Obsah (7)

§ 100§ 101§ 105§ 116§ 102§ 97§ 120

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 19.09.2023.a Tallinn Tsiviilasja number 2-23-965 Tsiviilasi X hagi Y vastu e

§-s 101 sätestatule: alates 18.01.2023 kuni 31.03.2023 summas 215,64 eurot kuus; alates 01.04.2023 ja igal järgneval aastal 01. aprilli seisuga indekseeritud elatise summa vastavalt

§-s 101 sätestatule. Kostjate vastus Lapse ema vaidles hagiavaldustele vastu. Kostja II annab oma lapsele ülalpidamist tasudes tema telefoniteenuse eest keskmiselt 4,48 eurot kuus ning samuti tasudes inglise keele tundide eest. Kostja II on tasunud 01.11.2022 66,75 eurot ja 01.01.2023 119,19 eurot. Samuti on lapse ema andnud lapsele raha 07.04.2023 summas 60 eurot ja 03.05.2023 summas 60 eurot. Kostja II igakuiseks sissetulekuks on töötasu 640 eurot. Kostjal II on oma ettevõte BBB, kuid ettevõttel on pikaajalised majanduslikud raskused. Seetõttu saab kostja toimetulekutoetust, mille suurus on 139,01 eurot kuus. 02.03.2023 toimetulekutoetus summas 512,52 eurot on antud mitme kuu eest. Samuti selgitab kostja II, et toimetulekutoetuse perioodiks on vaid 6 kuud. Tulenevalt eeltoodust on kostja keskmine sissetulek 780 eurot kuus (640 + 140). Kostja II igakuised kulud moodustavad kokku 664 eurot, s.h üürikulud 300 eurot, eluasemekulud 160 eurot (kommunaalkulud, elektrikulu); telefoniteenus 14 eurot; internetiteenus 32 eurot; kulutused toidule 128 eurot; kulutused esmatarbekaupadele 30 eurot. Lapsele annab kostja elatisraha keskmiselt 50-60 eurot kuus. Kostja annab lapsele kõik raha, mis temal jääb peale enda esmavajaduste rahuldamist. Kostja II leiab, et tema varaline seisund on mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Kostjal ei ole võimalik rohkem raha teenida. Kostja II ei ole võimeline lapsele suuremas ulatuses ülalpidamist andma, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. 3 Kohtu põhjendused

1. Kohus, analüüsinud hagiavaldusi, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostjate vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus elatise vähendamiseks kuulub rahuldamisele ning elatise väljamõistmine lapse emalt kuulub rahuldamisele osaliselt.
2. Esmalt analüüsib kohus Xi hagi Y vastu elatise vähendamise nõudes.
3. Tsiviilasja materjalide kohaselt on Y X ning C laps. Lapse isa on kohustatud tasuma lapsele elatist summas 139,01 eurot kuus alates 01.09.2011 kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni tulenevalt Harju Maakohtu 17.11.2011 tagaseljaotsusest tsiviilasjas nr 2-11-48355 (dtl 10-12). Käesolevas tsiviilasjas on lapse isa palunud vähendada elatist 0 euroni.
4. Kohus selgitab, et hagejal I, s.o lapse isal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 ning TsMS § 497 alusel. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2). TsMS § 497 sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. TsMS § 497 märgitud elatisenõude aluseks olevate asjaolude muutumise eeldus võib olla seega täidetud olukorras, kus lapse vajadused on muutunud, vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud või olukorras, kui vanema ülalpeetavate ring on laienenud, nt sündinud on uus laps. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11). Seega tuleb kohtul esmalt tuvastada asjaolud, millised olid aluseks tsiviilasjas nr 2-11-48355 kohtulahendi tegemisel.
5. Tsiviilasjas 2-11-48355 esitatud hagiavaldusest nähtuvalt elas laps alates 2010 oma ema juures (tsiviilasja materjalid nähtavad kohtute infosüsteemist). Lapse isa kohtule vastust ei esitanud, s.h ei vaielnud vastu asjaolule, et laps elas koos oma emaga. Seega rahuldas kohus hagi elatise väljamõistmiseks tagaseljaotsusega.
6. Käesolevas tsiviilasjas on lapse isa välja toonud, et laps elab alates 2022 septembrist tema juures. Nimetatud asjaolule ei ole lapse ema vastuväiteid esitanud. Perekonnaseaduse (

) § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust 4 elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kuna laps on kolinud isa juurde, siis kannab lapse isa lapse kulusid vahetult ning tal ei ole vajalik täiendavalt elatist tasuda. Kuna lapse elukoha vahetusega on asjaolud oluliselt muutunud, siis kuulub lapse isalt väljamõistetud elatis vähendamisele 0 euroni. 7. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus lapse isa hagi ning vähendab alates hagi esitamisest, s.o 18.01.2023 Xlt Harju Maakohtu 17.11.2011 tagaseljaotsusega tsiviilasjas 2-11-48355 välja mõistetud igakuist elatis Yi kasuks 0 euroni. 8. Järgnevalt analüüsib kohus Y hagi C vastu elatise nõudes. 9.

§-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 3, lg 4, lg 5 ja lg 6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et 01.04.2022 kuni 31.03.2023 oli baassummaks 209,20 eurot ning alates 01.04.2023 on baassummaks 249,78 eurot.
3. Puudub vaidlus, et laps ei ela emaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Lapsel on seega emast lahus elava alaealise lapsena ema vastu

§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

11. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. 5 Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud

§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et lapse ema oleks lapsele elatist igakuiselt miinimumulatuses tasunud. Kostja II on küll menetluses välja toonud, et on tasunud lapse telefoniteenuse eest (dtl 45) ning inglise keele tundide eest (dtl 46, 47), kuid nimetatut ei saa käsitleda elatise tasumisena. Kohus peab vajalikuks selgitada, et ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt ettemakstult, võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval seaduslikul esindajal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki. Kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lastele asju või tasuda teatud teenuste eest, siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele või saavutada vastavasisuline kokkulepe teise vanemaga. Käesoleval juhul puuduvad ka tõendid, et vanematel oleks kokkuleppeid teatud asjade ostmise osas. Kokkuleppe puudumisel tuleks ülalpidamiskohustust täita siiski elatise tasumisena. Seega on elatise nõude esitamine kostja II vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud.

1. Hageja II on hagiavalduses palunud kostjalt II välja mõista elatise miinimumsuuruses alates 18.01.
2. Hageja II igakuised kulud moodustavad hagiavalduse kohaselt kokku 465 eurot, s.h eluasemekulud 180 eurot, telefon/internet 20 eurot, toidukulud 180 eurot, garderoob 70 eurot, haridusega seotud kulud 60 eurot, kulud lapse tervisele 15 eurot, transpordikulud 20 eurot, meelelahutus ja mänguasjad 50 eurot. Kohtu hinnangul on hageja II poolt välja toodud kululiigid igakuiselt vajalikud ja nendele märgitud suurus mõistlik. Kohus selgitab, et eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt laste eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Samuti on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu ning vajavad riideid ja jalanõusid. Kohtu hinnangul on ka eluliselt usutav aegajalt ravimite/vitamiinide tarvitamine ning ka transpordikulusid ei saa pidada ebavajalikuks, kuna igakord ei ole ajaliselt mõistlik kasutada tasuta ühistransporti ning vaja on teha ka pikemaid sõite. Arvestades hageja vanusega on ka telefoni/interneti kulud, haridusega seotud kulud ja meelelahutuskulud vajalikud ja usutavad. 6 Kohus märgib, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja II igakuised kulud kokku on põhjendatud ja eluliselt usutavad vähemalt kahekordses elatise miinimummääras. 13.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja II on menetluses viidanud oma majanduslikule olukorrale ning märkinud, et tema keskmine sissetulek on 780 eurot kuus ning igakuised väljaminekud 664 eurot, s.h üürikulud 300 eurot, eluasemekulud 160 eurot (kommunaalkulud, elektrikulu); telefoniteenus 14 eurot; internetiteenus 32 eurot; kulutused toidule 128 eurot; kulutused esmatarbekaupadele 30 eurot. Kohus loeb tsiviilasja materjalidest nähtuvalt tuvastatuks, et kostja II on juhatuse liige ja ainuke töötaja BBB-s (dtl 50). Perioodil 01.01.2023 kuni 19.07.2023 on olnud kostja II sissetulek nimetatud äriühingus kokku 3949,93 eurot, s.o keskmiselt 658,32 eurot kuus (dtl 126-129). Samuti on nimetatud perioodil laekunud kostjale toetuseid kogusummas 1375,75 eurot, s.o keskmiselt 229,30 eurot kuus. Seega on olnud kostja keskmine sissetulek 887,61 eurot kuus. Lisaks on nimetatud perioodil laekunud kostjale II ka tulumaks summas 162,68 eurot, mis teeb lisa sissetulekuks 13,56 eurot kuus (tulumaksu summa jagatud 12 kuuga). Kohus on teinud ka ise päringud krediidiasutustele, mille kohaselt omab kostja II Swedbank AS-s arvelduskontot ja limiidikontot, milledel oli hoiustatud 13.07.2023 seisuga -68,73 eurot ja 314,54 eurot (dtl 109-116); AS-is LHV Pank kontot, mille saldo seisuga 06.07.2023 oli 0 eurot ja ettevõtluskontot eraisikule, mille saldo seisuga 06.07.2023 oli 10.21 eurot (dtl 120). Nimetatud kontodelt nähtuvalt on kolmas isik kostjale kandnud täiendavalt 150,28 eurot (25,05 eurot kuu kohta). Eeltoodud andmete pinnalt loeb kohus tuvastatuks, et kostja II keskmine sissetulek on kokku olnud 926,22 eurot (887,61 + 13,56 + 25,05). Samuti loeb kohus tõendatuks, et igakuiselt peab kostja II tasuma eluasemekuludena üüri summas 300 eurot (dtl 51-53) ning kostjal II on olnud kulu kommunaalkuludele, elektrile, telefonile ja internetile märtsis 2023 kokku ca 200 eurot (dtl 54-57). Kohus loeb eluliselt usutavaks, et kostjal II tekivad igakuiselt kulud ka toidule, esmatarbekaupadele jms. 7 Kohus asub seisukohale, et kostja majanduslik olukord ei ole käesoleval juhul selline, mis annaks aluse elatise vähendamiseks. Kostja igakuine keskmine sissetulek ületab kostja igakuiseid kulusid. Kostja ei ole töövõimetu ning tema viide hüpertensioonile ei tõenda suurema sissetuleku teenimise võimatust (dtl 153). Kostja II on ise välja toonud, et on läbinud lapsehoidja erialakoolituse perioodil 02.08.10 – 30.09.2010 (dtl 150), koolieelse lasteasutuse õpetaja arenguprogrammi 21.03.2011 (dtl 151) ning perioodil 2018 – 2019 kosmetoloogi kursuse (dtl 152). Kostja II ei ole tõendanud, et ta ei saaks nimetatud kursuseid ja koolitusi käesoleval ajal sissetuleku teenimiseks kasutada või et tal puuduks võimalus ennast täiendada. Kohus selgitab, et ülalpidamiskohustus tuleneb seadusest ning vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel. Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud elatise vähendamine alla miinimummäära. 14. Hageja II on hagiavalduses palunud kostjalt II välja mõista elatise miinimumsuuruses kuni hageja II täisealiseks saamiseni või kuni põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kohus on 19.05.2023 kirjas (dtl 70-74) selgitanud, et kohus ei saa alaealise lapse kasuks mõista välja elatist kauemaks kui tema täisealiseks saamiseni. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-119-15 p 13 selgitanud, et alaealise lapse ülalpidamise kohustus tekib vanemal

§ 97

p 1 järgi igal juhul, st alaealine laps on perekonnaseaduse mõtte järgi abivajav isik, kellel on õigus saada ülalpidamist. Elatisenõude esitamisel esindab teda teovõime piiratuse tõttu

§ 120lg 1 järgi tema hooldusõiguslik vanem.

Täisealiseks saanud lapse puhul tekib vanemal

§ 97

p 2 või p 3 järgi ülalpidamiskohustus üksnes juhul, kui on täidetud ka muud seaduses sätestatud tingimused. Nõudeid saab täisealine laps esitada kohustatud vanema vastu aga ise, st laps saab ise otsustada, kas ta esitab täisealiseks saamisel elatisenõude vanema vastu või mitte.

§ 97

p 2 järgne elatisenõue on iseseisev nõue, mitte n-ö

§ 97p 1 järgse nõude jätk.

Nende nõuete aluseks olevad asjaolud on erinevad. Olukorras, kus nõude esitamise ajal ei ole ülalpidamiskohustust tekkinud (laps ei ole veel täisealiseks saanud ja ei ole teada, kas täisealise lapse ülalpidamisõiguse aluseks olevad

§ 97

p-des 2 või 3 nimetatud asjaolud üldse saabuvad), ei saa kohus tuvastada ülalpidamisnõude aluseks olevaid asjaolusid, sh seda, kas isikul on õigus saada ülalpidamist ja millises ulatuses on tal õigus seda saada. Seetõttu ei ole sellise hagiga võimalik soovitud eesmärki saavutada ning sellise hagi menetlusse võtmisest võib kohus 8 TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda või jätta selle TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Seega on põhjendatud elatise välja mõistmine üksnes kuni hageja II täisealiseks saamiseni.

1. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja II hagi osaliselt. Kostjalt II tuleb hageja II kasuks välja mõista elatis alates 18.01.2023 kuni 31.03.2023 summas 528,57 eurot ning alates 01.04.2023 kuni hageja II täisealiseks saamiseni (s.o 21.06.2026) 260,33 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot). Väljamõistetud elatis muutub iga aasta
2. aprillil (esimest korda
3. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

§ 100lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Hageja on palunud määrata, et elatis kantaks üle 10ndks kuupäevaks iga jooksva kuu eest ette. Seega tuleb elatise summad tasuda hageja II seadusliku esindaja arveldusarvele iga jooksva kuu eest hiljemalt 10ks kuupäevaks.

1. Juhul kui kostja II on kohtumenetluse kestel hagejale II maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada, s.h 07.04.2023 summas 60 eurot ja 03.05.2023 summas 60 eurot (dtl 48, 158).
2. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulud
3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 9