 3 ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistuse eesmärk saavutatud siis, kui kinnipeetavast tulenev retsidiivsusrisk on väike. See tähendab, et antud menetluses tuleb eelkõige hinnata ja prognoosida uute kuritegude toimepanemise tõenäosust antud kinnipeetava puhul. Vangistus on oma eesmärgi saavutanud juhul, kui kinnipeetavast lähtuv retsidiivsusrisk on väike. Seega on oluline kõiki asjaolusid hinnates just see, kui suur on tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabanedes toime uue kuriteo. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaheksa korda, kehtivaid karistusi on kaks ja vangistuses viibib ta viiendat korda. Vastavalt Riigikohtu 15.02.2023 lahendile kohtuasjas nr.1-15-1446 sätestatud seisukohale näitab säärane hulk karistusi, et Janek Schneideri puhul on tegemist ohtliku ja kõrge retsidiivsusriskiga isikuga. Lisaks võib korduvate karistuste pinnalt eeldada, et kinnipeetav ei ole oma varasematest karistustest järeldusi teinud. Mis veelgi enam – tema osas viimasest Tartu Maakohtu 14.10.2019 otsusest nähtub, et kinnipeetav pani kuriteo toime kehtival katseajal ning ta kuulus kuritegelikku ühendusse, mis tegutses aastaid nii Soomes kui ka Eestis ja pani toime väljapressimisi. See aga kinnitab veelgi maakohtu veendumust, et tegemist pole isikuga, kes suudaks vabaduses kuidagi seadusekuulekal teel püsida. Olgugi, et kaitsja hinnangul ei saanud kinnipeetav vaid ebaseaduslikku tulu, ei muuda see olematuks tõsiasja, et kuritegeliku ühenduse eesmärk oli väljapressimistega kümnetes tuhandetes kriminaaltulu ja endile seeläbi sissetulekut teenida. Samas on Riigikohus oma 07.03.2019 lahendis kohtuasjas nr.1-09-14104 (millele kaitsja maakohtu istungil asjakohaselt viitas) leidnud, et retsidiivsusriski tuleb prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas on kinnipeetav ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad, ta töötab vangistuses kahel ametikohal, lõpetas 8nda klassi ja omandab käesoleval hetkel põhiharidust, osales sotsiaalprogrammis ning erinevates vestlustes. Maakohus tunnustab siinkohal kinnipeetavat hea käitumise eest vangistuses, töötamise ja erinevates taasühiskonnastavates tegevustes osalemise eest. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav üksi elama asuda xxxle kuuluvasse korterisse xxxs. Maakohus tunnustab ka siinkohal kinnipeetavat, et tal on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht. Samas ei anna vaid need positiivsed asjaolud alust kinnipeetava ennetähtaegseks vabastamiseks. Asja materjalidest nähtub, et kinnipeetaval on lähedastest elukaaslane, ema, isa, 2 venda, vanaema ja alaealine laps. Maakohtu istungil toonitas kinnipeetav, et tema lähedasteks on elukaaslane, ema ja vend. Maakohus tunnustab siingi kinnipeetavat mitmete toetavate lähedaste eest. Küll aga on tema suhtlusringkonnas kriminaalkorras karistatud isikuid. Maakohus sedastab, et on üldteada, et kuritegelikud sidemed ei pruugi katkeda ka isikute vangistuse ajal ja kuivõrd kinnipeetav kuulus kuritegelikku ühendusse, jätkab ta vabaduses suure tõenäosusega kriminaalse kontingendiga suhtlemist. 4 Kinnipeetaval on garanteeritud töökoht ettevõttes XXX ja tema vabanemisfondis on 2175 € (ilmselgelt on asja materjalides tegemist trükiveaga, sest vastavalt Vangistusseaduse §44 lg.3 hoiustatakse vabanemistoetust kuni kolmekordse kuutasu alammäära täitumiseni ning kaitsja esitas maakohtule K-raha väljavõtte, mis seesugust järeldust toetab). Maakohus tunnustab kinnipeetavat kindla töökoha ja teatavate rahaliste vahendite olemasolu eest, kuid märgib, et ilma kehtiva isikut tõendava dokumendita ei ole ametlikult tööle asumine võimalik. Seega ei ole võimalik saada ka regulaarset legaalset sissetulekut. Siinkohal võtab maakohus arvesse, et kinnipeetaval on pisut alla kümne tuhande ulatuses tasumata võlanõudeid (vastavalt K-raha väljavõttele 9959,58 €), mis on üpriski märkimisväärne summa ja võib viia vajaduseni hõlptulu otsida. Pealegi leiab kriminaalhooldaja, et kinnipeetav ei näe vajadust tööl käia, sest sissetulekut on võimalik teenida ka ebaseaduslikult. Ühtlasi puudub kinnipeetaval isikut tõendav dokument, mis ei ole küll otseseks takistuseks tema ennetähtaegsele vabastamisele, kuid seab kindlasti talle tõkkeid lisaks ametlikult tööleasumisele ka elatusvahendite, nt. sotsiaaltoetuste, taotlemisel. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei toeta vangla kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna ta on kõrgohtlik avalikkusele ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 48% ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 43%. Maakohus seesugust riskihinnangut kinnipeetava vabastamise küsimuse otsustamisel ei arvesta, kuna vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhjendamata ega ole kontrollitav Eeltoodut kogumis hinnates leiab maakohus, et Janek Schneideri poolt uute kuritegude toimepanemise riski suurendavad asjaolud kaaluvad üles teda positiivselt iseloomustavad asjaolud. Maakohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab tema üle kehtestatud korrale alluda, sest talle on varasemalt juba selleks piisavalt võimalusi antud. Olgugi, et kinnipeetav on ära kandnud vajaliku hulga karistusajast, et tal tekiks võimalus ennetähtaegseks vabanemiseks, ei teki maakohtul veendumust, et tema hoiakutes oleksid veel muutused tekkinud. Kinnipeetavat tuleb küll tunnustada, et tal on vabaduses olemas kindel elu- ja töökoht, tal on teatav lähedaste toetus, kuid ainuüksi sellest ei pruugi veel piisata, et ta suudaks edaspidiselt seadusekuulekat elu elada. Niisiis on maakohus seisukohal, et käesoleval hetkel ei ole kinnipeetava retsidiivsusrisk veel miinimumini viidud. Seega oleks kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valve kohaldamisega käesoleval ajal ennatlik. Vastuseks kaitsjale märgib maakohus, et kaitsja viitas asjakohaselt Riigikohtu lahendile nr.3-1-1-12-17, mille kohaselt tuleb KarS §76 lg.4 kirjeldatud asjaolusid hinnata kogumis. Küll aga pole kõiki asjaolusid kogumis hinnates kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega käesoleval hetkel siiski põhjendatud. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 5