) § 64 lg 2 ja § 661 lg 4). Määrus jõustub menetlusosalistele kättetoimetamisest (
ASJAOLUD
lg 1 p 3 kohaselt annab makseettepaneku koostanud kohus asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgitud kohtule, arvestades kohtualluvuse sätteid, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu.
lg 4 kohaselt menetleb kohus kompromissilepingut
§-des 2 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Vastavalt
lg 1 hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 7.
kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Kohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine. Maakohtul ei ole alust jätta kompromiss
Kohus märgib, et kompromissi kinnitamata jätmiseks ei anna alust see, et puudutatud isik on tasunud avaldajale 400 eurot 21. septembril 2023. 8. Kompromissi kinnitamise tõttu lõpetab kohus
Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (
). Menetlusosalised on kohtule kinnitanud, et on teadlikud kompromissi sõlmimise õiguslikest tagajärgedest. 9. Menetlusosalised kannavad
lg 3 järgi kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromissest nähtuvalt hüvitab võlgnik avaldajale menetluskuludena maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivu 65 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot, s.o kokku 85 eurot. Seega jäävad muud kompromissis käsitlemata menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.