lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 10.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 11. Kohus on esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud
sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (
12.
lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. Gxxxx Axxxxxx ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. 13. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud
Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 3/5 2-17-7515 13.1.
lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik on menetluse kestel olnud hõivatud tööga (MPK Teenused OÜ, RK – Wood OÜ, Tere AS, Saviukumaja OÜ, Bauhof Group AS, Ecosauna Project OÜ, Berrymush OÜ, Värska Originaal AS). Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. 13.2.
lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on menetluse kestel esitanud kohtule aruandeid oma tegevuse kohta, kuid peaaegu iga kord on kohus seda kohustust pidanud meelde tuletama, vahest on kohus saatnud ka ühe aruandlusperioodi osas mitmeid meeldetuletusi aruande esitamise kohta ja määranud täiendavaid tähtaegu. Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnikul endal kohustus jälgida aruannete esitamise tähtaega ning kohus ei peaks võlgnikule edastama kohtunõudeid, sh korduvalt, aruande esitamiseks. Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud
13.3.
Aruannete kohaselt on menetluse esimeses pooles võlgniku sissetulekud olnud väiksemad, kuid pooltel kuudel on siiski tekkinud eraldamiskohustus. Alates novembrist 2021 tõusid võlgniku sissetulekud märgatavalt, ulatudes mõnel kuul lausa 2500-3000 euroni, keskmiselt oli võlgniku sissetulek ca 1300 eurot. Võlgnikul ülalpeetavaid pole. Seega oleks võlgnik pidanud tegema eraldisi, kuid ta ei teinud neid. Kohus on võlgnikule saatnud korduvalt kirju seoses raha eraldamise ja väljamaksetega, kuid võlgnik pole sellest hoolimata eraldamise kohustust täitnud. 10.08.2023 istungil väitis võlgnik, et nüüdseks oli võlgnik eraldanud võlausaldajate nõuete katteks 1080 eurot, kuid väljamakset tehtud polnud. Võlgniku eraldamise kohustus mai 2023 seisuga oli 18 008,29 eurot, millest 193,93 eurot oli võlausaldajatele välja makstud. Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud
13.4. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud
13.5.
lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks. 14. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud süüliselt oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik ei ole täitnud temale
§-st 173 lg 2-5 tulenevaid kohustusi. 4/5 2-17-7515 Kohus on võlgnikule tema kohustusi selgitanud korduvalt nii kirjade teel kui ka ärakuulamistel. 15.
lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Kohus leiab, et antud juhul ei ole õigustatud menetluse pikendamine, kuivõrd võlgnik on pikema aja jooksul, hoolimata kohtu korduvatest tähelepanu juhtimistest, rikkunud oma peamist kohustust kohustustest vabastamise menetluses: eraldada oma sissetulekust raha võlgade katteks ja maksta see ka võlausaldajatele välja. Sisuliselt on võlgnik jäänud võlgu juba teistkordselt. Võlausaldajatel on õigustatud ootus, et kui võlgnikul on piisav sissetulek, siis mingis ulatuses kohustused ka täidetakse. Võlgnik ei ole esitanud ühtegi objektiivset vabandust kohustuste rikkumise kohta- võlgnik on pidanud parmaks majandada kogu oma sissetulekuga ainult enda huvides. Kohtu hinnangul on võlgniku käitumine menetluse kestel olnud vastutustundetu. Võlgniku rikkumine on olnud pikaajaline ja süstemaatiline. Viimasel ärakuulamisel avaldas võlgnik, et uuest aastast tema sissetulek langeb. Samas on võlgnik esitanud taotluse menetluse pikendamisees. Kohus leiab, et on ebatõenäoline ning eluliselt ebausutav, et teenides senisest vähem tulu, suudab võlgnik likvideerida menetluses tekkinud eraldise võlgnevuse 17 814,36 eurot täiendava kahe aasta vältel ning lisaks teha jooksvaid eraldisi. Menetluse käigus on kohus korduvalt hoiatanud võlgnikku, et kui ta ei maksa menetluse lõpuks võlausaldajatele puuduvat summat välja, ei saa kohus teda kohustustest vabastada, kohtu hoiatused on olnud tulemuseta. Kohtu hinnangul ei anna võlgniku senine käitumine kuidagi laust arvata, et pikendatud perioodi jooksul ta nõuetekohaselt oma kohustusi täidab. 16. Kuivõrd võlgnik ei ole kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ning esinevad
lg 2 või lg 4 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et Gxxxx Axxxxx tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest jätta vabastamata. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 17.
lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud Gxxxx Axxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka Gxxxx Axxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 18.
lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab Gxxxx Axxxxxx kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Gxxxx Axxxxx vabastada usaldusisiku kohustustest Gxxxx Axxxxxxkohustustest vabastamise menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 5/5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.