← Eesti

1-22-7599/24

1-22-7599 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. september 2023, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-22-7599 (22230100957) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Lju

§ 76ja § 78 p-st 2 ja Kr

MS §-dest 426, 383, 384 ja 387 kohus määras: Jätta Dmitri Moissejev vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Määrus edastada süüdimõistetule, Viru Ringkonnaprokuratuurile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Vangla esitas 25.09.2023 Viru Maakohtule materjalid süüdimõistetu D. Moissejevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks allutamisega elektroonilise järelevalve alla. 2. Harju Maakohtu 19.12.2022 otsusega tunnistati D. Moissejev süüdi ning teda karistati

§ 184lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 2 aastat ja 2 kuud vangistust.

Tõkend – vahistamine – jäeti muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Karistuse kandmise alguseks on 26.08.2022. Kohtuotsus jõustus 04.01.2023. 1

(8)1-22-7599 3. Nähtuvalt 19.12.2022 Harju Maakohtu otsusest tunnistati D. Moissejev süüdi

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Nimelt selles, et tema ebaseaduslikult omandas eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne tema kinnipidamist 26.08.2022 kell 13.18, eeluurimisel tuvastamata kohas ja isikult, suures koguses (s.o vähemalt kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses) narkootilisi aineid amfetamiini ja kokaiini, mida seejärel valdas ebaseaduslikult. Samuti D. Moissejev ebaseaduslikult valdas eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet enda elukohas aadressil XXX kuni 26.08.2022 kellani 16.45, mil nimetatud aadressil teostatud läbiotsimise käigus leidsid ja võtsid politseiametnikud ära magamistoast paremal pool öökapi esimesest sahtlist kokkuvolditud 5eurose sularahakupüüri, mille vahel oli 0, 023 grammi kokaiini sisaldavat pulbrit, milles puhta kokaiini sisaldust ei määratud.

  1. Kinnipidamisasutuses D. Moissejevi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla arvates isik on kõrgohtlik avalikkuse (risk ühiskonnas) suhtes. Kinnipeetav võib ohustada rahva tervist läbi narkootikumide käitlemise. Oht on tõenäolisem kui isik jätkab ja säilitab oma varasemat elustiili (sh ei leia seaduslikku viisi tulu teenimiseks) ning ei mõista kuriteoga kaasnevaid tagajärgi. Kui isik jätkab narkootikumide tarvitamist, kui ei suuda näha alternatiive probleemsete olukordade lahendamisel. Lähtuvalt eeltoodust ja tuginedes süüdimõistetu uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele, ei toeta vangla kinnipeetava karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all (elektroonilise järelevalve all).
  2. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks D. Moissejevi karistuse jätkamist kriminaalhoolduses, planeerib kriminaalhooldus süüdimõistetule järgnevad tegevused: sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ jätkutegevused. Vestlused, mis maandavad isiku riske sõltuvusainete tarvitamise, mõtlemise ning käitumise valdkonnas. Vanglas läbitud programmi jätkutegevused. Vestlused, mis võiksid soodustada kinnipeetava mõtteviisi paranemist ja seaduskuulekat eluviisi. Vestlused isiku probleemiteadlikkuse saavutamiseks ning uute efektiivsete, ennast ja teisi inimesi mittekahjustavate probleemilahendusviiside juurde õppimiseks. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata D. Moissejevile järgmised kohustused:

§ 75lg 2 p 2

(1)- mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

§ 75

lg 2 p 4 - asuma tööle või võtma ennast arvele Eesti Töötukassas kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

75 lg 2 p 9- alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 2 kuud.

  1. Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Alina Paadik nõustus oma 26.09.2023 kirjalikus arvamuses vangla argumentidega ning ei toetanud samuti D. Moisssejevi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla, lisades, et D. Moissejevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest osa võtta ei soovi. Eeltoodud seisukoha kohaselt prokuratuuril puuduvad andmed, mille pinnalt oleks võimalik kujundada arvamust isiku ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste olemasolu kohta. Sellised andmed on olemas vanglal ja nende pinnalt on vangla oma seisukoha kujundanud. Prokuratuuril ei ole põhjust vangla vastavas hinnangus kahelda. Süüdimõistetu poolt kohtuistungil välja toodu
  2. Süüdimõistetu D. Moissejev teatas kohtuistungil, et ta soovib vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega allutamisega elektroonilisele valvele. Ta plaanib vabaduses tööle asuda äriühingus E OÜ. Ta tõi ka välja, et on teadvustanud, mida on toime pannud ning ta teeb endast kõik oleneva, et mitte kinnipidamisasutusse seoses karistuse kandmisega naasta. Ka kinnitas ta seda, et sotsiaalprogrammi „Eluviistreening“ läbimisest on talle kasu olnud. Seoses vanglas mittetöötamisega tõi D. Moissejev välja, et tal puudus motivatsioon selleks ning ta oleks nõus tegema muud tööd, mida talle ei pakuta. Kriminaalhooldaja arvamusega, mis on ära toodud Viru Vangla iseloomustuses, oli ta nõus. 2

(8)1-22-7599 MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  1. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, kuulanud ära süüdimõistetu ning arvestades vangla ja prokuröri kirjalikke seisukohti, leiab, et D. Moissejevit ei ole põhjendatud tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada allutamisega elektroonilisele valvele.
  2. Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse otsustamisel on prokuratuuril võimalik väljendada seisukohta süüdlase ennetähtaegse vabastamise kohta, kuid sarnaselt teiste menetlusosalistega on kohus selle seisukohaga seotud vaid üldise põhjendamiskohustuse kaudu (Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 31). Käesoleval juhul on prokuratuur selgitanud, et prokuratuuril puuduvad andmed, mille pinnalt oleks võimalik kujundada arvamust isiku ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste olemasolu kohta. Prokuratuur leidis, et ei ole põhjust vangla vastavas hinnangus kahelda. Seega prokuratuuri arvamuses puuduvad sisulised argumendid, mis võimaldaks hinnata prokuratuuri seisukoha kujunemise põhjendatust. Kohtupraktika järgi aga prokuratuuri põhistamata arvamusel ei saagi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel sisulist kaalu olla (Tartu Ringkonnakohtu 27.11.2017 määrus asjas nr 1-15-1167, p 23). Samuti on vangla iseloomustuses protsendina (üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 28%) väljendatud hinnang uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kohta juriidiliselt kasutu, kuna seda ei saa selle põhjendamatuse, metoodika kontrollimatuse ning märgitust tingitud üldise ebausaldusväärsuse tõttu süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel arvesse võtta, mida kinnitab asjakohane kohtupraktika. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 10.

§ 76

lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistuse vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel võetakse KrMS § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg (vt Riigikohtu

  1. aprilli 2011 otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Sellest algusajast lähtub vangla vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalide saatmisel ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega.
  2. Harju Maakohtu 19.12.2022 otsusega tunnistati D. Moissejev süüdi ning teda karistati

§ 184lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 2 aastat ja 2 kuud vangistust.

Tõkend – vahistamine – jäeti muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Karistuse kandmise alguseks on 26.08.2022. Kohtuotsus jõustus 04.01.2023. 12.

§ 76

lg 2 p 1 alusel tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Eeltoodud õigusnormis kasutatud termin „võib“ tähistab kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniõigust nimetatud vangistusosa ära kandnud süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel. Seega on kohtule antud seadusega õigus kaaluda süüdimõistetu enne tähtaega vangistusest vabastamist, valides süüdlase vabastamise või vabastamata jätmise vahel silmas pidades

§-s 76 lg-s 4 sätestatud kriteeriume. Käesolevaks ajaks on D. Moissejev talle mõistetud karistusajast (2 aastat 2 kuud) ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on eeltoodud formaalne alus tema tingimisi vangistusest 3

(8)1-22-7599 ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud, kuna ta on ka nõustunud alluma elektroonilisele valvele.
  1. Kohtule esitatud Viru Vangla kinnipeetava iseloomustuse lisast nähtub see, et D. Moissejevi avaldatud elukoht XXX vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Tegemist on kahetoalise korteriga, mille omanik on kinnipeetava 9 aastane vend J D. Korteris elavad kinnipeetava ema I D, vend J D ja kasuisa O D. Kommunaalvõlad puuduvad. Kinnipeetava venna J D seaduslik esindaja ema I D ja kasuisa O D andsid kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on D. Moissejevil vabaduses olles olemas elektroonilise valve kohaldamiseks sobiv elukoht, mis on samuti käsitatav süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise formaalse eeldusena, kuna sobiva elukoha puudumisel pole võimalik kohaldada ennetähtaegsel vabastamisel obligatoorset käitumiskontrolli (Tartu Ringkonnakohtu
  2. augusti
  3. a määrus asjas nr 1-16-6694, p-d 12–20) ja käesoleval juhul ka elektroonilist valvet.
  4. Kokkuvõtvalt esinevad seega formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 15.

§ 76

lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt

§ 76

lg-le 5 katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. 16. Riigikohus on kuni 01.07.2019 kehtinud

§ 76

lg 4 sisustamisel leidnud, et see õigusnorm annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul.

§ 76

lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kohus leiab, et eeltoodud kõrgema astme kohtu seisukohad on aktuaalsed ka alates 01.07.2019 kehtiva

§ 76lg 4 sisustamisel.

17. Riigikohus on ka seoses ennetähtaegse vangistusest vabastamisega välja toonud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed 4

(8)1-22-7599 kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. Süüdimõistetu käitumine vangistuses olles
  1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et alates 05.06.2023 oli D. Moissejev määratud koristajana tööle. Isik keeldub tööle asumast. Vestluses väljendas, et ei soovi vanglas töötada koristajana. Kohus nõustub sellega, et eeltoodu viitab antisotsiaalsete hoiakute olemasolule. Kohtuistungil selgitas D. Moissejev, et tal puudus motivatsioon põrandate pesemiseks, arvestades ka selle töö eest makstavat tasu ning ta oleks valmis tegema muud tööd, mida talle vanglas ei võimaldata. Kohus leiab, et kinnipeetav, kes tõesti soovib enda senist käitumisviisi muuta, ei saa pirtsutada pakutava tööga ning peab pingutama individuaalse täitmiskava täitmiseks. Ka tavaelus on täiesti tavapärane see, et esialgu tuleb alustada töökarjääri üldjuhul lihtsamate tööde tegemisega.
  2. Ajavahemikul 19.04.2023- 01.06.2023 läbis D. Moissejev sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening". Läbiviija hinnangul on kinnipeetaval olemas tugev motivatsioon ning oskused ja võimalused, et oma tarvitamisharjumusi vabanedes muuta. Samas nähtub iseloomustusest, et ametiisikutega suhtlemise järgselt on täheldatud, et isik teeb koostööd minimaalselt. Vangla ametniku hinnangul ei ole isik veel muutusteks valmis, sest ei teadvusta teo toimepanemise ajendeid ja selle võimalikke tagajärgi. Võttes arvesse et vanglaametnik puutus kinnipeetavaga kokku tunduvalt pikema perioodi jooksul kui sotsiaalprogrammi läbiviija, ei ole kohtu hinnangul välistatud, et vanglaametniku hinnang vastab suuremal määral tegelikkusele. Samuti ei ole välistatud, et sotsiaalprogrammi edukas läbimine on seotud eeskätt kinnipeetava sooviga jätta endast paremat muljet selleks, et puuta vangistusest ennetähtaegne vabanemine tõenäolisemaks. Samas kohus ei kahtle D. Moissejevi siiruses selles osas, et tõesti eeltoodud sotsiaalprogrammi läbimisest oli talle kasu.
  3. Iseloomustuse kohaselt juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava karistuse jätkamist vanglas, planeerib kontaktisik järgnevad tegevused: sotsiaalprogrammi Eluviisitreening jätkutegevused; vestlused, mis maandavad isiku riske sõltuvusainete tarvitamise, mõtlemise ning käitumise valdkonnas; vanglas läbitud programmi jätkutegevused; vestlused, mis võiksid soodustada kinnipeetava mõtteviisi paranemist ja seaduskuulekat eluviisi; vestlused isiku probleemiteadlikkuse saavutamiseks ning uute efektiivsete, ennast ja teisi inimesi mittekahjustavate probleemilahendusviiside juurde õppimiseks. Seega ei ole D. Moissejevi individuaalne täitmiskava veel läbitud. Kuigi vanglapoolsed sekkumised on juba planeeritud, tuleb paraku nentida, et faktiliselt ei ole vangla jõudnud mõjutada kinnipeetavat veel vajalikul määral läbi erinevate planeeritud tegevuste. Kuigi käesolev vangistus on kinnipeetava elus esimene, kahtleb kohus sügavalt, et iseenesest vanglasse sattumine saaks mõjutada isikut nii, et tema hoiakud ja käitumisviis muutuksid juba tänu vangla tingimustes viibimisele. Isik ei väljenda küll otsesõnu kuritegelikke hoiakuid, kuid tema kuritegu viitab ükskõiksusele ühiskonnanormide suhtes. Isik suhtubki oma teosse ükskõiksusega, mis näitab, et ta õigustab oma teguviisi või üritab leida sellele vabandusi. Võttes arvesse kinnipeetava ohtlikkuse taset ning tema poolt toimepandud kuritegu, leiab kohus, et individuaalse täitmiskava täies mahus läbimine ja seda ka rangema kontrolli all on D. Moissejevi puhul oluline kuritegelikust käitumisest loobumiseks vabaduses olles. 5
(8)1-22-7599
  1. Isiku hea käitumine vanglas on oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Vangla iseloomustusest nähtub, et D. Moissejev on selle vangistuse jooksul karistatud distsiplinaarkorras kahel korral. Nimelt D. Moissejevile oli määratud distsiplinaarkaristuseks kartser 5 ööpäeva ja 6 ööpäeva graafikujärgse koristajana tööle asumisest keeldumise eest. Kohtu hinnangul viitavad kehtivad distsiplinaarkaristused sellele, et süüdimõistetul on jätkuvalt raskusi kehtestatud korrale allumisega kinnipidamisasutuses. Kui ta ei ole valmis kehtestatud korrale alluma rangelt kontrollitud keskkonnas, siis on äärmiselt keeruline uskuda, et D. Moissejev allub sellele vabaduses olles. Kohtu hinnangul kinnitab isiku eeltoodud käitumine kinnipidamisasutuses seda, et mõistetud vangistus ei ole veel saavutanud soovitud eesmärki. Taoline iseloomustus ei sisenda veendumust, et praegusel ajal on kinnipeetava hoiakud tõesti muutunud ning ta edaspidiselt kindlasti ei ohusta ühiskonda. Seda seetõttu, et paraku ei näe kohus seda, et süüdimõistetu poolt väljendatu ja tema käitumisaktid langeksid kokku. D. Moissejev oli suure tõenäosusega teadlik sellest, et tema väljavaateid vabaneda vangistusest tingimisi ennetähtaega suurendab märkimisväärselt see kui tal puuduvad kehtivad distsiplinaarrikkumised. See teadmine aga ei suutnud tagada seda, et ta oleks olnud kinnipidamisasutuses suuteline juhtima enda käitumist sel määral, et puuduks vajadus rääkida ja kirjutada kehtivatest distsiplinaarrikkumistest selle vangistuse jooksul. Lihttöö tegemises ei ole midagi häbiväärset ning täites sellist individuaalses täitmiskavas ette nähtud kohustust näitaks D. Moissejev, et ta tõesti soovib muuta enda senist eluviisi ning olla orienteeritud õiguskuulekusele.
  2. Eeltoodust tulenevalt D. Moissejevi käitumine kinnipidamisasutuses räägib pigem tema tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamise kahjuks allutamisega elektroonilisele valvele. Pole võimalik ignoreerida kehtivaid distsiplinaarkaristusi, mis paneb kohtu kahtlema tema käitumises positiivsete muutuste olemasolus. Seega kohus kahtleb süüdimõistetu suutlikkuses alluda kehtestatud korrale vabaduses olles, sest seni ei ole veel süüdimõistetu osalusel toimunud kinnipidamisasutuses individuaalses täitmiskavas ette nähtud kõiki tegevusi. Süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles
  3. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral soovib D. Moissejev elama asuda aadressile XXX. Tegemist on neljatoalise korteriga, mille omanik on kinnipeetava 9-aastane vend J D. Korteris elavad kinnipeetava ema I D, vend J D ja kasuisa O D. Kommunaalvõlad puuduvad. Kinnipeetava venna J D seaduslik esindaja ema I D ja kasuisa O D andsid kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Elamiskoht sobib elektroonilise valve paigaldamiseks.
  4. Positiivseks tuleb pidada seda, et K-Raha 19.09.23 väljavõtte kohaselt puuduvad isikul rahalised nõuded, vabanemisfondis on 675, 50 eurot, mis kergendab D. Moisseejevi majanduslikku toimetulekut vabaduses olles. Samas majandusliku toimetuleku osas nähtub vangla iseloomustusest, et kinnipeetav oli enne vangistust töötu. Töötukassas arvel ei olnud. Töötamise registri pinnalt võib järeldada, et isikul on vähene ametliku töötamise kogemus. Isiku ametlikud töökohad on olnud lühiajalised ja vahetusid tihti. Sissetulekuks oli kriminaalsel teel saadud tulu mida kinnitab see, et käesolev kuritegu (narkokäitlemine) oli pandud toime muuhulgas majandusliku kasu saamise eesmärgil.
  5. Kohus leiab, et kindel ei saa olla selles, et D. Moissejev saab vabaduses tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega hakkama ja seda vaatamata sellele, et tal on garanteeritud töökoht ettevõttes E OÜ. Ettevõte juhatuse liige A S kinnitas, et on nõus D. Moissejevi ennetähtaegsel vabanemisel tööle võtma. D. Moissejevi vabanemise korral garanteeritakse talle töökoht Kohtla-Järvel ettevõttes Estdoor esialgu miinimumpalgaga. Tööks on metalluste valmistamine. Kohtul puudub kindlustunne, et seekord suudab isik töötada ühel kohal pikema perioodi jooksul, arvestades tema senist töökogemust. Seda, et töösuhe ei pruugi kujuneda pikaajaliseks 6
(8)1-22-7599 kinnitab ka see, et range kontrolli all olles on D. Moissejev keeldunud töötamast ning seega ei saa kuidagi kindel olla, et ta valmis täitma korrektselt enda töökohustusi vabaduses olles, sest esialgu ei oleks ka tema ametlik sissetulek suur. Seega on väga tõenäoline, et kokkupuutumisel ebameeldivate või hoiakutele mittevaastavate tööülesannetega ning olles loobunud nende täitmisest satub D. Moissejev suure tõenäosusega sarnastesse tingimustesse, mis esinesid enne vanglasse minekut ning ka kuriteo toimepanemise ajal. Arvestades seda, et vanglas ei ole veel jõutud kinnipeetavaga väga palju sisulist tööd teha, mh läbi viia vestlusi majandusliku toimetuleku parandamiseks, puudub kohtul veendumus, et kinnipeetav on vabaduses õiguskuulekusele orienteeritud. Seega esineb oht, et vabaduses olles parandab ta enda materiaalset olukorda harjumuspärasel ehk ebaseaduslikul viisil.
  1. Juhul, kui kinnipeetav jääb töötuks enda hoiakute tõttu, puudub kohtul liigne optimism ka seonduvalt uue töökoha leidmisega, kuna D. Moissejev mh valdab riigikeelt vaid A1 tasemel. Kohtu hinnangul tõstaks riigikeele oskus tema kui töötaja usaldusväärsust uue tööandja silmis. Kohtu hinnangul oleks kinnipeetavale igati kasulik jätkata riigikeele õpet ja seda ka vangla tingimustes, kuna eelnev haridustee ei näita suurt enesetäiendamise soovi. Selline soov suurendaks kohtu hinnangul tõenäosust, et kinnipeetav soovib muuta enda elu, st olla edaspidiselt orienteeritud õiguskuulekusele.
  2. Pärast materjalidega tutvumist ja kohtuistungil kinnipeetava vastuseid kuulates ei tekkinud kohtul tõsikindlat veendumust, et käesoleval ajal on D. Moissejev siiralt orienteeritud õiguskuulekusele. Kohus peab positiivseks, et kinnipeetav hakkaks elama koos perekonnaga, kellega on väidetavalt head suhted. Enne vangistust elas aadressil XXX koos lähedase isiku ehk elukaaslase A M, kellega ei plaani kooselu jätkata. Kohtuotsuse järgi valdas eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet antud elukohas. Kohus pöörab tähelepanu ka sellele, et iseloomustusest nähtuvalt ei teinud veel D. Moissejev vajalikke järeldusi varasemast käitumisest, kuna ta õigustab oma teguviisi või üritab leida sellele vabandusi. Võttes arvesse eeltoodut ning kinnipeetava vähest töökogemust leiab kohus, et käesoleval juhul sattudes samasse olukorda (väike/puuduv sissetulek) ei ole välistatud, et isik naaseb kriminaaltulu kui hõlptulu saamise juurde ja seda vaatamata temaga koos elavate lähedaste isikute olemasolule ja toele, sest paraku varasemalt ei olnud lähedaste isikute olemasolu tema õiguskuulekuse garantiiks. Seega on kinnipeetava resotsialiseerumine senini ära kantud karistust ja osalist individuaalset täitmiskava läbimist arvestades veel vähetõenäoline.
  3. Eeltoodud andmete pinnalt leiab kohus, et süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles pigem ei toeta tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valve alla. Tal on olemas küll püsiv elukoht ning garanteeritud töökoht. Samas on tema muutused veel vähetõenäolised. See aga tekitab paratamatult uusi probleeme ning raskendab kinnipeetava resotsialiseerumist, eriti olukorras, kui kinnipeetava legaalsel teel saadavad sissetulekud ei osutu piisavateks seaduskuulekast eluviisist kinnipidamiseks. Lisaks sellele paraku puudub kohtu hinnangul kinnipeetaval kõikumatu töötamise soov kui selline, mis ei anna alust jaatada pikaajalist töösuhet vabaduses olles. Seega D. Moissejevit vabaduses ootavad elutingimused räägivad pigem tema vangistusest ennetähtaegse vabastamise kahjuks. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise võimalikud tagajärjed
  4. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu.
  5. Vangla iseloomustuses märgitakse, et D. Moissejev on kriminaalkorras karistatud ühel korral. Vaatamata sellele tuleb, tuginedes kriminaalasja materjalidele, nentida, et isiku poolt toime pandud tegu näitab tema ükskõikset suhtumist ühiskonnas aktsepteeritavate reeglite täitmisesse. Iseloomustuse kohaselt selgitas kinnipeetav vanglas olles välja enda peamised riskiolukorrad ning omandas teadmised, kuidas tulla toime himu ja sotsiaalse survega. Samuti jõudis arusaamiseni, et on neid oskuseid varem enne vangistust ka iseseisvalt kasutanud. 7
(8)1-22-7599 Vaatamata sellele sattus kinnipeetav oma tegude eest vanglasse. Seega eelnimetatud oskuste kasutamine ei takistanud tal ühiskonnaohtliku kuriteo toimepanemist.
  1. Kohus nõustub sellega, et toimepandud kuriteo iseloom viitab mh sellele, et kuritegude toimepanemist põhjustavad mh sõltuvusprobleemid. Enne vangistust tarvitas aeg-ajalt amfetamiini. Kolm kuud enne vangistust hakkas tarvitama igapäevaselt kokaiini sissehingamise teel. Selline tihe tarvitamine viitab sellele, et kinnipeetaval on kujunenud teatud harjumus ja tarvitamise vajadus ja seda vaatamata sellele, et sõltuvust tal diagnoositud ei ole. Käesolev kuritegu on narkokäitlemine, mis oli pandud toime majandusliku kasu saamise eesmärgil ja enda varustamise eesmärgil. Kuriteo kirjelduse pinnalt võib järeldada, et isik kasutas seda võimalusena hankida muuhulgas narkootikume enda tarbeks. Kohu nõustub vangla järeldusega, et motivatsioon narkosõltuvusest vabaneda on ilmselt puudulik, kuna isik ei teadvusta kõiki riske, mis kaasnevad narkootikumide tarvitamisega ja ei analüüsi sellega kaasnevaid tagajärgi.
  2. Kohus ei pea täielikult usutavaks kinnipeetava kohtuistungil antud lubadusi seaduskuuleka elu osas. Seda seetõttu, et kriminaalkaristusega päädinud tegu oli etteplaneeritud ja läbimõeldud. Ka nähtub iseloomustusest, et kinnipeetav ei ole mõjutav. Seega oli ebaseaduslikule teele asumine tema iseseisvaks ning teadlikuks valikuks. Arvestades seda, et D. Moissejev suhtubki oma tegudesse ükskõiksusega, õigustab oma teguviisi või üritab leida sellele vabandusi, ei ole välistatud, et kohtuistungil vabanemist soodustatavate lubaduste andmine on ka läbimõeldud käitumise ilming. Kohtu hinnangul on põhjendatud osundada sellele, et D. Moissejev võib sattuda suure tõenäosusega vabaduses olles uuesti narkootiliste ainete küüsi, mis suurendab tõenäosust, et ta vabaduses olles naaseb varasema kriminaalkorras karistatava käitumismustri juurde. Seda enam olukorras, kui kinnipeetav õigustab enda tegusid ega saa aru nende ohtlikkusest ühiskonna jaoks ning asub elama samasse piirkonda, kus ta varem elas. Hetkel ta küll ei tarvita narkootilisi aineid, aga seda vangistuse tõttu. Kohtu hinnangul, arvestades senist kinnipeetava elulaadi, ei saa olla kindel, et vabanemisel jätkab kinnipeetav kainet eluviisi olukorras, kui narkootiliste ainete hankimine ei ole välistatud. Seda kinnitab see, et ta on isikuks, kellele on teada narkootiliste ainete hankimise kanalid ning kuna kinnipeetav on loobunud töötamisest kinnipidamisasutuses, siis ei saa välistada seda, et ta näeb ka edaspidiselt narkootilistel ainetel kohta enda elus ning pole valmis muutma enda senist käitumisviisi. Seega ei saa kindlalt asuda seisukohale, et senini kantud karistus on oma eesmärgi täitnud, mida kinnitab ka seni veel läbimata individuaalne täitmiskava.
  3. Kokkuvõtvalt jätab kohus süüdimõistetu D. Moissejevi seega hetkel vabastamata talle mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla, kuna kuriteo toimepanemise asjaoludest ja isiku varasemast elukäigust ning käitumisest kinnipidamisasutuses lähtuv ohuprognoos annavad küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Siiani ära kantud karistus pole veel soovitud eesmärki saavutanud. Eeltoodud negatiivsed asjaolud kaaluvad üles süüdimõistetu puhul esinevad positiivsed asjaolud. Seega jätab kohus süüdimõistetu D. Moissejev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna isiku ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine, mis antud hetkel pole kohtu hinnangul kindel. /allkirjastatud digitaalselt/ 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.