lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Käesoleval juhul üheksast võlausaldajast esitanud ümberkujundamiskavale tähtaegselt vastuväite kaks võlausaldajat ehk 22,22% võlausaldajatest.
lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Käesoleval juhul on võlgade ümberkujundamisega nõustunud 77,78% pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest ning nende nõuded moodustavad pandiga tagamata nõuetest 80,99% (põhinõuded moodustavad 81,18%). Seega võib kohus
lg 2 alusel Ixxxxx Ixxxxx ja Kxxxxx Oxxxx võlgade ümberkujundamise kava kinnitada, kui kava alusel ei kohalda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat (käesolevalt Aktiva Finants Group OÜ ja LHV Pank AS) oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Kohus leiab, et võlgade ümberkujundamine on põhjendatud, arvestades seejuures poolte õigustatud huve ja õigusi ning esitatud ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ühtki võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. 9. Kohus leiab, et kohtule esitatud ümberkujundamiskava alusel ei kohelda vastuväite esitanud võlausaldajaid oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlgnikud taotlevad
lg 1 alusel ümberkujundamiskavaga oma rahaliste kohustuste (isiklike võlgade) ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ja kohustuse vähendamise teel. Viidatud sätte teise lause kohaselt ei välista ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine teise meetme kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul. Seega on tegemist ümberkujundamisabinõudega, mida kõiki on võimalik üksteisega koostoimes samaaegselt kasutada ning millega jäetakse võlgnikule seaduse alusel vabadus igal konkreetsel juhul makseraskuste ületamiseks kõige õiglasema lahenduse leidmiseks. Ixxxxx Ixxxxxx ja Kxxxxx Oxxxxx on ümberkujundamiskava kohaselt rahalisi kohustusi üheksa võlausaldaja ees kokku 61 022,54 eurot, millest 56 610,66 eurot on põhinõuded. Võlgnik Ixxxxx Ixxxxx selgituste kohaselt on makseraskuste tekke põhjuseks eelkõige tema hasartmängusõltuvus. Igapäevaste rahaliste kohuste täitmiseks tuli võtta laene. Kuna võlgnik kasutas hasartmängude mängimiseks ka elukaaslase arvelduskontot, tuli ka temal hakata laene võtma. LHV Pank AS-lt ja Bondora AS-lt saadud laene on kasutatud kodu soetamiseks ning Bondora AS-lt saadud laenu on kasutatud ka elutingimuste parendamiseks. Seega vastutavad Ixxxxx Ixxxxxja Kxxxxx Oxxx kohustuste täitmise eest ühiselt. Kava järgi toimub võlausaldajate pandiga tagamata nõuete vähendamine kõrvalnõuete ja osaliselt ka põhinõuete arvelt, kusjuures täitmata jäävad kõigi võlausaldajate kõrvalnõuded. Kavast nähtuvalt tasutakse kõigile võlausaldajatele nende ümberkujundatud nõuded järgmiselt. Ixxxxx Ixxxxx kuni 600 eurot nõuded, mille osamakse tuleks alla 10 euro jagatuna 5 aasta peale, makstakse tagasi 1 aasta jooksul. Nõuded, mille jääk on 601-1000 eurot, makstakse tagasi 2 aasta jooksul ning nõuded, mille jääk on suurem kui 1001 eurot, makstakse tagasi 5 aasta jooksul. LHV Pank AS nõue makstakse tagasi 10 kuu jooksul. Võlausaldajad, kelle nõue makstakse tagasi 5 aasta jooksul, saavad esimesed 12 kuud 20 eurot, 13.24.kuul 35 eurot ja alates 25ndast kuust vastavalt jääk jagatuna 36 kuuga. Kxxxxx Oxxxx kuni 600 eurot nõuded, mille osamakse tuleks alla 10 euro jagatuna 5 aasta peale, makstakse tagasi 1 aasta jooksul. Nõuded, mille jääk on 601-1000 eurot, makstakse tagasi 1,5 aasta jooksul. Nõuded, mille jääk on 1001-2000 eurot, makstakse tagasi 2 aasta jooksul ning nõuded, mille jääk on üle 2001 euro, makstakse tagasi 5 aasta 8
-s ettenähtud avaldust esitades. 10. Kohus otsustab ümberkujundamiskava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgnike ja võlausaldajate huve kaaludes. Käesoleval juhul on kava koostamisel nii kõrval- ja põhinõudeid vähendades kui ka võlausaldajatele juba tasutud intresse kas osaliselt või täielikult põhinõude tasumisena arvestades järgitud võlausaldajate huve. Seaduse eelnõu seletuskirjas on leitud, et võlausaldajate õigustatud huvidega kooskõlas olevaks ei saa vähemalt üldjuhul lugeda võlast tervikuna vabastamist. Kuigi esmajoones peaks kõne alla tulema (intressivaba) maksetähtaja edasilükkamine või võla ositi maksmise võimaldamine ning võla vähendamine peaks vähemalt üldjuhul toimuma esmajoones kõrvalnõuete (kulud, intress, sh viivis) arvel, on seletuskirja kohaselt nii võlgnikule kui kohtule siin jäetud iseenesest lai vabadus leidmaks konkreetsel juhul kõige õiglasem lahendus. Kuivõrd võlgade ümberkujundamise menetluse mõte on olla eelkõige alternatiiviks pankrotimenetlusele (
lg 3), on siinjuures oluline, et võlausaldajaid ei seataks võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral. Eeltoodu tähendab seletuskirjast nähtuvalt, et esmajoones ei peaks võlgasid vähendama suuremas ulatuses, kui võlausaldajad saaksid nõuded rahuldatud võlgniku pankrotimenetluses (koos võlgadest vabastamise menetlusega). Usaldusisik on võlgade ümberkujundamiskavas välja toonud, et pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluses saaks võlgnike tuluna arvestada nende sissetulekuga ning lisandub vara müügist saadav tulu (prognoosi kohaselt 44 800 eurot). Seega peaksid võlgnikud pankrotimenetluses praeguseid sissetulekuid (1247,59+666,39+910) arvestades igakuiselt võlausaldajatele nõuete katteks teostama vabatahtlikke makseid, kuna nende sissetulekud jäävad alla elatusmiinimumi. Arvestada tuleb asjaoluga, et võlgnike ülalpidamisel on kolm alaealist last. Pankroti- ja kohustustest vabastamise perioodi (üldjuhul 3 aastat) jooksul toimuks võlgnike poolt tagasi maksmine umbes 30 kuud. Esimesed 6 kuud, mil kestab pankrotimenetlus, ei laekuks võlgnike sissetulekuid ja elatusmiinimumi arvestades pankrotipessa midagi. Kohustustest vabastamise menetluses peale pankrotimenetluse lõppu, eeldusel, et võlgnikud maksavad kahepeale tagasi ligikaudu 70 eurot, suudaksid võlgnikud tagasi maksta ligikaudu 2100 eurot. Ümberkujundamiskava selgitustes märgitakse, et pankrotimenetluses ja kohustustest vabastamise menetluses saaksid võlausaldajad sellist arvestust silmas pidades kokku umbes 46 900 eurot. Summa ei ole täpselt prognoositav, kuna võlgnike vara müügist saadav tulu ei ole ettearvatav ning vabatahtlikud maksed ei pruugi olla sellises summas ega ka järjepidevad. Kohus juhib siinkohal võlgnike ja võlausaldajate tähelepanu asjaolule, et ümberkujundamiskava selgitustes esitatud sellekohane prognoos on üleliia optimistlik. Kui usaldusisik on prognoosinud vara realiseerimisest saadava tulu umbes summas 44 800 eurot, siis sellise pankrotivarasse laekuva summa puhul on pankrotihalduri tasu 8995,04 eurot (PankrS § 651 lg.1). See tähendab, et pankrotivarasse võlausaldajatele väljamaksmiseks jääv summa on prognoositavalt 35 804 eurot, mis on võlausaldajate jaoks oluliselt halvem tulemus kui on käesolevas võlgade ümberkujundamise menetluses (46 918 eurot). Käesoleval juhul tuleb arvestada võlgniku soovi säilitada Pxxxxxx kinnistu eluasemena. Kohtule esitatud andmetest saab järeldada, et võlgnik Ixxxxk Ixxxx kasutab kinnistut oma koduna (Kxxxxx Oxxx on käesolevaks ajaks sealt välja kolinud). Lisaks tuleb arvestada, et võlgnike lapsed elavad nii ema kui ka isa juures. Seega on Pxxxxxx kinnistu näol tegemist ka laste eluasemega. Võlgnikud on nõus täitma ümberkujundamiskava ning maksma igakuiselt võlgnevuste käteks 649-832 eurot ning nende soov on just kodu säilitamine. Ka on võlgnike 10
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava sõltumata
lgtes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline. Kohus leiab võlgnike varalist seisundit arvestades, et kohtule kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamise kava on täidetav, see on koostatud võlgnike maksevõimest (nende sissetuleku suurusest) lähtudes ning makseraskuste ületamiseks on kohaldatud kõiki
lg-s 1 ette nähtud ümberkujundamisabinõusid, et kava täitmine oleks võlgnikele jõukohane. Kava kohaselt tuleb võlgnikel igakuisest neto sissetulekust 2823,98 eurot (1247,59+666,39+910) võlausaldajate pandiga tagamata nõuete katteks tasuda kokku 649-832 eurot. Kuumaksed suurenevad aja jooksul. Kava koostamisel on arvestatud ka asjaoluga, et Vabariigi Valitsuse plaanib peretoetust vähendada 200 euro võrra, s.o 710 eurole. Lisaks on lähtutud eeldusest, et nii Ixxxxx Ixxxxx kui ka Kxxxxx Oxxxx igakuised sissetulekud võiksid aja jooksul suureneda. Sissetulekute suurenemisel tuleb arvestada ka kasvavate hindadega. Arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et käesolevaks ajaks on Kxxxxx Oxxx kolinud üürikorterisse, mis on mõnevõrra tema igakuiseid väljaminekuid suurendanud. Samas on hakanud Kxxxxx OxxxxxPxxxxxxxx külas asuvat korterit eluasemena kasutavad lähedased talle maksma igakuiselt üüri 50 eurot. Võlgade ümberkujundamiskava koostamisel lähtutakse võlgniku varalisest seisundist võlgade ümberkujundamismenetluse algatamise ajal. Võlgniku varalise seisu oluline paranemine või halvenemine tulevikus võib õigustada ümberkujundamiskava muutmist (
) või tühistamist (
). 12.
lg 2 teine lause sätestab, et võlausaldaja esitab (usaldusisikule) seisukoha, kas ta nõustub võlgniku andmetega tema nõude ja selle tagatuse kohta, võlgnikupoolse võla arvestusega ja võla ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil. LHV Pank AS on oma vastuväites muu hulgas teatanud, et ümberkujundamiskava tuleb koostada selliselt, et kujundatakse ümber kohustused, mis tekkisid või muutusid sissenõutavaks pärast maksejõuetusavalduse esitamist. Leida tuleb ühtne põhimõte, mida kõigi võlausaldajate 11
lg 1) ega täpset (summalist) võla arvestust, et kohus saaks kava kinnitamisel otsustada võlausaldajate põhi- ja kõrvalnõuete suuruse üle (
Kohus selgitab, et
lg 3 kohaselt saab võlgade ümberkujundamise menetluses ümber kujundada maksejõuetusavalduse esitamise ajaks (avaldus esitati kohtule 16.01.2022. a) sissenõutavaks muutunud võlgniku kohustusi. Avalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks mittemuutunud kestvuslepingust tulenevaid kohustusi saab ümber kujundada erandlikult üksnes
13. Kohus rahuldab Ixxxxx Ixxxxx ja Kxxxxx Oxxxx maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamiseks ja kinnitab
14.
lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (
Võlgnikul tuleb iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest esitada 30.septembriks usaldusisikule aruanne võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta (
Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada 30.09.2024. a. Kohus märgib, et kui võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks, võib kohus ümberkujundamiskava tühistada (
Usaldusisikul tuleb võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks esitada kohtule aruanne (
15. Kohus selgitab, et
kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast kava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes kavas kokkulepitud, kuid täitmata ulatuses. Menetluskulude jaotus 16.
lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg-test 1, 2 tulenevalt kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 09.12.2022. a määruse nr 124 kohaselt on alates 01.01.2023. a kuupalga alammäär 725 eurot. Seega halduri (usaldusisiku) tunnitasu ülemmäär on 145 eurot. See kehtib juhul, kui usaldusisiku tasu on võlgniku kanda (analoogia PankrS § 23 lg.-ga 3).
Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (
Usaldusisik Annika Rau esitas tasutaotluse koos tasu arvestusega. Usaldusisik taotleb tasu 15 tunni eest määraga 90 eurot tund, kokku 1350 eurot. Kohus peab tunnitasu 90 eurot tund põhjendatuks ja käesoleva menetluse keerukusele ja mahule vastavaks. Kohus hindab, et taotletud tasu vastab
lg 4 teises lauses märgitule ega ületa
Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu saab pidada vajalikuks ja põhjendatuks. Usaldusisik on välja selgitanud võlgniku kohustused, teostanud selleks päringuid, samuti suhelnud võlausaldajate esindajate ja võlgnikuga, koostanud kohtule hinnangu, kohustuste- ja varanimekirjad, samuti võlgade ümberkujundamise kava. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 1350 eurot. Kohus kohustas 30.01.2023. a määrusega Ixxxxx Ixxxxxx ja Kxxxxx Oxxxxx tasuma solidaarselt usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks 891 eurot ning seda kolme osamaksega. Ixxxxx Ixxxx ja Kxxxxx Oxxx on nõutud summa kandnud kohtu deposiidikontole. Usaldusisiku tasu summas 891 eurot tuleb kanda võlgnike poolt
lg 2 alusel usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina ette tasutud vahenditest. Puudujäävas osas, s.o 459 eurot tuleb Ixxxxx Ixxxxxx ja Kxxxxx Oxxxxx tasuda endal Avitas OÜ arvelduskontole nr EE761010220233760220. Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.