Obsah (12)

§ 62§ 444§ 407§ 173§ 174§ 162§ 138§ 4842§ 177§ 178§ 456§ 468

KOHTUOTSUS Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kadri Mälberg Otsuse tegemise aeg ja koht 31. juuli 2023, Paide Tsiviilasja number 2-22-149422 Tsiviilasi Aktiva Finance Group OÜ hagi XX vastu

§ 62lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

1. Aktiva Finance Group OÜ (edaspidi hageja) esitas 20.12.2022 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXilt (edaspidi kostja) põhivõlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks. Kohus võttis avalduse menetlusse ning edastas 22.12.2022 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kohus 03.05.2023 määrusega lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2. Hageja esitas 24.05.2023 Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu Placet Group OÜ ja kostja vahel sõlmitud krediidikonto lepingust nr x tuleneva võlgnevuse ja kõrvanõuete väljamõistmiseks. Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu kokku 455 eurot.
3. Kohus võttis hagi 09.06.2023 määrusega menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. 2
4. Hagiavalduse kohaselt Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid 25.03.2021 krediidikonto lepingu nr x ning 29.03.2021, 03.04.2021 ning 08.04.2021 lepingu põhitingimuste muutmise kokkuleppe, millede alusel sai kostja krediiti. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Esialgne võlausaldaja saatis 20.07.2022 kostjale ülesütlemise hoiatuse (tähtajaga 3.08.2022), milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le
5. Kuna kostja ei tasunud lepingust tulenevat võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja 04.08.2022 lepingu üles. Esialgne võlausaldaja loovutas 05.08.2022 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Lepingu alusel võimaldati kostjale krediiti summas 2000 eurot. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt esialgse võlausaldaja poolt esitatud arvete alusel. Lepingu ülesütlemise seisuga s.o 04.08.2022 oli kostjal tagastamata krediit summas 1999,12 eurot, mis on hagiavalduse esitamise seisuga tagastamata. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 40,88% aastas. Lepingu ülesütlemise seisuga, s.o 04.08.2022 oli kostjal tagastamata aprilli 2022, mai 2022, juuni 2022 ja juuli intressid kokku summas 276,31 eurot (67,44+70,38+68,11+70,38). Kostja intressi tasunud ei ole. Hageja nõuab VÕS § 1132 lg 2 alusel sissenõudmiskulu 50 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 40,88% aastas perioodi 05.08.2022-24.05.2023 eest kokku 656,03 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, intressimääraga võrdses määras, s.o 40,88% aastas. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 982 eurot, sh riigilõiv 455 eurot, lepingulise esindaja kulu 507 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning menetluskuludelt viivise väljamõistmist.
6. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja 09.06.2023 kohtumäärus kätte 04.07.2023 KÄPO kaudu. Kohus kohustas 09.06.2023 määruses kostjat vastama hagiavaldusele 14 päeva jooksul kohtudokumentide kättesaamisest. Seega kohustus kostja vastama hagiavaldusele hiljemalt 18.07.
7. Kostja ei vastanud hagiavaldusele tähtaegselt ega ole käesoleva ajani vastust esitanud.
8. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 7.

§ 407

lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. 8. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

9.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 138

lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu põhjendatud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses välja mõista. 10. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavaldustelt tasutud riigilõivu summas 455 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning õigusabikulud 3 tunni eest summas 507 eurot (arvestusega 169 eurot/tund ilma käibemaksuta). Kokku 982 eurot. Samuti kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni. 3 Riigilõivu summas 455 eurot tasumist on kohus kontrollinud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Hageja lepingulise esindaja tasu on esitatud 3 töötunni eest, kokku 507 eurot (s.o 169 eurot/h ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul oli praegusel juhul tsiviilasi õiguslikult lihtne, tegemist on standardse hagiavaldusega, hageja on esitanud selliseid korduvalt. Kohtu hinnangul on põhjendatud lepingulise esindaja kulu 2 töötunni eest. Kohus ei nõustu lepingulise esindaja tunnihinnaga. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 169 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites (vt 32-1-39-16 p 13, 3-2-1-115-13 p 14) pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks ka 170 eurot ilma käibemaksuta, kuid kohus võttis siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks 120 eurot/tunnis. Seega kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud vastavalt

§ 174

lg 10 hüvitamisele kokku 240 eurot.

§ 4842

järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses. 11. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista menetluskulu hüvitamiseks 715 eurot (riigilõiv 455 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja põhjendatud lepingulise esindaja tasu 240 eurot). 12.

§ 177

lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 13.

§ 178

lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 14. Kohus selgitab, et

§ 456

lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. 15.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Mälberg kohtunik 4