Obsah (4)

§ 47§ 165§ 108§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-22-2285 Otsuse kuupäev 29. september 2023 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi X kaebus Põllumajanduse Registrite ja Inform

§ 47), mille kaebaja on läbinud edutult.

1. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebus kordab halduskohtule esitatud kaebuses vaides esitatud väiteid, mida vastustaja on käsitlenud vaideotsuses.
2. Kaebaja mittenõustumine PRIA haldusaktide põhjenduste ja järeldustega ning vastustaja poolt tema väidetele antud hinnanguga ei tähenda, et vastustaja oleks asjaolusid või tõendeid ebaõigesti või ebapiisavalt analüüsinud ja hinnanud.
3. Halduskohus nõustub PRIA kohustuslikus kohtueelses menetluses tehtud vaideotsuse põhjendustega ning tuginedes

§ 165lõikes 2 sätestatule ei korda neid.

Vastuseks kaebusele märgib halduskohus järgmist.

1. Halduskohtu hinnangul on PRIA vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse seisukohad kaebaja poolt kunstlikult tingimuste loomiseks kvalifitseerumaks määruse nr 14 toodud nõuetele ja saada toetust kooskõlas kehtiva õigusega. Kaebuse seisukohad on vastuolus nii kohaldamisele kuuluva õigusega, kui ka kehtiva kohtupraktikaga. Kohtupraktikas on tunnustatud analoogsetes vaidlustes käesolevale vaidlusele sarnases faktilises olukorras vastustaja poolt TuMS §-s 8 sätetatule tuginemist. Samuti nõustub halduskohus vastustajaga, et määrus nr 14 seob toetuse taotlemise õiguse äriühingu või füüsilisest isikust ettevõtja omatoodetud põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete müügituluga.
2. Kaebajaga võib nõustuda selles, et määrus nr 14 ei ava täiel määral omatoodetud põllumajandustoote müügitulu mõistet. Samas on Tartu Ringkonnakohus omatoodangu mõiste tähendust analoogses vaidluses selgitanud juba 04.04.
3. a otsuses asjas nr 3-16-1261, märkides otsuse p-s 12, et sellise ettevõtja puhul, kes on tootnud omatoodetud põllumajandustooteid ja nende töötlemisel saadud tooteid, puhul on rõhuasetus põllumajandustoodete ise tootmisel, mitte teiselt ettevõtjalt teenusena sisseostmisel, koostöös valmistamisel või muu kauba vastu vahetamisel. Ringkonnakohus on oma varasemas praktikas tõlgendanud omatoodetud põllumajandussaaduste müügitulu mõistet, mis käesolevast mõistest oluliselt ei erine, asudes seisukohale, et müügitulu tekkimiseks on vaja teha kulutusi, st tulu nõuab sisendit, kas siis põllumajandusmasinatele või tööjõule tehtavate investeeringute ja kulutuste näol (TrtRK 17.10.
4. a otsus asjas 3-12-1063, p 9).
5. Halduskohus on seisukohal, et neid põhimõtteid oli vastustaja õigustatud kohaldama ka selles asjas. Ühtlasi on Riigikohus erinevates lahendites põllumajandusliku tootmisega tegelemist defineerinud kui taime- ja loomakasvatust, eesmärgiga müüa vastavaid saadusi. Niisuguse tegevuse tunnusteks on sobivate tootmisvahendite sihipärane kasutamine ja selle tegevuse vastavus eesmärgile müüa põllumajandussaadusi. Ka on Riigikohus leidnud, et tulu saamise tingimus tähendab seda, et põllumajanduslik tootmine on kestnud vähemalt niikaua, et tootmistsükkel võimaldab vastavat kaupa müüa (vt RKHK 26.02.
6. a otsus asjas nr 3-3-1-9608, p-d 21, 22 ning 01.02.
7. a otsus asjas nr 3-3-1-3-02, p-d 4, 5). 6
8. Seega ei saa omatoodetud põllumajandustooteks pidada sellist toodet, mis on saadud kaupade või teenuste vahetuse tulemusena, teenuse sisseostmisena või koostöös teiste isikutega olukorras, kus isikul endal töövahendid kauba valmistamiseks puuduvad“. Samale seisukohale omatoodangu mõiste osas on Tartu Ringkonnakohus jäänud ka 16.10.2019 tehtud otsuses haldusasjas nr 3-181541 ja 17.05.2022 tehtud otsuses nr 3-21-
10. Omatoodetud põllumajandustoodete müügist saadud tulu olemasolu kindlas suuruses on taotlejale toetuse saamiseks kehtestatud abikõlblikkuse nõue ehk toetuse saamise tingimus. Toetuse saamiseks kehtestatud nõue hõlmab määruse nr 14 kohaselt ka terminit põllumajanduslik toode ja seda, mida saab üldse lugeda põllumajanduslikuks tooteks.
11. Kohus nõustub vastustajaga, et määruse nr 14 § 17 lõige 3 sätestab toetuse taotlemisele ülempiiri, s.o taotlejana tuleb käsitletada ettevõtteid, kes sisuliselt tegutsevad ühe majandusüksusena, on üksteisest sõltuvad, tegutsevad üksteise toel ning kasutavad ühiselt varasid.
12. PRIA on õigustatult tuvastanud, et Meiemahe OÜ, FIE X ja FIE Arjadi-Jüri Talu on ühtne majandusüksus ning nende ühte kontserni kuuluvate ettevõtete toetuse piirmäär 500 000 eurot programmperioodil on määruse § 17 lg 4 kohaselt on ületatud. PRIA vaidlustatud otsuse asjaolusid toetab kohtute Infosüsteem, mille andmetel on kohtuasjas nr 3-22-2311 Meiemahe OÜ vaidlustanud kaebusega PRIA 12.07.
13. a otsuse nr 13-29.1/22/
15. Tartu Ringkonnakohtu 26.01.
16. a otsuse asjas nr 3-19-648, p 19 kohaselt ei oma EL õiguse kohaselt kaebaja omistatud tähtsust asjaolu, et PRIA vaidlusaluses otsuses nimetatud ettevõtete puhul on tegemist erinevate juriidiliste isikutega.
17. Nimelt määrus nr 1307/2013 art 4 lg 1 punkti a kohaselt on põllumajandustootja füüsiline või juriidiline isik või selliste isikute rühm, olenemata sellest, milline on selle rühma või rühma liikmete õiguslik seisund siseriikliku õiguse järgi, kelle põllumajanduslik majapidamine asub aluslepingute territoriaalses kohaldamisalas, nagu on määratletud ELi lepingu artiklis 52 koostoimes ELi toimimise lepingu artiklitega 349 ja 355, ning kes tegeleb põllumajandusliku tegevusega. Määrus nr 1307/2013 art 4 lg 1 punkti b kohaselt on põllumajanduslikuks majapidamiseks kõik põllumajandustootja poolt juhitavad ja põllumajanduslikuks tegevuseks kasutatavad üksused, mis asuvad sama liikmesriigi territooriumil.
18. Kohtupraktikas (Tartu HKo 3-21-1744) on asutud seisukohale, et nimetatud sätete kohaselt on võimalik olukord, kus ühel füüsilisel või juriidilisel isikul on mitu põllumajanduslikku majapidamist, kuid võimalik on ka olukord, kus mitmel füüsilisel või juriidilisel isikul on üks põllumajanduslik majapidamine. Viimasel juhul saab rääkida ka isikute rühmast, kes on määruse nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punkti a kohaselt samuti üks põllumajandustootja, isegi kui tegemist on mitme erineva juriidilise isikuga. Samuti võib isikuid käsitleda ühtse põllumajandusliku majapidamisena olukorras, kus ühe ja sama põllu kohta esitavad ühisest majanduslikust huvist ajendatult vaheldumisi taotlusi äriühingud, kellel on sama osanik ja juhatus, millest nähtub, et äriühingute üle teostab kontrolli sama isik.
19. EK otsuse asjas nr C-176/20, punktides 55-56 on sedastatud, et määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 punktis b määratletud mõiste põllumajanduslik majapidamine hõlmab kõiki põllumajandustootja juhitavaid tootmisüksusi ning oluline on, et juhtimise mõiste ei tähenda, et põllumajandustootjal on asjasse puutuva maa kasutamisel põllumajanduslikel eesmärkidel piiramatu käsutusõigus, kuid põllumajandustootja peab olema põllumajandusliku tegevuse korraldamisel piisavalt sõltumatu. 7
20. Käesolevas kohtuvaidluses ei ole kaebaja kohtumenetluses PRIA õiguspäraste vastupidiste järelduste kummutamiseks täiendavaid tõendeid kohtule esitanud.
21. Ühtse põllumajandusliku majapidamisena on käsitletavad (Tartu HKo 3-21-1744) ka erinevad juriidilised isikud, kellel on tugev majanduslik side ja kellel on sama omanik ning juhatuse liige, kes teostab reaalset kontrolli kõigi nende äriühingute üle ja kes saab mõjutada toetusnõuete täitmiseks põllumaade jagamist erinevate äriühingute vahel. Sama isiku kontrolli all olevaid äriühinguid saab käsitleda määruse nr 1307/2013 mõttes ühtse põllumajandusliku majapidamisena.
22. PRIA on konkurentsiseaduse kõrval õigustatult teinud viite tulumaksuseadusele (Trt RKo319-1474, p 24), sest TuMS § 8 lg 1 kohaselt käsitletakse seotud isikutena abikaasad, elukaaslased või otse- või külgjoones sugulased. Isikud on omavahel seotud ka juhul, kui neil on ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise üle valitsev mõju. Ühise majandusliku huvi puhul tegutsevad isikud ühise eesmärgi nimel, annavad näiteks oma panuse toote või teenuse väljatöötamisse, valmistamisse või turule toomisesse, sõlmivad omavahel kulude jagamise kokkuleppeid.
23. Kaebaja ei ole omapoolsete tõenditega kummutanud haldusmenetluses tuvastatut, mille kohaselt Meiemahe OÜ, Arjadi-Jüri talu ja X taotlesid PRIA-lt toetust teravilja, õliseemnete ja valgurikaste taimede kasvatamise valdkonnas. Kohtu poolt kontrollitud äriregistri andmetel on X FIE registreeritud samale aadressile veel seitsme äriühinguga, millest PRIA andmetel tegelevad kuus teraviljakasvatusega.
24. PRIA tuvastatud seitsmest äriühingust kolm (Meiemahe OÜ, FIE X ja FIE Arjadi-Jüri Talu) on PRIA kinnitusel taotlenud toetust meetmest põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus kaebajaga samas voorus: Meiemahe OÜ (osanik ja juhatuse liige Y) summas 367 164,90 eurot täppisväetamise sensorsüsteemide, teraviljakuivati seadmete, elektrigeneraatori, liikurlaaduri ja lauskultivaatori ostmiseks. Investeeringu tegemise asukoht Jaburi kuivati; FIE Arjadi-Jüri talu (W) summas 177 945,20 eurot tahkemineraalväeturi, kuivati ahju, liikurlaaduri, sensorsüsteemi, lubiväetiste laoturi, seemnelaoturi, adra ja diiselgeneraatori ostmiseks. Investeeringu tegemise koht Jaburi kuivati. Käesolevas asjas tuvastatult taotleb FIE X samast meetmest toetust summas 282 648,71 eurot kuivati, täppisväetamise sensorsüsteemi ja elektrigeneraatori ostmiseks.
25. Kaebaja ei ole vaidlustanud, et ta on Meiemahe OÜ ainuosaniku ja juhatuse liikme Y vend ja nende isa on W. Samuti PRIA tuvastatud asjaolu, et äriühingu äriregistri aadressid ja sidevahendite andmed viitavad, et neid äriühinguid juhib ja nende tegevust kontrollib kaebaja isa W.
26. Kaebaja ei ole kokkuvõttes kummutanud PRIA argumenti, et kaebaja on loonud kunstlikud tingimused eesmärgiga kvalifitseeruda määruse nr 14 nõuetele ja saada toetust kuivati, täppisväetamise sensorsüsteemide ja elektrigeneraatori ostmiseks ühises põllumajandusüksuses kasutamiseks. Vaidlustatud otsuses on PRIA õiguspäraselt jätnud ELÜPS § 79 lg 4 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogus määruse nr 1306/2013 artikli 59 lg 7 kohaselt kaebaja toetustaotluse rahuldamata.
27. Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jätab kohus kaebuse rahuldamata. 52.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kaebus jääb rahuldamata ja kohus PRIA otsust ei tühistata ja teda ei kohustata kaebaja toetustaotluse osas uuesti otsustama, siis on otsus tehtud kaebaja kahjuks. 8

1. Seega jäävad kohtumenetluse kulud (riigilõiv, õigusabikulud) kaebaja enda kanda. PRIA pole esitanud taotlust kaebajalt vastustaja kasuks menetluskulude väljamõistmiseks.
2. Kaebaja ja tema lähikondsete ning otsuses nimetatud teiste füüsiliste isikute nimed tuleb otsuse avaldamisel asendada tähemärgiga (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 9