← Eesti

2-23-4084/11

Obsah (5)§ 596§ 599§ 598§ 150§ 172

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-23-4084 Määruse kuupäev Tartu, 8. november 2023 Kohtukoosseis Eesistuja Kalev Saare, liikmed Kai Kullerkupp ja Kaupo Paal Kohtuasi AGAL Kinn

) § 701 lg 3, § 695 ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada ja saata asi kande tegemise otsustamiseks Tartu Maakohtu registriosakonnale. Määruskaebus rahuldatakse.

  1. ÄRS § 33 järgi tehakse äriregistri kanne juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja avalduse alusel, jõustunud või viivitamata täidetava kohtulahendi alusel, registripidaja algatusel või muul seaduses sätestatud alusel. Kolleegiumi hinnangul on avaldaja olnud ebajärjekindel selles, kas avaldaja taotletud kannete alus peaks olema tema avaldus, kohtulahend või peaks selle tegema registripidaja omal algatusel. Avaldaja saab taotleda kande tegemist ainult siis, kui esitab kandeavalduse registripidajale.
  2. Registriosakonnale esitatud avalduse kohaselt soovib avaldaja registrikaardilt kustutada kanded selle kohta, et avaldaja juhatuse liikmed on Ago Kalmer, Aleksandr Sorokin ja Juri Poljans. Avalduse kohaselt tuleb kanne teha tsiviilasjas nr 2-21-14663 tehtud kohtumääruse alusel, millega Ene Ahas määrati avaldaja juhatuse asendusliikmeks. Samas tugineb avaldaja ka sellele, et kanded tuleks teha seetõttu, et endiste juhatuse liikmete ametiaeg on lõppenud ja et seda tõendab asjaolu, et Ene Ahas üldse juhatuse liikmeks määrati. Riigikohtule esitatud määruskaebuses leiab avaldaja, et registriosakonnale avalduse esitamise peamine eesmärk oli teavitada registriosakonda ebaõigetest andmetest äriregistris. Seega on avaldaja leidnud, et kanne tuleks teha mitmel erineval ÄRS §-s 33 sätestatud alusel. Sellest tekkinud segadus võib olla viinud asja vale lahendamiseni. 3

(6)2-23-4084
  1. Tartu Maakohtu registriosakond ega Tartu Ringkonnakohus ei ole oma määrustes selgelt eristanud äriregistrisse kande tegemise erinevaid õiguslikke aluseid ega ole kande tegemise aluseks olevaid asjaolusid nõuetekohaselt välja selgitanud ega kontrollinud.
  2. Registripidaja on käsitanud avaldaja kandeavaldust taotlusena teha kanne kohtulahendi alusel. Kolleegium märgib, et kuna avaldaja on esitanud registripidajale avalduse, milles taotleb oma registriandmete osas kande muutmist, on tegemist ettevõtja avalduse alusel kande tegemisega. Kui tegemist oleks kande tegemisega kohtulahendi alusel, oleks õigustatud jätta kanne tegemata, sest sellisel juhul lähtub registripidaja üksnes kohtulahendi resolutsioonist ja teeb kande, mis resolutsioonist tuleneb. Avaldaja esitas registripidajale tsiviilasjas nr 2-21-14663 tehtud kohtulahendi, kuid selle resolutsioonist ei nähtu, et avaldaja seniste juhatuse liikmete kohta registrisse kantud andmeid tuleb muuta.
  3. Avaldaja on seisukohal, et kohtulahendiga juhatuse asendusliikme määramise fakt iseenesest tähendab seda, et teisi juhatuse liikmeid juriidilisel isikul ei ole. Kolleegium sellega ei nõustu. ÄS § 184 lg 6 esimese lause kohaselt võib kohus määrata mõjuval põhjusel väljalangenud juhatuse liikme asemele uue liikme. Väljalangemisena selle sätte tähenduses ei saa mõista üksnes olukorda, kus juhatuse liiget ei ole olemas, ehk nt olukordi, kus ta on surnud, tagasi kutsutud või tagasi astunud. Väljalangemisena selle sätte tähenduses on käsitatav ka juhtum, kui juhatuse liige ei saa mingil põhjusel oma ülesandeid täita. Seega ei saa asjaolust, et kohus määras tsiviilasjas nr 2-21-14663 avaldajale juhatuse asendusliikme ja sellekohane kohtulahend on jõustunud, järeldada, et avaldajal ei saa olla teisi juhatuse liikmeid, ja sellise kohtulahendi tegemine ei saa iseenesest olla osaühingu registrikaardil olevate juhatuse liikme kannete kustutamise aluseks.
  4. Ringkonnakohus leidis, et kohtunikuabi tehtud eitav kandemäärus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus on siiski kontrollinud, kas kande tegemiseks on alust ÄS § 184 lg 1 alusel. Kuna kandeavaldusele ei olnud avaldaja lisanud osanike koosoleku otsust, koosoleku protokolli ega hääletusprotokolli juhatuse liikmete tagasikutsumise kohta, asus ringkonnakohus seisukohale, et puudub alus lugeda avalduses märgitud juhatuse liikmete ametiaeg lõppenuks ning kustutada need juhatuse liikmed registrist. 16.

§ 596

lg 2 esimese lause kohaselt, kui avalduses on kande tegemist takistav puudus või kui puudub vajalik dokument ja puudust on ilmselt võimalik kõrvaldada, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kui puudust ei ole tähtaja möödumise ajaks kõrvaldatud, jätab kohus avalduse

§ 596lg 2 teise lause alusel kandemäärusega rahuldamata.

Kuivõrd registripidajale esitatud avaldust saab pidada juriidilise isiku esitatud kandeavalduseks ja selle põhjendustest saab järeldada, et avaldaja hinnangul on registrikaardile kantud juhatuse liikmete ametiaeg lõppenud, oleks registripidaja pidanud andma avaldajale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Ringkonnakohus seda rikkumist ei kõrvaldanud. Maakohtu registriosakond peab asja uuel läbivaatamisel välja selgitama, millistele asjaoludele avaldaja soovib kandeavalduse alusena tugineda, ja andma avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

  1. Kolleegium märgib, et juhatuse liikme ametiaeg võib lõppeda ametiaja möödumise tõttu, kui juhatuse liige on valitud tähtajaliselt. Osaühingu juhatuse liige valitakse ÄS § 184 lg 2 esimese lause järgi tähtajatult, kui põhikirjas ei ole tähtaega ette nähtud. Sama sätte enne
  2. jaanuari 2011 kehtinud redaktsiooni järgi valitakse juhatuse liige tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud muud tähtaega. 4

(6)2-23-4084 Kui avaldaja soovib tugineda sellele, et registrikaardile märgitud juhatuse liikmete ametiaeg on lõppenud tähtaja saabumise tõttu ja nende ametiaega ei ole pärast seda pikendatud või neid uuesti valitud, võib see olla alus nende juhatuse liikme kohta tehtud kannete kustutamiseks. Küll aga ei piisa sellise kande tegemiseks üksnes avaldaja kinnitusest, et juhatuse liikmete ametiaeg on lõppenud ja kanne on muutunud ebaõigeks. Vajalik on avaldusele lisada ametiaja lõppemist kinnitavad dokumendid. Kui ametiaja lõppemist kinnitavad dokumendid on registripidajale juba varem esitatud (nt juhatuse liikme valimise otsus koos protokolliga, osaühingu põhikiri), piisab nendele viitamisest. Registripidaja ei pea ise hakkama omal algatusel kõiki registripidajale varem esitatud dokumente kontrollima.
  1. Riigikohtule esitatud määruskaebuses on avaldaja selgitanud, et ta soovis avaldusega üksnes juhtida registriosakonna tähelepanu kande ebaõigsusele. Kolleegiumi hinnangul ei saa avaldaja esitatud dokumenti registriosakonnale pidada teateks, millega registripidajat informeeritakse äriregistri andmete võimalikust ebaõigsusest ja mille alusel registripidaja võis teha järelepärimisi kande võimaliku ebaõigsuse kohta ÄRS § 53 lg 1 järgi. Sellist teadet ei ole registripidajal võimalik rahuldada või rahuldamata jätta, kuna see avaldus ei seo teda menetluslikult. Registripidajal on vaid õigus korraldada kontrollimenetlus, mille algatamine on ÄRS § 53 lg 1 järgi tema diskretsiooniotsustus (vt enne ÄRS vastuvõtmist kehtinud samasisulise ÄS § 61 lg 1 kohta RKTKm 26.04.2005, 3-2-1-39-05, p 12). Praegu ei ole registripidaja sellist kontrollimenetlust algatanud.
  2. Ago Kalmer esitas
  3. augustil 2023 avalduse, mille kohaselt on tema avaldaja seaduslik esindaja ning palub jätta avalduse ja kaebuse läbi vaatamata. Kolleegiumi hinnangul ei saa Ago Kalmerit käsitada avaldaja seadusliku esindajana, kuivõrd tsiviilasjas nr 2-23-9064 on jõustunud Pärnu Maakohtu hagi tagamise määrus, millega kohus on mh peatanud Ago Kalmeri õiguse avaldajat esindada ja lugenud kehtivaks Ene Ahase esindusõiguse. Seega ei saa Ago Kalmeri avaldust lugeda avaldaja nimel esitatud avalduseks ja kolleegium jätab selle tähelepanuta.
  4. Ago Kalmer taotleb enda kaasamist menetlusse puudutatud isikuna. Seda taotlust põhjendab ta asjaoluga, et kandeavalduse rahuldamise korral kustutataks avaldaja registrikaardilt tema kohta käiv kanne, mistõttu kanne puudutab tema õigusi. Kolleegium on varem leidnud, et kandest võimalikult puudutatud muud isikud, nagu isik, kelle kandmist avaldaja juhatuse liikmena registrisse taotletakse, või avaldaja osanikud, saavad oma õigusi kaitsta eelkõige hagimenetluses. Seetõttu ei tule juba ainuüksi kandemenetluse efektiivsuse huvides muid isikuid peale avaldaja vähemalt üldjuhul menetlusse kaasata (RKTKm 27.10.2011, 3-2-1-97-11, p 13). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde ja jätab Ago Kalmeri taotluse tema kaasamiseks rahuldamata. Isegi kui kandest potentsiaalselt puudutatud kolmanda isiku kaasamine kandemenetlusse oleks põhjendatud, ei oleks tal kandemääruse peale kaebeõigust, sest see on

§ 599lg 1 esimese lause järgi üksnes avaldajal.

Seega ei saaks kolmas isik ka menetlusse kaasamise korral otsustada selle üle, kas menetlus jätkub kõrgema astme kohtus, mistõttu ei ole tema kaasamine põhjendatud ka kõrgema astme kohtu menetluses, milles lahendatakse avaldaja kaebust kohtunikuabi kandemääruse peale.

  1. Riigikohus jätab rahuldamata ka Ago Kalmeri menetluse peatamise taotluse. Iseenesest õige on see, et kui avaldaja osanike otsus, millega pikendati Ago Kalmeri ametiaega juhatuse liikmena, osutub kehtivaks, ei oleks tema kohta tehtud kande kustutamine põhjendatud. Selle osanike otsuse kehtivuse üle vaieldakse tsiviilasjas nr 2-23-
  2. Kuna praegu on registripidaja ekslikult käsitanud avaldust taotlusena teha kanne kohtulahendi alusel (vt määruse p 13), tuleb asja uuel läbivaatamisel registripidajal anda avaldajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ja kontrollida, kas ja millisel alusel kande tegemist avaldaja taotleb. Kui avaldaja esitab dokumendid või asjaolud, kuid registripidajale on teada, et kande aluseks olevate asjaolude üle vaieldakse, siis on registripidajal võimalik

§ 598alusel peatada kandemenetlus kuni vaidluse lahendamiseni hagimenetluses. 5

(6)2-23-4084 22. Eeltoodust tulenevalt tuleb asi saata registripidajale kande tegemise otsustamiseks. Asja uuel läbivaatamisel peab registripidaja käsitama avaldust kandeavaldusena ja andma võimaluse selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Registripidajal on

§-s 598 sätestatud eeldustel võimalik menetlus peatada. 23.

§ 150

lg 1 p 5 järgi tagastatakse riigilõiv määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi.

§ 150

lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Avaldaja on määruskaebuses esitanud riigilõivu tagastamise taotluse, mistõttu tuleb talle tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõiv 70 eurot ja kandemääruse peale esitatud määruskaebuselt tasutud riigilõiv 70 eurot. 24. Muud menetluskulud peale riigilõivu jäävad

§ 172lg 2 esimese lause järgi avaldaja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.