Obsah (5)

§ 96§ 97§ 101§ 99§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Margit Jäätma Otsuse tegemise aeg ja koht 3. oktoober 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-23-6311 Tsiviilasi M. N. e hagi M. P. vastu elatis

) § 96 lg 1 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 96

lg 2 kohaselt on teise astme ülenejad sugulased ülalpidamiskohustuslased oma alaealiste alanejate sugulaste suhtes.

§ 97p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

8.

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutud summa.

§ 101

lg 2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Sama paragrahvi lõigete 3–7 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal 2 baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt 7 kuni 15 ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.
3. Ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel tuleb arvestada

§-des 99 ja 102 sätestatuga.

§ 99

lg-te 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades seejuures õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 järgi ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

§ 102

lg 2 kolmanda ja neljanda lause kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Seega võib

§-s 101 sätestatud kriteeriumide alusel arvutatud elatisega võrreldes väiksemas summas elatis kõne alla tulla vaid siis, kui selleks on mõjuv põhjus.

1. Praegusel juhul ei ole vaidlust, et laps kostja juures ei viibi ning vaidlust pole ka selles, et isa ei anna lapsele ülalpidamist alates novembrist
2. Kostjal ei ole rahvastikuregistri andmetel teisi lapsi peale hageja. Kostja ei ole ka väitnud, et ta oleks töövõimetu, mis takistaks tal sissetuleku teenimist ja sellest tulenevalt elatise maksmist. Elatise kalkulaatori järgi võiks eelnevat arvestades hageja kostjalt nõuda elatise väljamõistmist 260,33 eurot kuus. Samas nõuab hageja kostjalt 200 euro suuruse elatise maksmist kuus alates
3. juulist
4. Kohus leiab, et arvestades asja materjale, esitatud väiteid ja tõendeid, ei nähtu asjas mõjuvaid põhjuseid, mis võimaldaks kostjalt välja mõista igakuist elatist vähem kui hageja nõutud summa 200 eurot kuus. Ka 200 eurot kuus on väiksem summa kui see, mida hageja võiks kostjalt nõuda. Asjaolu, et kostja on suundunud elama välismaale, ei ole samuti mõjuvaks põhjuseks, mis võimaldaks elatise summat vähendada. Ka asjaolu, et laps pole isaga alates XXXX. a-st alates kohtunud, ei vabasta kohustatud vanemat (ehk kostjat) elatise maksmisest. Ka asja materjalidest tulenev kostja teade hageja emale, et ta enam last rahaliselt ei toeta, ei vabasta kostjat lapsele elatise maksmise kohustusest. Asjas pole kostja viidanud ka muudele põhjustele, mida võiks pidada mõjuvaks põhjuseks.
5. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis ajavahemiku eest
6. juuli 2023 kuni
7. september 2023 kokku 600 eurot (200 * 3 = 600) ja alates
8. oktoobrist 2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o kuni
9. veebruarini 2030) 200 eurot kuus. 3
10. Lähtudes hageja taotlusest, tuleb elatis tasuda hiljemalt iga kuu
11. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja E. N. e arvelduskontole selgitusega „M. N. e elatis“.
12. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. (allkirjastatud digitaalselt) Margit Jäätma kohtunik 4