lg 7 alusel pöörata täitmisele Janno Prantsile Tartu Maakohtu 30.06.2022 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 7 (seitse) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. Kohustada Janno Prantsi peale käesoleva määruse jõustumist kohtu poolt teatatud ajal ja kohta ilmuma karistust kandma. Janno Prantsi karistuse kandmise aja algust arvata alates vanglasse saabumisest. Välja mõista Janno Prantsilt menetluskuluna riigi õigusabi tasu 115 (ükssada viisteist) eurot 20 senti riigituludesse. Menetluskulu 115,20 eurot tasuda 1 (ühe) kuu jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti kontole EE351010052031000004 AS SEB Pank või EE522200221013264447 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS või EE957700771001523585 AS LHV Pank viitenumbrile 99922700023010 (märkides makse selgituses: Menetluskulud asjas 1-22-2853). Kui menetluskulu pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse see täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlva, Võru tn 12) määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused Tartu Maakohtu 30.06.2022 otsusega tunnistati Janno Prants süüdi ning teda karistati
lg 2 p 2 järgi 10-kuulise vangistusega.
lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 9.03.2020 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 9 kuud ja 28 päeva vangistust võrra ja mõisteti J. Prantsile liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud ja 28 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 16.07.2022 ja karistuse kandmise aja algust arvati alates 20.06.2022. Tartu Maakohtu 6.06.2023 määrusega vabastati J. Prants talle Tartu Maakohtu 30.06.2022 otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. J. Prantsile määrati katseaeg ja käitumiskontroll karistusaja lõpuni, s.o 17.02.2024 ja teda kohustati käitumiskontrolli ajal järgima
lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ja täitma
lg 2 p-des 2 ja 4 sätestatud kohustusi, s.o hoiduma alkoholi tarvitamisest ja asuma tööle või võtma end Töötukassas töötuna arvele 1 kuu jooksul peale vanglast vabanemist. Määrus jõustus 22.06.2023 ja J. Prants vabanes vanglast 22.06.
Prantsile katseajaks täiendav kohustus registreerida ennast 1 kuu jooksul määruse jõustumisest vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames, läbida teenus meditsiiniasutusest saadud ajal ja osaleda vaimse tervise õe vastuvõttudel nii kaua, kuni vaimse tervise õde peab seda vajalikuks. J. Prants peab esitama kriminaalhooldusametniku nõudmisel kriminaalhooldusametnikule vaimse tervise õe tõendi kohustuse täitmise kohta. Kohtumäärus ei ole veel jõustunud. Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakond esitas 11.09.2023 Tartu Maakohtule teise erakorralise ettekande, milles taotletakse J. Prantsile Tartu Maakohtu 30.06.2022 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa täitmisele pööramist, sest J. Prants ei olnud kriminaalhooldusametnikule kohustuse kontrolliks kättesaadav 26.08.2023 ja 27.08.2023 ning 28.08.2023 rikkus alkoholi tarvitamise keeldu. Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakond esitas 26.09.2023 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande lisa, milles palub J. Prantsi täiendavateks rikkumisteks lugeda 14.09.2023 registreerimiskohustuse rikkumise ja 19.09.2023 alkoholi tarvitamise keelu rikkumise. 2
lg-s 7 on sätestatud, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Kriminaalhooldusametnik heidab J. Prantsile ette kohustuse kontrollile allumata jätmist 26.08.2023 ja 27.08.2023. Erakorralise ettekande kohaselt kriminaalhooldusametnik märkas J. Prantsi 25.08.2023 Võru rannas alkoholi tarvitamas. Kriminaalhooldusametnikku märgates püüdis J. Prants end ametniku eest varjata, ametniku vaateväljast eemalduda, tema liikumine oli häiritud ja silmnähtavast joobeseisundist tingituna esinesid koordinatsioonihäired. Vestluse käigus tundis kriminaalhooldusametnik J. Prantsi hingeõhust tulevat alkoholilõhna. Kuivõrd oli hiline aeg ja ametnik viibis puhkusel, ei olnud võimalik indikaatorvahendiga J. Prantsi joovet kontrollida. Juhtumikorraldaja asendaja helistas J. Prantsile 26.08.2023 neljal korral, kuid J. Prants ühelegi kõnele ei vastanud. Seejärel helistas ametnik J. Prantsile veel ka 27.08.2023 kolmel korral, kuid J. Prants ühelegi kõnele ei vastanud. J. Prants kriminaalhooldusametnikule tagasi ei helistanud. Sellega muutis J. Prants kohustuse kontrolli võimatuks. Kriminaalhooldusametniku kõneeristuse väljavõte tõendab, et kriminaalhooldusametnik on J. Prantsile 26.08.2023 neljal korral ja 27.08.2023 kolmel korral helistanud. J. Prants on 30.08.2023 kirjalikus seletuses kriminaalhooldusametnikule tunnistanud, et tarvitas alkoholi 25.-27.08.2023 ega julgenud seetõttu kriminaalhooldusametniku kõnedele vastata ja tagasi helistada. J. Prants hakkas alkoholi tarvitama, kuna ei suutnud tuttavale ei öelda. Kohtuistungil jäi süüdimõistetu oma varasema seletuse juurde. Kuna J. Prantsile määrati Tartu Maakohtu 6.06.2023 määrusega alkoholi tarvitamise keeld, on kriminaalhooldajal kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 26-1 lg 1 alusel õigus teda kontrollida võimaliku alkoholi tarvitamise tuvastamiseks. Kohtu hinnangul kohustus alluda kriminaalhooldaja kontrollile hõlmab endas muuhulgas kohustust luua võimalus kontrolli läbiviimiseks. Alkoholi tarvitamise kontroll eeldab ametniku ja süüdimõistetu vahetut kokkusaamist. Seega on süüdimõistetu kohustatud muuhulgas vastama kriminaalhooldusametniku kõnedele või kui ta pole kõne ajal telefoni juures, tagasi helistama, et ametnik saaks teada süüdimõistetu viibimiskoha. Vastasel korral poleks alkoholi tarvitamise keelu järgimist võimalik kontrollida. Et selline kohustus on talle teatavaks tehtud, kinnitas süüdimõistetu ka kohtuistungil. 3
Kohtu arvates on J. Prants rikkumised toime pannud tahtlikult. J. Prants on ise tunnistanud, et ta teadlikult kriminaalhooldusametniku kõnedele ei vastanud ja tagasi ei helistanud. Veel heidab kriminaalhooldusametnik J. Prantsile ette 28.08.2023 ja 19.09.2023 alkoholi tarvitamise keelu rikkumist. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll tõendab, et kriminaalhooldusametnik kontrollis 28.08.2023 ( s.o esmapäeval) kell 15.26 Võru bussijaama ootepaviljonis J. Prantsi joovet. Indikaatorvahendi tulemus oli positiivne (0,142 mg/l). Alkoholi tarvitamisele viitavate tunnustena on protokollis loetletud alkoholilõhn suust, reaktsioon häiritud (käitub ärevalt), on rahutu ja väriseb (ärevusest tingitud käte värisemine). Protokolli koostamisel on süüdimõistetu avaldanud, et jõi alkoholi reedest pühapäevani. J. Prants on 30.08.2023 kirjalikus seletuses kriminaalhooldusametnikule tunnistanud, et tarvitas alkoholi 25.-27.08.2023. J. Prants hakkas alkoholi tarvitama, kuna ei suutnud tuttavale ei öelda. Kohtuistungil jäi süüdimõistetu oma varasema seletuse juurde. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll tõendab, et kriminaalhooldusametnik kontrollis 19.09.2023 kell 17.50 Võru linnas Kiriku platsil J. Prantsi joovet. Indikaatorvahendi tulemus oli positiivne (0,240 mg/l). Alkoholi tarvitamisele viitavate tunnustena on protokollis loetletud alkoholilõhn suust, reaktsioon häiritud (väriseb, nägu punetab), on rahutu ja väriseb. Protokolli koostamisel on süüdimõistetu avaldanud, et tarvitas alkoholi 16.-19.09.2023 ning jõi päevas 0,5-liitrit viina. Kohtuistungil süüdimõistetu kinnitas, et tarvitas 16.-19.09.2023 alkoholi kuna sa tuttavaga kokku. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollid ühes neisse kantud süüdimõistetu selgitusega, J. Prantsi 30.08.2023 kirjalik seletus kogumis süüdimõistetu kohtuistungil antud ütlustega tõendavad, et J. Prants tarvitas 28.08.2023 kontrollile eelnenud ajal (25.-27.08.2023) ja 19.09.2023 kontrollile eelnenud ajal (16.-19.09.2023) alkoholi. Kohtu hinnangul on tegemist tahtlike rikkumistega, sest J. Prants oli teadlik alkoholi tarvitamise keelust. Tarvitades 25.-27.08.2023 ja 16.-19.09.2023 alkoholi, rikkus J. Prants
Veel heidab kriminaalhooldusametnik J. Prantsile ette 14.09.2023 registreerimiskohustuse rikkumist. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt J. Prants ei ilmunud 14.09.2023 kell 9.30 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. J. Prants teavitas ametnikku sama päeva hommikul kell 8.10 telefoni teel, et jäi bussist maha ega saa registreerimisele kokkulepitud ajal tulla. Registreerimisleht tõendab, et J. Prants oli muu hulgas 14.09.2023 kohustatud ilmuma kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, kuid J. Prants registreerimas ei käinud. Registreerimislehele on kantud märge, et jäi bussist maha, pole põhjendatud. 4
lg 1 p-s 2 sätestatud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Tartu Maakohtu 7.09.2023 määruses on kohus tuvastanud, et süüdimõistetu on käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi rikkunud ka varasemalt. J. Prants rikkus 3.07.2023 ja 4.07.2023 kontrollile allumise kohustust ning 4.07.2023 alkoholi tarvitamise keeldu, milliste rikkumiste eest tegi kriminaalhooldusametnik süüdimõistetule kaks kirjalikku hoiatust. Seejärel J. Prants rikkus 5.07.2023 ja 6.07.2023 registreerimiskohustust, mille eest kohus määras täiendava kohustuse. Eelnev iseloomustab süüdimõistetu katseaja kulgemist negatiivselt. Sellisest J. Prantsi käitumisest saab järeldada, et käesoleval juhul ei ole tegemist esmakordsete ja juhulikku laadi eksimustega. Lõuna-Eesti Haigla AS 25.08.2023 tõend tõendab, et J. Prants osales alkoholitarvitamise häire ennetus- ja nõustamisteenuse esmahindamisel. 8.09.2023 karistusregistri väljatrükk tõendab, et J. Prants ei ole katseajal uusi süütegusid toime pannud. Eelnev iseloomustab J. Prantsi positiivselt. Tartu Maakohtu 6.06.2023 määrusega anti J. Prantsile võimalus elada vangla asemel vabaduses tingimusel, et ta täidab kõik kohtu poolt temale pandud kontrollnõuded ja kohustused. J. Prants neid tingimusi ei täitnud. J. Prants peale vangistuse osalist ära kandmist rikkus kahel korral kontrollile allumise kohustust ja ühel korral alkoholi tarvitamise keeldu, milliste rikkumiste eest kriminaalhooldusametnik J. Prantsi kahel korral kirjalikult hoiatas. Vaatamata hoiatustele jätkas J. Prants kontrollnõuete rikkumist. Ta rikkus kahel korral registreerimiskohustust, milliste rikkumiste eest määras kohus J. Prantsile täiendava kohustuse. J. Prants jätkas kontrollnõuete ja kohustuste rikkumist, rikkudes kahel korral kontrollile allumise kohustust, kahel korral alkoholi tarvitamise keeldu ning ühel korral registreerimiskohustust. Kohus ei ole süüdimõistetu varasemale käitumisele tuginedes veendunud, et edaspidi J. Prantsi poolsed rikkumised lõpevad. Kohtu arvates ei ole J. Prants mõistnud käitumiskontrolli nõuete kõrvalekaldumatu täitmise vajadust siiani. Vaatamata 5
Kohtu arvates on ammendunud muud
§-s 76 lg 7 märgitud võimalused süüdimõistetu rikkumistele reageerida. Lõuna-Eesti Haigla AS 25.08.2023 tõendis on muuhulgas märgitud, et J. Prants jätkab vastuvõttudel käimist ning järgmine vastuvõtt toimub 13.09.2023. Kohtuistungil süüdimõistetu kinnitas, et kuna vaimse tervise õde ja viimase suhtumine talle ei meeldinud, siis järgmisele vastuvõtule 13.09.2023 ta enam ei läinud. Kuigi Tartu Maakohtu 7.09.2023 määrus pole veel jõustunud, annab süüdimõistetu istungil avaldatu alus järelduseks, et suure tõenäosusega jätab süüdimõistetu kohtumäärusega määratud kohustuse ( käia vaimse tervise õe vastuvõttudel) täitmata. Kuigi kohtuistungil süüdimõistetu kinnitas, et soovib minna statsionaarsele alkoholismivastasele ravile, nõustub kohus kriminaalhooldusametniku istungil avaldatuga, et süüdimõistetu varasemat käitumist arvestades on alust kahelda selle lubaduse täitumises. Kriminaalhooldusametniku kinnitusel on süüdimõistetule ravivõimalusi korduvalt selgitatud varemgi, kuid seni viimane ennast kusagile ravile registreerunud pole. Ka süüdimõistetu ise kinnitas, et mõistis ravi vajadust juba paar kuud tagasi, kuid registreerinud ennast ravile siiani kusagile ei ole. Vaimse tervise õe vastuvõttudel käimise katkestamine annab alust tõsiselt kahelda süüdimõistetu valmisolekus tegelikult oma alkoholiprobleemiga tegeleda. Süüdimõistetu kinnitusel osales ta juba vanglas alkoholitarvitamist ja eluviisi käsitlevates programmides. Alkoholi tarvitamisega jätkamine vabaduses osutab asjaolule, et ka need programmid ei osutunud tulemuslikuks. Eeltoodu alusel kohus leiab, et süüdimõistetu isikut arvestades pole enam põhjendatud ravile allumise kohustuse määramine. Tartu Maakohtu 30.06.2022 otsusega mõistetud karistusest 1 aasta 7 kuud ja 28 päeva vangistust kandis J. Prants ajavahemikul 20.06.2022-22.06.2023 ära 1 aasta 2 päeva. Seega on karistusest kandmata 7 kuud ja 26 päeva vangistust, mis tulebki täitmisele pöörata. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Antud kriminaalasjas on menetluskuluks kaitsjale väljamaksmisele kuuluv riigi õigusabi tasu ja kulu 115,20 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb nimetatud menetluskulu süüdimõistetult riigituludesse välja mõista. Süüdimõistetu kohtuistungil menetluskulu tasumiseks ühest kuust pikema tähtaja andmist ei taotlenud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.