Tsiviilasi nr 2-15-9847 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Määruse tegemise aeg ja koht 09.august 2018, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-9847 Tsiviil

§ 175lg 1, lg 11).

1. Jätta L. K. i kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja kohustada L. K. i (isikukood XXX , elukoht XXX, tegelik elukoht XXX, telefon XXX, e-post XXX) ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
2. Sissetulekust, mis ületab summat, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet, usaldusisikul (L. K. il) kanda võlgniku arvelduskontole üle 25 protsenti töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu ning ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arvelduskontole, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
3. juulil).
4. L. K. il esitada kaks korda aastas kohtule aruanne, mis peab sisaldama teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtteid. Esimene aruanne esitada hiljemalt
5. jaanuar 2019, järgnev
6. juuli 2019, jne.
7. Võlgniku täiendavad kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (TMS § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2018 500 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: 2 riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus ning okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 14. Määrus saata Tartu Maakohtu registriosakonnale, pankrotihaldurile ja võlgnikule. Resolutsiooni seitsmenda punkti osas saata määrus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele (info@rtk.ee). Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajale. 15. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 16. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171

lg-le 1 (

§ 164lg 1, 2, § 171 lg 4).

Asjaolud

1. Tartu Maakohus kuulutas 02.11.2015 määrusega välja L. K. pankrotihalduriks Margo Normanni. i pankroti ja nimetas
2. 27.06.2016 toimus nõuete kaitsmise koosolek. 25.01.2016 esitas pankrotihaldur jaotusettepaneku kohtule kinnitamiseks. Vastuväiteid jaotusettepanekule ei esitatud. 06.02.2017 määrusega kinnitas kohus jaotusettepaneku.
3. 13.06.2017 esitas pankrotihaldur Margo Normann kohtule taotluse: 1) lõpetada L. K. i (isikukood XXX ) pankrotimenetlus raugemise tõttu; 2) vabastada pankrotimenetluse lõpetamisel pankrotihaldur Margo Normann pankrotihalduri kohustustest L. K. i pankrotimenetluses; 3) määrata pankrotihalduri Margo Normanni tasuks 432 eurot (sh käibemaks); 4) kinnitada pankrotihalduri Margo Normanni poolt ülesannete täitmisel tehtud vajalikud kulutused summas 44,40 eurot (sh käibemaks); 5) pankrotihalduri tasu ja kulud summas 476,40 eurot hüvitada riigi vahenditest ja maksta OÜ Advokaadibüroo Normann ja Partnerid kontole nr XXX Swedbank AS-is; 6) algatada L. K. i (isikukood XXX ) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.
4. Kohus avaldas 22.06.2018 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus L. K. i pankrotimenetluse raugemise vältimiseks maksta hiljemalt 14.07.2018 kohtu deposiiti 700,00 eurot. Kohtule ei ole teatatud sellise summa deposiiti maksmisest. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (

§ 162lg 2 p 1) 1.

Võlgniku kontol oli pankroti väljakuulutamise seisuga raha 0,78 €. Nimetatud summa on võlgnik saanud toimetulekurahana. Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta ja halduri tehtud vajalikud kulud (

§ 162lg 2 p 2) 2.

Pankrotimenetluses

§ 146lg 1 p 1, 2, 3 sätestatud väljamakseid ei ole.

3 3.

§ 146lg 1 p 4 sätestatud kulutused pankrotimenetluses on järgmised: 3.1.

ajutise halduri tasu 420,00 eurot 3.2. ajutise halduri kulutused 56,40 eurot 4.

§ 146

lg 1 p 2 ja TMS § 132 alusel on võlgnik saanud tema kontole laekunud rahadest igakuuliselt mitte rohkem kui lubatud TMS § 132 lg 1 sätetega, s.o mitte rohkem ühe kuu eest ettenähtud palga alammäärast, lisaks kolme ülalpeetava jaoks igaühe kohta 1/3 palga alammäärast kuus. Võlgniku ülalpidamisel on 3 alaealist last: K., sünd XX.XX.XXXX, S., sünd XX.XX.XXXX ja M., sünd XX.XX.XXXX. Võlgniku sissetulekuks on peretoetused 238,36 eurot kuus ja töövõimetuspension 267,93 eurot kuus. Ajutise pankrotihalduri tasu ja kulude katteks on 02.11.2015 kohtumääruse alusel tehtud väljamakse riigi vahenditest. 5.

§ 65

lg 1 esimese lause kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

§ 65lg 11 esimene lause sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja Pnakr

S § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1–3 alusel.

Pankrotihaldur on pankrotimenetluse jooksul teinud järgnevad toimingud: • võlausaldajate I koosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine – 1 tund • nõuete kaitsmise koosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine – 1 tund • jaotusettepaneku koostamine – 1 tund • raugemise teate ja aruande koostamine – 1 tund Kokku on pankrotihaldur täitnud pankrotimenetluses ülesandeid 4 tunni ulatuses. Pankrotihalduri tunnitasu suuruseks on 90 eurot. Seega tasuks ülesannete täitmise eest on 4*90=360 eurot, millele lisandub käibemaks 72 eurot, kokku 432 eurot. 6. Pankrotihalduri vajalikud kulud (bürookulud) on 37 eurot, millele lisandub käibemaks 7,40 eurot, kokku 44,40 eurot. 7. Kokku on summa ülesannete täitmise ja kulude eest on 476,40 eurot. Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (

§ 162lg 2 p 3) 8.

Kohus kinnitas pankrotihalduri jaotusettepaneku 06.02.2017 määrusega. Jaotisi ei ole pankrotihaldur välja maksnud vahendite puudumise tõttu. Andmed pandieseme müügist saadu kohta (

§162lg 2 p 4) 9.

Pandiesemeid ei olnud. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (

§ 162lg 2 p 5) 10.

Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (

§ 162lg 2 p 6) 11.

Pankrotivara valitsemisel on haldur juhindunud võlausaldajate I üldkoosoleku otsusest ja pankrotiseadusest. Toimingud, mis haldur on läbi viinud, on toodud aruande punktis 2. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (

§ 162lg 2 p 7) 12.

Võlausaldaja Eesti Energia AS on teatanud, et kliendi võla on Eesti Energia AS arveldusarvele ära tasunud kolmas isik ja 24.05.2018 seisuga nõue L. K. il puudub. 4

1. Sellest tulenevalt on tunnustatud nõuded II rahuldamisjärgus, mille ulatuses on jäänud raha saamata, järgmised: Jrk Võlausaldaja Tunnustatud nõue Jaotise % VäljaSaamata nr eurodes makse nõue eurodes
2. Swedbank AS 1 177,88 8,74 0 1 177,88
3. Bigbank AS 11 961,18 88,76 0 11 961,18
4. Aktiva Finants OÜ 337,38 2,50 0 337,38 100,00 Kokku 13 476,44 0 13 476,44 Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (

§ 162lg 2 p 8) 14.

Hagisid pankrotimenetluses ei ole läbi vaadatud, samuti ei ole hagisid, mida haldur kavatseb veel esitada. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (

§ 162lg 2 p 9) 15.

Ajutise pankrotihalduri kulud 56,40 eurot on välja mõistetud 02.11.2015 kohtumäärusega ning riigi vahenditest välja makstud.

1. Pankrotihalduri vajalikud kulud oma ülesannete täitmiseks on olnud kokku 44,40 eurot.
2. Kohtukulusid ei ole. Maksejõuetuse tekkimise põhjused (

§ 163lg 5) 18.

Pankrotihaldur ei ole tuvastanud maksejõuetuse põhjusena kuriteo tunnustega tegu. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Võlgnik elas üle oma likviidsete võimete, kasutades erinevaid formaalse maksevõime kontrolliga laenuressursse. Võlgnik ei tööta, ta saab töövõimetuspensioni, tal on XXX, millest tulenevalt on tal lisakulud, tema ülalpidamisel on 3 alaealist last. Eeltoodu tõttu puuduvad sisulised ootused, et võlgnik teeniks tööga nii palju raha, et see garanteeriks võlausaldajate nõuete täieliku rahuldamise. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud (

§ 162lg 2 p 10) 19.

Pankrotihaldur leiab, et

§ 171

lg 1 alusel võib kohus otsustada võlgniku võlgadest vabastamise menetluse algatamise küsimuse. Võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse oma pankrotiavalduses.

1. Pankrotihaldur leiab, et võlgniku suhtes on põhjendatud kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Pankrotimenetluse käigus ei ole ilmnenud asjaolusid, mis välistaksid L. K. i kohustustest vabastamise menetluse algatamise.
2. Pankrotihaldur on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita ning seetõttu võib jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku L. K. i ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohtu põhjendused ja järeldused Pankrotimenetluse lõpetamine 22.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus nõustub pankrotihaldur Margo Normanniga, et varast ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning L. K. i (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. 5 23. Kohus avaldas 22.06.2018 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus L. K. i pankrotimenetluse raugemise vältimiseks maksta hiljemalt 14.07.2018 kohtu deposiiti 700,00 eurot. Kohtu deposiiti ei ole määratud summat tasutud. Seega leiab kohus, et L. K. i (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. 24.

§ 162

lg 3 kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. 25. Kohus nõustub pankrotihalduriga, et L. K. i maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu. 26. Vastavalt

§ 165lg-le 3 tuleb Margo Normann vabastada L.

K. pankrotimenetluse lõppedes pankrotihalduri kohustustest. i (pankrotis) 27.

§ 65

lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1–3 alusel.

Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (

§ 23

lg 3).

§ 23

lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

1. Pankrotihaldur on teinud pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks tööd kokku 4 tundi arvestusega 90 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Pankrotimenetluses puudub pankrotivara, mille arvel maksta massikohustusi ja pankrotimenetluse kulusid. Pankrotihaldur taotleb määrata pankrotihalduri tasu 360,00 eurot, millele lisandub käibemaks summas 72,00 eurot. Haldur taotleb tasu maksmist büroole, mille kaudu ta tegutseb.
2. Kohus leiab, et arvestades pankrotihalduri töö mahtu, halduri kutseoskust ja pankrotimenetluses tehtud toiminguid, on põhjendatud määrata pankrotihalduri tasu suuruseks L. K. i (pankrotis) pankrotimenetluses 360,00 eurot, millele lisandub käibemaks summas 72,00 eurot.
3. Pankrotihaldur taotleb kinnitada seoses menetluse läbiviimisega pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud bürookulude näol summas 37,00 eurot, millele lisandub käibemaks summas 7,40 eurot. Kohus kinnitab pankrotihaldur Margo Normanni vajalikud ja põhjendatud kulud L. K. i (pankrotis) pankrotimenetluses summas 44,40 eurot, sh käibemaks 20%.
4. Pankrotihaldur taotleb pankrotivõlgnikule menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu summas 432,00 eurot (sh käibemaks) ning pankrotihalduri vajalike põhjendatud kulude summas 44,40 eurot (sh käibemaks) kandmiseks riigi vahenditest.
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lõike 2 teine lause sätestab, et pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.
6. Pankrotihalduri menetlusabi taotlus tuleb rahuldada ja riigi vahenditest välja maksta pankrotihaldur Margo Normanni pankrotihalduri tasu hüvitamiseks 432 eurot, sh käibemaks, ja pankrotihalduri vajalike põhjendatud kulude hüvitamiseks 44,40 eurot, sh käibemaks. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine 34.

§ 169

näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh

§ 158lg 4 sätestatud juhul.

35. 01.07.2015 esitas võlgnik L. K. kohtule pankrotiavalduses avalduse võlgniku kohustustest vabastamiseks. Avaldusele on lisatud ka

§ 170

lg 2 nimetatud kinnitus: võlgnikule ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada. Kohus kuulas võlgniku ära enne määruse tegemist, võlgnik kinnitas soovi kohustustest vabanemiseks ning oli valmis täitma seadusest tulenevaid kohustusi. 6 36.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos

§ 158lõikes 3 nimetatud aruandega.

Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. 37. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse

§ 170

lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides, esitatud on ka

§ 170

lg-s 2 nõutud kinnitused.

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Võlausaldajad ei ole L. K. i kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Kohus peab põhjendatuks algatada L. K. i kohustustest vabastamise menetluse. 38.

§ 172

lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173

lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

§ 172

lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. 39. Pankrotihaldur palus võlausaldajatel e-posti teel esitada oma seisukohta usaldusisiku osas. Võlausaldajad Swedbank AS, Julianus Inkasso OÜ ning Bigbank AS on seisukohal, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluses võib usaldusisiku kohustusi täita võlgnik ise ning ei ole esitanud vastuväiteid sellele, et võlgnik ise täidab kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ülesandeid. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mille alusel saaks väita, et võlgnik ei ole suuteline ise täitma usaldusisiku kohustusi ja kohtule ei ole esitatud ettepanekuid usaldusisiku isiku osas, seetõttu tuleb L. K. i ennast kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohus kohustab L. K. i esitama iga kuue

§ 173

lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt L. K. i tööandjale, Sotsiaalkindlustusametile) teatama.

§ 173

lg 4 järgi,

§ 173lõikes 3 nimetatud tulust (L.

K. i töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule, lisaks sissetulekule, millele ei saa pöörata sissenõuet, üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja

§ 173lg-s 3 nimetatud tulust peab L.

K. jätma endale igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti ning ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 10. juulil). 40.

§ 175

lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 41.

§ 175

lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 42.

§ 175

lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb

§ 175lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 7 43.

§ 176

lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. 44.

§ 175

lg 1 sätestab, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 45.

§ 177

lg 1 sätestab, et kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 8