Obsah (6)

§ 429§ 432§ 173§ 168§ 174§ 179

2-23-1768 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 19.10.2023. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasi H. M. e hagi Võsa Invest OÜ vastu võla ja v

§ 429lg 1 alusel hageja poolt hagist loobumist.

1. Kohus andis 25.09.
2. a kirjaga kostjale tähtaja esitada oma seisukoht hageja hagist loobumise avalduse kohta. Kostja määratud tähtaja jooksul oma seisukohta ei esitanud. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et hagist loobumine on võimalik vastu võtta ja tsiviilasja menetlus lõpetada.

§ 429

lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et ei esine alust jätta hagist loobumist vastu võtmata. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab hagist loobumise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: 2

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab menetluse, siis tühistab kohus asjas määratud eelistungi, toimumisajaga 25.10.2023. a. Menetluskulude jaotus Vastavalt

§ 173

lg-le 1 märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti.

§ 168

lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 168

lg 5 sätestab erisusena, et kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Antud juhul on hageja loobunud hagist põhjusel, et ei suuda hagi aluseks olevaid asjaolusid tõendada. Hagist loobumise põhjuseks ei ole see, et kostja oleks nõude rahuldanud. Seega tuleb

§ 168

lg 2 alusel jätta menetluskulud hageja kanda.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab kohus menetlust lõpetavas määruses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kohtul ei ole teada kostjal menetluskulude tekkimist. Kostja teatas 09.07.

1. a kohtule esitatud kirjalikus vastuses hagile, et selleks hetkeks ei olnud tal menetluskulusid tekkinud. Kostjal ei ole menetluses lepingulist esindajat ja pärast hagile kirjaliku vastuse esitamist ei ole kostja teinud mingeid toimingud, millega seoses saaks temal tekkida menetluskulud. Seega hageja poolt kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Asjas teadaolevaks menetluskuluks on hageja riigi õigusabi kulud. Kohus määras 11.05.
2. a määrusega kindlaks hageja riigi õigusabi kulud summas 453,60 eurot ja 19.10.
3. a määrusega täiendavalt summas 158,40 eurot. Kokku on kindlaks määratud hageja riigi õigusabi kulud summas 612 kokku, mis makstakse välja riigieelarvest. Hagejale anti riigi õigusabi Tartu Maakohtu 29.09.
4. a määrusega tsiviilasjas nr 2-22-13640 kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud 50% ulatuses igakuiste võrdsete osamaksetena kuue kuu jooksul pärast riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramist.

§ 179

lg 1 kohaselt mõistab kohus hagejalt kui kohustatud isikult riigituludesse riigi õigusabi kulud 50% ulatuses, s.o summas 306 eurot (612 / 2). Hagejal tuleb temalt riigituludesse mõistetud riigi õigusabi kulud ära tasuda igakuiste võrdsete osamaksetena kuue kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 3