lg 1 ja 175 alusel ning hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot. Hageja palub tagastada pool tasutud riigilõivust (17,50 eurot) ja mõista kostjalt välja riigilõiv 82,50 eurot ning jätta tekkinud menetluskulud 220 eurot kostja kanda. Lisaks palub hageja märkida, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt viivist. Kohtumääruse põhjendused 4. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 alusel hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et puuduvad
lg-s 4 sätestatud alused, mis ei võimaldaks hagist loobumist vastu võtta.
sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et vastavalt
lg-le 1 kuulub menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetamisele seoses hageja loobumisega esitatud hagist. 5. Hageja taotleb tasutud riigilõivu tagastamist summas 17,50 eurot.
lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist.
lg 3 kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Hageja eest on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud Rahandusministeeriumi kontole 14.06.2023 riigilõivu 65 eurot ja hagi esitamisel 04.07.2023 riigilõivu 35 eurot. Seega kuulub hagejale vastavalt
lg 2 p-le 2 ja lg-le 3 tagastamisele 04.07.2023 tasutud riigilõivust 2 17,50 eurot, so 35/2. Vastavalt hageja taotlusele tagastada riigilõiv EFTA Legal OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX, kasutades viitenumbrit xxxxxxx. 6.
lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.
lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus leiab, et juhindudes
lg-test 2 ja 5 tuleb menetluskulud jätta kostja kanda, kuna hageja loobus hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Hageja esitas käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 14.06.2023 ning hagi 04.07.
7. Hageja on palunud kostjalt välja mõista riigilõivu 82,50 eurot, esindajakulu 220 eurot ja kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja hagilt tasunud riigilõivu kokku 100 eurot. Võttes arvesse, et kohus tagastab hagejale sellest 17,50 eurot (vt määruse punkt 5), on
lg-test 1 ja 2 ning
lg-st 2 lähtuvalt põhjendatud kostjalt välja mõista hageja menetluskuluna ülejäänud tasutud riigilõiv summas 82,50 eurot. Hagi kohaselt on hageja esindaja tunnitasu 110 eurot ning hageja esindajal kulus 2 tundi hagiavalduse esitamisele, st hagiavalduse esitamise seisuga on lepingulise esindaja õigusabikulud 220 eurot. 10.08.2023 hagist loobumise avalduses on hageja palunud mõista kostjalt välja esindajakulu 220 eurot. Kohtuväline kulu on
p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis ts.asjas 2-18-129072 asunud seisukohale, et 3 tüüphagide, millesarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte tuhandeid ning nendes kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate andmetes, summades ja kuupäevades), koostamisel ei ole usutav, et esindaja teeks mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei olevat ringkonnakohtu hinnangul vaja esindajal lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad, mistõttu pidas ringkonnakohus sellise hagi koostamiseks põhjendatud ja mõistlikuks ajakuluks vähem kui ühte tundi. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Oma sisult on tegemist nn tüüphagiga. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele, sh dokumentide komplekteerimisele lugeda ühte
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.