KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. september 2023, Tartu Kriminaalasja number 1-22-3585 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk

§ 25

lg 2 - § 26 lg 1 järgi üldmenetluses Kohtuistungi sekretär Liina Tulit-Kuum Tõlk Regiina Laiapea Kohtuistungi toimumise aeg

1. mai 2023 Kohtuistungil osalesid süüdistatav Viktor Kuznetsov, kaitsja vandeadvokaat Andrei Matvejev ja ringkonnaprokurör Priit Heinsoo Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. novembri 2022 otsus Apellatsioonide esitajad süüdistatav Viktor Kuznetsov ja kaitsja vandeadvokaat Andrei Matvejev Süüdistatav Viktor Kuznetsov, isikukood: 39305073726, asukoht: Viru Vangla; kriminaalkorras karistatud RESOLUTSIOON
3. Viru Maakohtu
4. novembri 2022 otsus jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
5. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Sven Sillar Narva osakond kaudu 518 (viissada kaheksateist) eurot 40 senti, sealhulgas käibemaks 86 (kaheksakümmend kuus) eurot 40 senti, vandeadvokaat Andrei Matvejevile süüdistatav Viktor Kuznetsovile määratud korras kaitse teostamise eest apellatsioonimenetluses.
6. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Andrei Matvejev kaudu 166 (ükssada kuuskümmend kuus) eurot 32 senti, sealhulgas käibemaks 27 (kakskümmend seitse) eurot 72 senti, vandeadvokaat Andrei Matvejevile süüdistatav Viktor Kuznetsovile määratud korras kaitse teostamise eest apellatsioonimenetluses.
7. Punktis 2 ja 3 nimetatud menetluskulud jäävad süüdistatav Viktor Kuznetsovi kanda. Süüdistatav Viktor Kuznetsovil tasuda väljamõistetud kaitsja tasu otsusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistused
8. Viktor Kuznetsovi süüdistatakse: 1.
9. KarS § 199 lg 2 p 4, 6, 8 - § 22 lg 3 järgi selles, et tema, keda on varasemalt Viru Maakohtu 31.07.2012 otsusega karistatud KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8 - § 25 lg 4 järgi, osutas teadlikult füüsilist kaasabi, kui aitas E.M. il 07.01.2022 kella 00.00 paiku tungida katuseakna lõhkumise teel Ida-Virumaal Narvas Tallinna mnt 47 asuvasse kaubanduskeskusesse Narva Centrum. V. Kuznetsov aitas E.M. il ronida hoone katusele koos tööriistadega, misjärel E.M. tungis kaubanduskeskuses sisse Fionamagic OÜ kasutuses olevasse müügiboksi, kus lõhkus juriidilisele isikule kuuluva metallseifi. E.M. varastas metallseifist Fionamagic OÜ-le kuuluvaid erinevaid kullast juveelitooteid ning sularaha, seejuures lõhkus kaks kuldehet. Varastatud esemed pani E.M. endaga kaasas olevasse seljakotti ning väljus kaubanduskeskusest läbi teise korruse akna. Täpsemalt varastas ning lõhkus ehteid järgnevalt: - varastas 70814,20 euro väärtuses kette, ripatseid, prosse, sõrmuseid, kõrvarõngaid; - varastas 13 kõrvarõngast, mis kõik olid üksikud kõrvarõngaste paarist ning mille väärtus metallina on 486,27 eurot. Kuivõrd kõrvarõngaste paaride koguhind oli 1539,46 eurot, siis kõrvarõngaste varguse kahjuks on 1053,19 eurot; - rebis katki 149,95 eurot maksva keti, millest varastas üksnes osa ketist. Alles jäänud osa väärtus metallina on 82,75 eurot, seega tekitas kahju summas 67,20 eurot; - rikkus deformeerimise teel kuldsõrmuse maksumusega 200,34 eurot, mille väärtus pärast rikkumist kui metall on 119,25 eurot, seega tekitas kahju summas 81,09 eurot; - varastas sularaha summas 12 500 eurot. Enne vargusele asumist tegi E.M. V. Kuznetsovile pakkumise vargusele kaasaaitamiseks, mille eest lubas tasuks umbes 2000 eurot. V. Kuznetsov nõustus, teades üksnes, et aitab kaasa varguse toimepanemisele. V. Kuznetsov aitas E.M. il siseneda kaubanduskeskusesse ning valvas varguse toimepanemise ajal kaubanduskeskuse sissepääsu, et kui keegi keskusesse peaks sisenema, siis hoiatab sellest E.M. it. Kui E.M. kaubanduskeskusest väljus pärast vargust, siis andis ta V. Kuznetsovile korralduse kutsuda takso, millega mõlemad ühiselt minema sõitsid. V. Kuznetsov sai vargusele kaasaaitamise eest E.M. ilt tasuks 3000 eurot ja kullast käeketi ja kaelakee. 1.
10. KarS §

§ 25lg 2 - § 26 lg 1 järgi selles, et V.

Kuznetsov omandas eeluurimisel tuvastamata asjaoludel

1. aasta veebruaris vähemalt 25 grammi ainet, mida uskus olevat amfetamiin, kuid ekspertiisiga tuvastati, et tegemist oli 1-fenüül-2-propanooniga. V. Kuznetsovi tahe oli omandada amfetamiini. Seda ainet tarvitas V. Kuznetsov ise ning hoidis oma elukohas aadressil Narva XXX , kuni politsei 24,86 grammi ainet 15.02.2022 läbiotsimise 2 käigus leidis ja ära võttis. V. Kuznetsov oli ainet omandades ja seda enda valduses hoides teadlik, et amfetamiini käitlemine on ebaseaduslik. Kuritegu jäi lõpule viimata seetõttu, et omandatud aine näol ei olnud tegemist keelatud narkootilise ainega. Lisaks omandas V. Kuznetsov eeluurimisel tuvastamata asjaoludel vähemalt 0,095 grammi peenestatud kanepi ja tubaka segu, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldust ega kanepi täpset kogust pole võimalik määrata ekspertiisimaterjali vähesuse tõttu. Maakohtu otsus
2. Viru Maakohtu 22.11.2022 otsusega karistati V. Kuznetsovi KarS § 199 lg 2 p-de 4, 6, 8 § 22 lg 3 järgi 2 aasta vangistusega. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud vangistus Viru Maakohtu 28.01.2022 otsuse alusel mõistetud karistusega 11 kuud 28 päeva vangistust ning mõisteti V. Kuznetsovile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. Sama kohtuotsusega karistati V. Kuznetsovi KarS §

§ 25lg 2 - § 26 lg 1 järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega, mida Kar

S § 65 lg 2 alusel suurendati Viru Maakohtu 28.01.2022 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-21-8200 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust, võrra ning V. Kuznetsovile mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 4 aastat 4 kuud 28 päeva vangistust. V. Kuznetsovi karistuse kandmise aja algust arvestati alates tema kinnipidamisest 15.02.2022 ning valitud tõkend, vahistamine, jäeti muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Sama kohtuotsusega mõisteti VÕS § 137 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel: - E.M. ilt ja V. Kuznetsovilt solidaarselt välja kannatanu Fionamagic OÜ kasuks 80701,51 eurot; E.M. ilt ja V. Kuznetsovilt solidaarselt välja kannatanu OG ELEKTRA AS kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 2127,72 eurot.

1. Maakohus pidas usaldusväärseks süüdistatava E.M. i, kannatanute ja tunnistajate ütlusi, kuna need on omavahel kooskõlas ja haakuvad kogutud kriminaalasja materjalidega. Neil puudub igasugune motiiv anda valeütlusi. Maakohus leidis, et need isikud on andnud üksikasjalikud, järjepidavad ja veenvad ütlused. Maakohus jättis tõendite nimekirjast välja V. Kuznetsovi ütlused, kuna tema ütlused on diametraalselt vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega. Kohus pidas neid eluliselt mittetõesteks. V. Kuznetsov muutis põhimõtteliselt kohtus enda seisukohta võrreldes seisukohaga kohtueelsel uurimisel, kus ta järjepidevalt ja täielikult tunnistas enda süüd.
2. Kriminaaltoimikus olevaid tõendeid kogumis hinnates leidis kohus, et süüdistatava V. Kuznetsovi poolt neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemine on tõendamist leidnud kõikides kuriteoepisoodides ning süüdistusaktis õigesti kvalifitseeritud.
3. V. Kuznetsovi süüdistati KarS § 199 lg 2 p-de 4, 6, 8 - § 22 lg 3 järgi 07.01.2022 episoodis, milles leidis maakohus järgmist. 5.
4. Maakohus pidas vajalikuks tuua detailselt ära E.M. i ja V. Kuznetsovi ütlused, selleks, et neid analüüsida V. Kuznetsovi tahtluse osas ja näidata, et V. Kuznetsov oli teadlik sellest, et E.M. palus teda aidata just varguse toimepanemisel. 5.
5. Süüdistatav E.M. tunnistas oma süüd talle inkrimineeritavas kuriteos. Tema ütluste kohaselt olid temal probleemid, mida oli vaja lahendada ja mida lahendada sai ainult rahaliselt ja ta hakkas otsima võimalust, kuidas seda teha. Kuu aega enne toimunut oli ta käinud söömas 3 Centrumis olevas kohvikus, mis on juveelikaupluse vastas. Pärast seda, kui see oli talle silma jäänud, nägi ta mingeid nõrku kohti ja kuu aja jooksul koostas oma plaani, kuidas panna toime vargust. Enne vargust kohtus E.M. V. Kuznetsoviga ja küsis, kas ta tahaks selles osaleda. Täpsemalt ütles E.M. V. Kuznetsovile, et temast seal palju ei sõltu, on lihtsalt vaja jälgida, kas kohale tuleb valve või politsei ning teatada sellest E.M. ile. See ei ole V. Kuznetsovi jaoks kuidagi ohtlik ja kui kõik õnnestub, siis ta saab 2000 eurot. Kuskil nädal enne vargust andis V. Kuznetsov E.M. ile nõusoleku. E.M. tegi ettepaneku vargusele kaasaaitamiseks just V. Kuznetsovile, kuna nad olid tuttavad veel Tapa erikoolist. E.M. tungis Narva Centrumisse sisse üksi. E.M. ronis esimesena vaheplatvormile. Pärast seda andis V. Kuznetsov E.M. ile redeli ning ronis ka ülesse. E.M. palus V. Kuznetsovil võtta redel ära ning anda temale kang. E.M. il oli kaasas kaks kangi, üks lihvimismasin, üks peitel ning nöör. Ühe nööri kasutas E.M. ära selleks, et saada ülesse ning teist nööri kasutas selleks, et saaks sealt kohast tagasi minna hoone teisest küljest. E.M. sisenes hoonesse katuse kaudu, ta läks katusele, seal avas plastmassist kupli ning selle kaudu sisenes hoonesse. E.M. i detailsemad ütlused on esitatud maakohtu otsuses. 5.
6. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav V. Kuznetsov oma süüd osaliselt. 5.
7. V. Kuznetsovi ütluste analüüs 07.01.2022 episoodi osas. Kohtumenetluses on tuvastatud, et V. Kuznetsov nõustus E.M. it aitama kaasa sellega, et ta jälgib ümbrust ja vaatab, et ei tuleks politseid või turvatöötajat. V. Kuznetsov väitis kohtus, et ta ei teadnud mida läheb tegema E.M. ja millele ta peab kaasa aitama. Eeltoodud väide ei ole eluliselt usutav, kuna nõustudes minema öisel ajal, valvama kaubanduskeskuse juurde ja andma märku sellest kui tuleb politsei või turvatöötaja auto ja teades, et E.M. ronib kaubanduskeskuse katusele, pidi ta pidama võimalikuks seda, et ta aitab kaasa teise isiku õigusvastasele teole. Veelgi enam, aidates ronida katusele ja aidates anda kangi, saab iga inimene aru, et minnakse tegema midagi õigusvastast. Kusjuures V. Kuznetsov on varem mitmel korral karistatud just varguste toimepanemise eest ja seega arvestades tema varasemat kogemust selles valdkonnas pidi ta pidama võimalikuks, et E.M. läheb vargust toime panema ja tema sellele kaasa aitama. Seda enam, et E.M. lubas talle maksta küllalt suure summa 1500 kuni 2000 eurot. Küsimuse peale, miks ta ei loobunud valvamisest ja kaasaaitamisest ütles V. Kuznetsov, et tal oli vaja raha ja see oli tema jaoks ahvatlev. Mis näitab seda, et hoolimata sellest, et ta sai aru, et E.M. paneb toime vargust, jätkas ta tema kaasaaitamist. 5.
8. Kohtuistungil on tõendatud, et enne vargusele asumist tegi E.M. V. Kuznetsovile pakkumise vargusele kaasaaitamiseks, mille eest lubas tasuks umbes 2000 eurot. V. Kuznetsov nõustus sellega. V. Kuznetsov aitas E.M. il siseneda kaubanduskeskusesse, täpsemalt ronida katusele koos tööriistadega, ning valvas varguse toimepanemise ajal kaubanduskeskuse sissepääsu, et kui keegi keskusesse peaks sisenema, siis hoiatab sellest E.M. it. Kui E.M. kaubanduskeskusest väljus pärast vargust, siis andis ta V. Kuznetsovile korralduse kutsuda takso, millega mõlemad ühiselt minema sõitsid. V. Kuznetsov sai vargusele kaasaaitamise eest E.M. ilt tasuks 3000 eurot ja kullast käeketi, kaelakee. 5.
9. V. Kuznetsov muutis põhimõtteliselt kohtus enda seisukohta võrreldes seisukohaga kohtueelsel uurimisel, kus ta järjepidevalt ja täielikult tunnistas enda süüd varguses E.M. iga. Kohtus V. Kuznetsov keerutas ja kavaldas, andes vasturääkivaid ütlusi. Kohtuistungil V. Kuznetsovi väitel ta ei saanud aru, et E.M. sooritab kauplusest vargust, mõtles, et E.M. tahab midagi kaupluse katuselt võtta. 5.
10. Kohus jättis tõendite hulgast välja V. Kuznetsovi ütlused juveelikauplusest varguse episoodi tahtluse osas, kuna tema ütlused selles osas on diametraalselt vastuolus kohtueelsel 4 uurimisel antud ütlustega. V. Kuznetsov ei suutnud nimetatud vastuolusid mõistuspäraselt selgitada. 5.
11. V. Kuznetsovi kaasaaitamise süüdistuses tuvastas maakohus, milles seisnes tema kaasaaitamise tegu. Kohtumenetluses on leidnud tõendamist, et E.M. tegi V. Kuznetsovile mõni aeg enne varguse toimepanemist ettepaneku, et ta aitaks teda sellega, et lihtsalt vaataks ümbrust ja annaks teada, kui tuleb politsei või turvatöötajad ja lubas maksta 1500 eurot. Kaubanduskeskuse juures aitas V. Kuznetsov E.M. it ronida kaubanduskeskuse katusele. Nimelt aitas ta hoida redelit ja julgestas E.M. it, kui viimane ronis kaubanduskeskuse katusele. See on leidnud samuti tõendamist videosalvestite vaatluste ja süüdistatavate ütlustega. Lisaks aitas V. Kuznetsov E.M. it sellega, et sidus sissetungimiseks vajaliku kangi köie otsa ja samuti peitis redeli, millega E.M. kaubanduskeskuse katusele ronis. Seejärel läks V. Kuznetsov Narvas Tallinna mnt 32 asuva hoone juurde, mis on kaubanduskeskusest üle tee ja asus valvama ümbrust, et teatada kui peaks ilmuma politsei või turvatöötajate sõidukid. Lisaks sellele kutsus ta E.M. i korraldusel takso, et lahkuda varguse järgselt sündmuskohalt. Kõik eelkirjeldatud tegevused on V. Kuznetsovi poolsed tahtlikud tegevused aitamaks E.M. il vargust toime panna. Samuti on tuvastatud, et pärast vargust mindi E.M. i elukohta, kus E.M. sai varguse tulemusena saadud asjadest kuldehteid ja sularaha 4000 eurot. V. Kuznetsov sai aru, et need on kuriteo tulemusena saadud asjad ja raha, mille ta endale sai, kuid sellest hoolimata võttis ta need vastu. 5.
12. Seega saab teha järelduse, et V. Kuznetsov pidas võimalikuks, et E.M. paneb toime varguse ja osutas talle kaasabi varguse toimepanemisel, mis seisnes füüsilises kaasabis aga nimelt sündmuskohale redeli toomises, redeli hoidmises ja E.M. i julgestamises ja hiljem redeli peitmises ning kangi nööri külge sidumises, ümbruse jälgimises, et tagada E.M. i ohutus ja takso kutsumises, et sündmuskohalt lahkuda. Kõik need tegevused toetasid E.M. it Fionamagic OÜ ruumidest juveelitoodete ja sularaha varguse toimepanemisel. Kohus leidis, et V. Kuznetsov tegutses kaasa aidates kaudse tahtlusega. 5.
13. Antud juhul ei ole vaidlus teo toimepanemise aja ja koha osas. See on tõendatud kannatanute OG Elektra AS ja Fionamagic OÜ esindajate ütlustega. Samuti OG Elektra ja Foionamagic OÜ poolt esitatud videosalvestiste vaatlusega, mida kohtus uuriti ja millelt on näha, et 00.00 paiku liikusid E.M. ja Viktor Kuznetsov kaubanduskeskuse juurde. Samuti see, kuidas E.M. siseneb Fionamagic müügiboksi ja lahkub sealt ning kaubanduskeskusest, hüpates alla aknast kella 01.26 paiku. 5.
14. Maakohus tuvastas, et oma käitumisega on V. Kuznetsov pannud toime KarS § 199 lg 2 p-de 4, 6, 8 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kaasaaitamine võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sisse tungimisega, suures ulatuses ja korduvalt isikuna, keda on varasemalt Viru Maakohtu 31.07.2012 otsusega karistatud KarS § 200 lg 2 p-de 4, 7, 8 - § 25 lg 4 järgi. Hinnates teo subjektiivset külge saab asuda seisukohale, et V. Kuznetsov tegutses kaudse tahtlusega eelkirjeldatud tegudega põhiteole kaasaaitamisel. Kui kaasaaitaja vähemalt peab võimalikuks, et objekti kahjustamine tema poolt vahendiga on võimalik, on tegemist kaudse tahtlusega kaasaaitamisega. Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.
15. Maakohtu seisukoht V. Kuznetsovi süüdistuses KarS §

§ 25lg 2 - § 26 lg 1 järgi.

6.

1. Kohtuistungil ei tunnistanud süüdistatav V. Kuznetsov oma süüd etteheidetava kuriteo toimepanemises ning andis ütlusi, mille kohaselt tarvitab ta mõnikord kanepit. Külmkapis leitud pulbrit V. Kuznetsov soetas 2-3 päeva enne kinnipidamist Telegrami kaudu. Ta tahtis proovida uusi suitsetamislisandeid, mitte aga narkootikume. V. Kuznetsov kasutas antud ainet esimest korda elektroonse sigareti juures õlina, aga pärast lisas kruusi, jõi ära ning sai mürgituse. Pärast 5 seda pani külmikusse ning enam seda ei puutunud. See aine negatiivselt mõjutas V. Kuznetsovi tervist: oli väga halb, esines iiveldus, ta tahtis kogu aeg minna lamama. Müüja teatas V. Kuznetsovile Telegrami kaudu kuhu ta pidi minema aine järgi, see koht oli Narva linnas, Teletorni kõrval. V. Kuznetsov jättis raha 30 eurot ühte kohta, müüja jättis aine teise kohta. Pärast müüja kirjutas, et on raha kätte saanud ning V. Kuznetsov läks ning võttis selle aine kohast, millest teatas müüja. Aine oli pakitud. Seal oli üks suur pakk ja seal sees olid väikesed pakid. Läbiotsimisel leiti 29 pakendit, V. Kuznetsov pakkis need ümber ise, kuna nii on mugavam. Ained olid külmkapis, kuna need hoitakse temperatuuril alla nulli. V. Kuznetsov ei tegelenud narkootiliste ainete müümisega ja soovis soetada suitsetamissegu. V. Kuznetsov on kohtumenetluses antud ütlustes öelnud, et ta soetas antud ainena enda teada suitsetamise segu. See versioon erineb kohtueelses menetluses antud ütlustest, kus V. Kuznetsov selgitas, et tal oli soov osta amfetamiini ja selles osas olid tema poolt kohtueelses menetluses antud ja kohtus avaldatud ütlused järjepidevad. Muus osas riimuvad V. Kuznetsovi poolt kohtumenetluses antud ütlused kohtueelsel menetlusel antud ütlustega ja teiste kohtus uuritud tõenditega. 6.
2. Maakohus ei pidanud V. Kuznetsovi väidet selles, et ta soetas temalt läbiotsimisel ära võetud ainet suitsetamisseguna eluliselt usutavaks. Seda järgmistel põhjustel. Esmalt on suitsetamissegud kättesaadavad legaalselt ja selleks pole vaja V. Kuznetsovi poolt kirjeldatud konspiratsioonivõtteid kasutada aine omandamiseks. V. Kuznetsovi poolt kirjeldatud viisil sügavalt konspireeritult aine omandamine on omane narkootiliste ainete ostu müügi tehingutele. Teiseks ütles V. Kuznetsov seda, et ta lahustas antud ainet vees ja jõi seda. Ei ole eluliselt usutav, et inimene, kes soetab suitsetamissegu, otsustab seda kasutada juues. Kes on enne kuulnud, et suitsetamise segu juuakse. Küll aga selgitas V. Kuznetsov, et on tarbinud varem amfetamiini juues, sarnaselt nagu ta manustas praegu soetatud ainet. Kolmandaks tuleb vaadata ka aine kogust. Kui vaadata erinevate turustajate kodulehti, siis selgub, et suitsetamisvedelike müügikogused on väikesed, tavaliselt 10 ml pakendites. Samuti võib sealt leida infot sellest, et tavaliselt segatakse segud kokku vahekorras, kus kasutatakse aroomisegu 6-10 ml. V. Kuznetsov soetas aga 30 grammi pulbrit, mida tuleks siis lahustada õlis ja siit saab teha järelduse, et tema poolt ostetud kogusest jagub tarbimiseks mitmeks aastaks. See ei ole aga eluliselt usutav, et V. Kuznetsov soetas suitsetamise segu mitmeks aastaks. 6.
3. Hinnates tõendeid kogumis saab teha järelduse, et V. Kuznetsov on isikuks, kes tarvitab amfetamiini ja ta soetas endale Telegrami rakenduse kaudu tema poolt kohtumenetlusel selgitatud konspiratiivsel viisil 30 grammi ainet, mida ta pidas amfetamiiniks, mida ta valdas oma elukohas külmikus ja tarvitas seda juues ja suitsetades. Kuivõrd käesoleval juhul ei ole tegu narkootilise ainega, siis jäi V. Kuznetsovi tegu lõpule viimata objekti kõlbmatuse tõttu ja jäi katse staadiumisse. Seega vastutab V. Kuznetsov suures koguses narkootilise aine käitlemise katse eest. Järelikult V. Kuznetsov muutis põhimõtteliselt kohtus enda seisukohta võrreldes seisukohaga kohtueelsel uurimisel, kus ta järjepidevalt ja täielikult tunnistas enda süüd narkootikumide käitlemise katses. Kohtus V. Kuznetsov keerutas ja kavaldas, andes vasturääkivaid ütlusi. Narkootikumide käitlemise katses tunnistas V. Kuznetsov kohtueelsel uurimisel järjepidevalt enda süüd ja selgitas, et 2022 veebruaris omandas narkootilist ainet ja teadis, et omandab just nimelt narkootikume, võttis selle peidikust. 6.
4. Maakohus jättis tõendite hulgast välja V. Kuznetsovi ütlused narkootikumide käitlemise katse episoodis, kuna tema ütlused on diametraalselt vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega. Kohus pidas neid eluliselt ebatõesteks. V. Kuznetsov ei suutnud vastuolusid mõistuspäraselt selgitada. 6 6.
5. Vaidlust ei ole selles, et V. Kuznetsovi elukohast XXX leiti 15.02.2022 läbiotsimise käigus külmkapist, sügavkülmast 29 pakki valget pulbrilist ainet, mis oli pakitud soonsulguriga pakikestesse. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt reageeris temalt ära võetud aine kiirtestil amfetamiinile, mis andis aluse kahtlustada, et tegu võib olla amfetamiiniga. Antud aine saadeti EKEI-sse ekspertiisi. Ekspertiisiakti 22E-AN0230 kohaselt oli V. Kuznetsovilt ära võetud aineks 1-fenüül-2-propanoon kaaluga 24,86 grammi, mis ei ole narkootiline aine, vaid narkootilise aine valmistamise lähteaine. Üldteada on see, et seda kasutatakse amfetamiini valmistamiseks. 6.
6. Keskseks küsimuseks on see, mis eesmärgil omandas ja valdas V. Kuznetsov nimetatud ainet enda kodus külmikus. Kohtumenetluses on uuritud V. Kuznetsovi suhtes indikaatorvahendi kasutamise protokolli, mille kohaselt oli 16.02.2022 avastatud V. Kuznetsovi organismist amfetamiini, metamfetamiini ja THC jälgi, mis tõendab seda, et V. Kuznetsov on tarvitanud amfetamiini. Kohtumenetluses väitis V. Kuznetsov, et ta ei tarvita amfetamiini. See ei ole aga eluliselt usutav arvestades indikaatorvahendi tulemust. Siit saab teha järelduse, et isik, kes tarvitab amfetamiini peab seda ka kusagilt soetama. 6.
7. Põhiline vaidlus on subjektiivse külje osas. V. Kuznetsov ütles kohtuistungil, et ta ei soovinud ega kavatsenud osta amfetamiini ja tegeleda narkootikumide käitlemisega, kuid Riigikohus on öelnud, et subjektiivse külje tuvastamisel saab lähtuda objektiivsest teopildist. 6.
8. V. Kuznetsovi süüd kinnitavad järgmised tõendid: indikaatorvahendi kasutamise protokoll, 15.02.2022 läbiotsimisprotokoll, 15.02.2022 asitõendi vaatlusprotokoll, 18.02.2022 asitõendi vaatlusprotokoll, PPA Ida prefektuuri 17.02.2022 määrusega määratud narkootilise aine ekspertiis, narkootilise aine ekspertiisiakt nr 22E-AN0230, DNA-ekspertiisiakt nr 22EGE0183, arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisiakt nr 18E-LÕX0001, 18.02.2022 asitõendi vaatlusprotokoll. 6.
9. Käesoleval juhul on leidnud tõendamist, et V. Kuznetsov omandas eeluurimisel tuvastamata asjaoludel
10. aasta veebruaris vähemalt 25 grammi ainet, mida uskus olevat amfetamiin, kuid ekspertiisiga tuvastati, et tegemist oli 1-fenüül-2-propanooniga. V. Kuznetsovi tahe oli omandada amfetamiini. Seda ainet tarvitas V. Kuznetsov ise ning hoidis oma elukohas aadressil XXX , kuni politsei 24,86 grammi ainet 15.02.2022 läbiotsimise käigus leidis ja ära võttis. 6.
11. Teo subjektiivset külge hinnates saab asuda seisukohale, et V. Kuznetsov tegutses kavatsetult, sest kogutud tõendid kogumis tõendavad, et ta seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja ta teadis, et see saabub või vähemalt pidas seda võimalikuks, et käitleb narkootilist või psühhotroopset ainet. V. Kuznetsov kujutas endale ette, et süüteokoosseisule vastava asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Kuritegu jäi lõpule viimata seetõttu, et omandatud aine näol ei olnud tegemist keelatud narkootilise ainega. Maakohus luges tõendatuks, et oma käitumisega on V. Kuznetsov pannud toime §

§ 25

lg 2 - § 26 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise katse, mida ei saanud süüteo eseme kõlbmatuse tõttu lõpule viia. 7. Karistuse osas märkis maakohus järgmist. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes ning karistust kergendavaid asjaolusid KarS § 57 mõttes V. Kuznetsovi tegevuses ei esine. V. Kuznetsov on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ja viimati tingimisi vangistusega. V. Kuznetsov oli kaasaaitaja KarS § 22 lg 3 mõttes. Samas tuleb võtta arvesse, et ta tegutses kaasa aidates kaudse tahtlusega. Seega saab tema teosüüd pidada keskmisest 7 teosüüst madalamaks. Kohus leidis, et 2 aasta pikkune vangistus on piisav ja sellega välistatakse, et vabanedes naaseks V. Kuznetsov kriminaalsele rajale. Kuna V. Kuznetsov osutas teadlikult kuriteo toimepanemisel füüsilist kaasabi 07.01.2022, st enne maakohtu 28.01.2022 otsuse kuulutamist, siis KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel tuleb liita mõistetud vangistus 2 aastat Viru Maakohtu 28.01.2022 otsuse alusel mõistetud karistusega 11 kuud 28 päeva vangistust ning V. Kuznetsovile tuleb mõista liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Analüüsides V. Kuznetsovi karistust KarS §

§ 25

lg 2 - § 26 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemisel, tuleb arvestada, et V. Kuznetsovi poolt toime pandud tegu jäi katse staadiumisse ja tegu oli kõlbmatu objektiga. Samuti seda, et tema tegevuses ei ole tuvastatud kvalifitseeritavaid tunnuseid, siis on võimalik teda karistada antud teo eest miinimum karistusega, alla keskmise sanktsioonimäära, mida ei ole võimalik jätta tingimisi kohaldamata, sest see on pandud toime katseajal. Seega eeltoodu kogumis annab aluse asuda seisukohale, et lähtudes üldpreventiivsest kaalutlusest, teosüüst ja sellest, et varasem karistus ei ole mõjutanud V. Kuznetsovi hoiduma uute kuritegude toimepanemisest, siis eripreventiivsest kaalutlusest tulenevalt V. Kuznetsovi suhtes ei ole võimalik jätta vangistust tingimisi kohaldamata. Kohus asus seisukohale, et V. Kuznetsovile mõistetav karistus saab olla ainult reaalne vangistus. Kohus leidis, et 1 aasta 6 kuu pikkune vangistus on piisav ja sellega välistatakse, et vabanedes naaseks V. Kuznetsov kriminaalsele rajale. Apellatsioonid

1. Viru Maakohtu 22.11.2022 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav V. Kuznetsovi kaitsja vandeadvokaat Andrei Matvejev, kes palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega otsustati tunnistada V. Kuznetsov süüdi ja karistati.
2. Alternatiivselt taotleb kaitsja tühistada maakohtu otsus süüdistatavale mõistetud karistuse osas ja kergendada karistust.
3. Kaitsja seisukoht süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 4, 6, 8 - § 22 lg 3 järgi. 10.
4. Pidades V. Kuznetsovi süüd antud kuriteo toimepanemises tõendatuks viitab kohus peamiselt E.M. i ütlustele. Puudub vaidlus selle üle, et objektiivsete tõenditega (valvekaamera videosalvestisega) tõendatakse seda asjaolu, et V. Kuznetsov tuli kaubanduskeskuse juurde koos E.M. iga, andis temale mingid asjad. 10.
5. Ei ole selge, milles on V. Kuznetsovi ütlused E.M. i ütlustega vasturääkivuses. 10.
6. V. Kuznetsovi puhul puudub võimalus veenduda, et temal oleks tõepoolest tahtlus E.M. i osas varguse toimepanemisele kaasaaitamiseks. 10.
7. Selgitades, mida V. Kuznetsov pidas silmas leppides kokku E.M. iga abistamises, V. Kuznetsov seletas 27.10.2022.a istungil vastates süüdistaja küsimusele: „esialgu ma mõtlesin, et see on seotud suurte ventilatsiooni plokkidega, mis paiknevad katuse peal. Ma mõtlesin, et seal on üks osa sellest, mis on väga kallis või midagi sellist. Nagu näiteks autos on olemas summuti ja ühes selle summuti osas on olemas väga vääriline metall. Ma mõtlesin, et miski on seotud sellega“. V. Kuznetsov andis ütlusi, et ta sai toimuvast aru selliselt, et E.M. planeerib kaubanduskeskuse katusest metalli vargust. Tegemist on ebaolulise väärtusega vara vargusega. Lähtudes eeltoodust puudub veendumus selles, et V. Kuznetsov kavatses kunagi aidata E.M. i suuruses koguses ja sissetungimisega varguse toimepanemisele. Arvestades eeltoodut palub kaitsja mõista V. Kuznetsov antud kuriteo toimepanemises õigeks.
8. Kaitsja seisukoht süüdistuses KarS §

§ 25lg 2 - § 26 lg 1 järgi.

8 11.

1. Kaitsja seisukohalt analüüsides süüdistust antud episoodi osas ei andnud kohus igakülgset ja objektiivset hinnangut kõikidele süüdistatava vastuväidetele süüdistuse osas. 11.
2. Eeskätt sooviks kaitsja rõhutada, et narkootikumide tarvitamine ei ole iseenesest karistatav. Selleks, et narkootikumide tarvitamine ja nende hoidmine oleks kriminaalkorras karistatav, peab isiku valduses olema narkoaine, mis on piisav selleks, et põhjustada joobeseisund 10 inimesele korraga. Puudub vaidlus selle üle, et V. Kuznetsov tarvitab narkootikume. 11.
3. Mis puudutab V. Kuznetsovi elukohast äravõetud ainet. Kohtuekspertiis tuvastas, et tegemist ei ole narkootikumiga. Kõlbmatu süüteokatse ei välista isiku vastutust süüteo toimepanemise eest. Kuid antud juhul peab kohus olema veendunud, et süüdistatava teod olid suunatud nimelt konkreetse süüteokoosseisu täitmisele. Käesoleval juhul puudub vaidlus selle üle, et V. Kuznetsovi elukohas läbiotsimisel leitud aine (külmikust äravõetud aine) ei ole narkootikum. Vaidlus toimub peamiselt selle kohta, kas ostes ainet lähtus V. Kuznetsov sellest, et ta ostab narkootikume või mitte. 11.
4. Süüdistaja viitab sellele, et kohtueelses menetluses võttis V. Kuznetsov omaks, et ta soovis osta nimelt narkootikume. V. Kuznetsov seletas, et tegelikult ta leppis tundmatu isikuga kokku tema elukohas leitud aine ostmises, soovides osta salaja suitsuainet, mis ei ole narkootikum, kuid mille käitlemine võib olla keelatud Eestis. 11.
5. Puudub vaidlus selle üle, et külmikust äravõetud aine ei ole narkootikum. Süüdistatav seletas, et ta proovis tarvitada antud ainet erinevatel viisidel. Kuid tuvastas, et aine ei ole narkootikum. Kaitsja palub mõista süüdistatav mõlemas episoodis õigeks.
6. Karistuse osas leiab kaitsja, et maakohus viitas karistuse määra arvestamisel sellele, et KarS § 199 lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viis aastat vangistust. Karistus ei ole õiglane võrreldes E.M. ile määratud karistusega sama kuriteo eest. E.M. ile on määratud karistusena KarS § 199 lg 2 järgi 2,5 aastat vangistust. Tuleb võtta arvesse, et isegi kui kohus leiab siiski, et V. Kuznetsovi kaasaaitamine kaubanduskeskuses „Centrum“ varguse toimepanemisel on tõendatud, siis tuleb võtta arvesse V. Kuznetsovi rolli antud kuriteos ja tahtluse liiki. Kasu vargusest sai peamiselt E.M. . Selles olukorras ei ole õiglane ja põhjendatud V. Kuznetsovile mõistetud karistuse määr võrreldes E.M. i karistusega. Kaitsja seisukohalt isegi, kui kohus loeb V. Kuznetsovi süü kuriteo toimepanemises tõendatuks, siis õiglaseks karistuseks võiks olla 1-aastane vangistus (arvestades eelneva kuriteo toimepanemise eest määratud karistuse määra). Juhul, kui kohus otsustab jätta süüdimõistva otsuse jõusse, siis palutakse vähendada karistust.
7. Apellatsiooni esitas ka süüdistatav V. Kuznetsov. Ta märgib, et kinnipidamisel 07.01.2022 episoodis KarS § 199 järgi ta tunnistas kõik üles kohe ja siiralt kahetseb tehtut. Loodab karistuse kergendamisele.
8. Süüdistatav palub apellatsioonikohtul pöörata tähelepanu sellele, et varguse ja sissetungi organisaatoriks ja täideviijaks oli E.M. . Teda tiriti sellesse kuriteosse kaasaaitajana ja uurimisega koostööd tehes ta lootis karistusmäära pehmendamisele ja kahetseb siiralt toimepandut ja palub vähendada karistust 07.01.2022 episoodi eest § 199 järgi. Samuti ei ole leitud aine keelatud ja ei kuulu narkootiliste ja psühhotroopsete ainete hulka ja ei tekita uimastavat seisundit ning palub muuta vangistuslik karistus tingimuslikuks katseajaga arvestades, et tal on 2 last. 9 Süüdistatav väidab, et tal on häbi tegude pärast ja selle eest, et muutis oma ütlusi kohtusaalis. Seda paanilise seisundi pärast. Samuti palub, kui see on võimalik, kokkuleppemenetluse uuendamist, millest ta ei keeldunud, kuid jäi ilma.
9. Tartu Ringkonnakohtu 28.03.2023 määrusega määrati asja läbivaatamine kohtuistungile, mis toimus 22.05.
10. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
11. Ringkonnakohus, olles uurinud asjas kogutud tõendeid, otsust ja esitatud apellatsioone, kuulanud istungil ära menetlusosalised, leiab, et Tartu Maakohtu 22.11.2022 otsus tuleb jätta KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
12. Kaitsja hinnangul on maakohus rikkunud tõendite hindamisel kriminaalmenetlusõigust ning maakohtu otsus tuleb tühistada.
13. Kohtukolleegium, uurides maakohtu otsust, leiab üksmeelselt, et kaitsja etteheited tõendite ühekülgsest hindamisest on põhjendamatud. Apellatsioonis sisuliselt korratakse kaitseväiteid, milliseid esitati juba maakohtus. Nendele veelkordset vastamist ei pea ringkonnakohus põhjendatuks, sest maakohus on põhjalikult ja jälgitavalt tuvastanud süüdistatava süü mõlemas talle süüks arvatud kuriteos ning esitatud vastuväited veenvalt kummutatud. Seega vastavalt KrMS § 342 lg 3 p-le 1 kasutab kolleegium võimalust jätta esimese astme kohtu otsuse põhiosa sellekohased põhjalikud motiivid ja asjaolud kordamata. Maakohtu otsuses avatud tõendite ja järelduste sisu uuesti kordamine ei saa olla apellatsioonimenetluse eesmärk.
14. Kolleegium leiab, et kaitsja ja süüdistatava positsioon on apellatsioonimenetluses küllatki rabe. Esmalt nimetatavad mõlemad süü küsimusega seonduvat ja leiavad, et süüdistatav tuleks õigeks mõista, siis aga ikkagi rõhutavad alternatiivselt, et maakohtu otsusega mõistetud karistus on liiga karm. Ringkonnakohtus väljendas süüdistatav kohtule, et soovib karistuse kergendamist ja varguses tunnistab ennast süüdi. Narkootikume tahtis ta endale küll, kuid ei teadnud, et saab suure koguse.
15. Esmalt võtab kolleegium seisukoha apellatsioonides tõstatud süüküsimuse osas (I), seejärel annab hinnangu maakohtu otsusega süüdistatavale mõistetud karistusele ja kaitsja taotlusele kergendada süüdistatavale mõistetud karistust (II), lahendab menetluskulude küsimuse (III) ning lõpuks võtab kokku apellatsioonimenetluse tulemuse (IV). I
16. V. Kuznetsovile esitatud süüdistuse puhul ei ole tegemist mahukate kuritegudega. Kaubanduskeskusesse Centrum sissetungimisele kaasaaitamises on küllaldaselt usaldusväärseid tõendeid ning nende sisus ja usaldusväärsuses pole alust kahelda. Keerukam oleks kuritegu tõendada ja tõendeid seostada, kui teo toimepanijatest keegi ütlusi ei annaks. Uuritavas asjas see nii ei ole, sest kaassüüdistatav E.M. kui kuriteo initsiaator, on detailselt kirjeldanud lisaks enda tegevusele ka V. Kuznetsovi rolli ja panust kuriteo eri etappides.
17. Seega ongi kaitsjal raske mingeid vähegi usutavaid kaitseargumente esitada, sest kuriteod on nende üksikasjades tõendamist leidnud. Ühe kaitseväitena on A. Matvejev püstitanud küsimuse süüdistatava süüdivusega seonduvalt. Maakohus on ka sellele väitele ammendavalt vastanud. Kolleegium leiab nõustuvalt prokuröriga, et tõsiseltvõetavaid kahtlusi seoses V. Kuznetsovi vaimse tervisliku seisundi ning süü- ja arusaamisvõimega pole asjas tekkinud. Sõltuvus narkootilistest ainetest ei ole käesoleval juhul samuti asjaoluks, mis seaks kahtluse alla süüdistatava vaimse tervise ja süüdivuse. 10
18. Väheveenvaks osutub kaitsja poolt korratud kaitseversioon, et süüdistatav ei teadnud millist kuritegu läheb kuriteoplaani väljatöötaja E.M. toime panema. Maakohus on tõenditest tulenevalt detailselt välja toonud V. Kuznetsovi arvukad tegevused (redeli hoidmine, julgestamine, esemete peitmine, ümbruse turvamine, võõraste liikumisest teatamine, takso kutsumine jne.), mis olid tema ülesandeks, et kaubanduskeskusesse sisse tungimisega kuritegu õnnestuks. Süüdistatav E.M. kinnitas maakohtus, et V. Kuznetsovile ütles ta, et tungib sisse Centrumisse. Väita uuesti apellatsioonimenetluses lihtsakoeliselt, et süüdistatava arvates läks E.M. katuselt „mingit metalli varastama“ on asjakohatu.
19. Süüdistatav maakohtus antud ütlustes seega kinnitas, et sai aru, et E.M. murdis sisse kaubanduskeskusesse. Maakohtus küsiti V. Kuznetsovilt, et miks ta ei loobunud kuriteole kaasaaitamisest kui nägi, et E.M. kaubanduskeskusesse sisse murrab. Sellel vastas süüdistatav, et „sest minu jaoks oli see ahvatlev, mul olid elulised probleemid, 2000 eurot on minu jaoks suur raha ja seetõttu jäin sinna.“ (Ko To 2 kd, tl 25) Seega kannustas V. Kuznetsovi kuriteo toimepanemise edukaks kulgemiseks ja kaasaaitamisele omakasuline soov kuritegelikul teel kergelt raha saada. Ta sai aru, et E.M. ei lähe kaubanduskeskusest varastama midagi väheväärtuslikku.
20. Maakohus jõudis põhjendatud järeldusele, et V. Kuznetsov tegutses vähemalt kaudse tahtlusega vargusele kaasaaitamisel ja tema tegevuses puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.
21. Narkootilise aine suures koguses käitlemise kõlbmatu katse osas süüdistuses KarS §

§ 25

lg 2 - § 26 lg 1 järgi on maakohus samuti jälgitavalt analüüsinud kogutud tõendeid ning sellekohased järeldused on arusaadavad.

1. Asjas ei ole vaidlust selles, et V. Kuznetsov soetas aine rakenduse Telegram kaudu ja seda äärmiselt konspiratiivsel moel. Kaitsja püüab väita, et süüdistatav soovis endale soetada ükskõik millist muud ainet, aga mitte kindlasti narkootilist ainet. Selline väide jääb paljasõnaliseks, sest analüüsitud tõendid seda kuidagi ei kinnita. Konspireeritult aine hankimine on omane narkootilise aine ostu puhul, mitte aga mingi suitsetamissegu puhul, millised on kättesaadavad legaalselt. Tegelikkuses arvas süüdistatav kuni tema kinnipidamiseni, et tema külmkapis on amfetamiin.
2. Aine oli pakendatud 29 erinevasse pakendisse ja jagatud 29-ks doosiks. Arvestades aine kogust 24,86 grammi tuleb seda pidada suureks koguseks (amfetamiini puhul on suur kogus 1,3 grammi).
3. Maakohus jättis kõrvale V. Kuznetsovi ütlused, lugedes need ebausaldusväärseteks. Kaitsja rõhutab, et süüdistatava ütlused on tõend. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et süüdistatava ütlused osas, mis puudutavad seda, et ta soovis osta suitsetamissegu, pole eluliselt usutavad ja on vastuolus kohtus antud ütlustega, mida näitavad kohtumenetluses süüdistatava ütluste usaldusvääruse kontrolliks avaldatud kohtueelse menetluse ütlused.
4. Kolleegium soostub prokuröri avamusega, et võimalik on arvestada kohtumenetluses antud ütlusi osas, mis langevad kokku kohtueelses menetluses antud ütlustega. Nimelt selles osas, et V. Kuznetsov on varem tarvitanud amfetamiini. Seda kinnitab tõendina kohtumenetluses uuritud V. Kuznetsovi suhtes indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mille kohaselt oli 16.02.2022 avastatud V. Kuznetsovi organismist amfetamiini, metamfetamiini ja THC jälgi, mis tõendab seda, et süüdistatav oli tarvitanud amfetamiini. Samuti asjaolu, et ta ostis ainet konspireeritult Telegram rakenduse kaudu. Süüdistatav kinnitas kohtus ka asjaolu, et ta on amfetamiini tarvitanud nina kaudu, on seda lahustanud vees ja joonud. Istungil ta väitis, et tarvitas uuritaval juhul soetatud ainet sarnaselt varem amfetamiini tarvitamisega, st seda juues. Uuritud tõenditest tulenevalt saab pidada tõeseks seda, et süüdistataval oli soov Telegram 11 rakenduse kaudu soetada amfetamiini ja seda ta enda arust ja teadmisel ka tegi. Süüdistatava poolt kirjeldatud viisil, igati konspireeritult aine omandamine, on omane narkootiliste ainete ostu-müügi tehingutele.
5. Tõendid kogumis annavad aluse järelduseks, et V. Kuznetsov omandas menetluse objektiks olnud ainet kui narkootilist ainet – amfetamiini, aga sai tehingu käigus ise petta, mis aga veel ei välista tema vastutust narkootilise aine suures koguses käitlemise kõlbmatus katses. II
6. Alternatiivselt taotleb kaitsja tühistada maakohtu otsus süüdistatavale mõistetud karistuse osas ja teha uus otsus, millega tunnistada V. Kuznetsov süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4, 6, 8 § 22 lg 3 järgi ja mõista talle karistuseks 1 aasta vangistust ja KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel tuleb liita mõistetud vangistus 1 aasta Viru Maakohtu 28.01.2022 otsuse alusel mõistetud karistusega 11 kuud 28 päeva vangistust ning mõista V. Kuznetsovile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Samuti taotleb kaitsja tühistada maakohtu otsus süüdistatavale narkokuriteo eest mõistetud karistuses ja teha uus otsus, millega mõista talle karistuseks 6 kuud vangistust. Suurendada KarS § 65 lg 2 alusel V. Kuznetsovile mõistetavat karistust Viru Maakohtu 28.01.2022 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-21-8200 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust, võrra ning mõista V. Kuznetsovile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis vangistus 2 aastat 5 kuud 28 päeva. Kaitsja leiab, et karistus ei ole õiglane võrreldes kaassüüdistatav E.M. ile mõistetud karistusega - sama kuriteo eest. E.M. ile mõisteti karistusena KarS § 199 lg 2 järgi 2,5 aastat vangistust. E.M. i taust on sama mis V. Kuznetsovil. Tuleb võtta arvesse V. Kuznetsovi rolli antud kuriteos. Kasu vargusest sai peamiselt E.M. . Selles olukorras ei ole maakohtu otsusega V. Kuznetsovile mõistetud karistus õiglane ja põhjendatud.
7. Süüdistatava enda arvates ebaõnnestus tal kokkuleppemenetluse sõlmimine. Prokuröri abi pakkus kaitsja A. Matvejevi juuresolekul talle karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Ta palus kergendada karistust kuni 1 aasta ja 6 kuu vangistuseni ja kohaldada 2 aastat tingimisi katseaega, võttes arvesse tema koostööd politseiga, kuid kuna ühisele otsusele ei saadud, kokkuleppemenetluse läbirääkimised lõpetati. Üldmenetluses küsis prokurör talle karistuseks 4 aastat 4 kuud ja 28 päeva, mis on 2 aasta võrra rohkem. Süüdistatav väidab, et tal on häbi tegude pärast ja selle eest, et muutis oma ütlusi kohtusaalis. Samuti palub, kui see on võimalik, kokkuleppemenetluse uuendamist.
8. Vastuseks V. Kuznetsovi sellekohasele argumendile märgib kolleegium, et KrMS § 244 lg 3 kohaselt, kui prokuratuur ja süüdistatav ning tema kaitsja ei jõua kokkuleppemenetlusele esitatavates tingimustes kokkuleppele, jätkatakse kriminaalmenetlust üldkorras. Seega ei saa prokuratuurile midagi ette heita kui süüdistatav polnud pakutud võimalusega nõus. Selline ongi kokkuleppemenetluse põhimõte ning asi läks üldmenetlusse, kus mõisteti ka varasemalt pakutuga võrreldes karmim karistus. Kokkuleppemenetluse uuendamise protseduuri aga kehtiv kriminaalmenetluse seadustik ette ei näe.
9. Vastupidiselt kaitsjale leiab kolleegium, et maakohus on V. Kuznetsovile karistust mõistes arvestanud karistuse mõistmise põhimõtete ja kohtupraktikaga ning tema isikuga. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes ning karistust kergendavaid asjaolusid KarS § 57 järgi V. Kuznetsovi tegevuses pole tuvastatud. 12
10. Rõhutada tuleb asjaolu, et V. Kuznetsov on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ja viimati tingimisi vangistusega. Maakohus on juba arvestanud, et varguses oli V. Kuznetsov kaasaaitaja KarS § 22 lg 3 kohaselt. Samuti on kohus arvestanud, et tema teosüüd saab pidada keskmisest teosüüst väiksemaks. Samas ei saa unustada, et V. Kuznetsov osutas teadlikult füüsilist kaasabi, kui aitas E.M. il tungida katuseakna lõhkumise teel Narva Centrum kaubanduskeskusesse. Tuleb nõustuda maakohtuga, et 2 aasta pikkune vangistus on süüdistatavale piisav.
11. Analüüsides V. Kuznetsovile karistuse mõistmist KarS §

§ 25lg 2 - § 26 lg 1 järgi on maakohus juba arvestanud, et V.

Kuznetsovi poolt toime pandud tegu jäi katse staadiumisse, tegevuses ei ole tuvastatud kvalifitseeritavaid tunnuseid ja tegu oli kõlbmatu objektiga. Sellest tulenevalt kohus leidiski, et teda on võimalik karistada teo eest miinimum karistusega, alla keskmise sanktsioonimäära. Samas ei ole võimalik mõistetavat vangistust jätta tingimisi kohaldamata, sest see on pandud toime katseajal.

1. Maakohtu karistuse mõistmise argumendid on seega korrektsed ja põhjendatud. Arvestades süüks arvatud tegusid pole mõistetud karistus kindlasti mitte karm. Karistuse mõistmise põhimõtted on individualiseeritud ja on õiglane ning võrdlus E.M. ile mõistetud karistusega ei ole kohane. On ilmselge, et varasem karistus ei ole mõjutanud V. Kuznetsovi hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. V. Kuznetsovi suhtes ei ole võimalik jätta vangistust tingimisi kohaldamata. Siinjuures tuleb õigustatult arvesse võtta, et V. Kuznetsov on varem kriminaalkorras 8-l korral karistatud ning uue kuriteo pani isik toime katseajal. Riigikohtu seisukohtade järgi see on kõige raskem katseaja tingimuste rikkumine. Seega on V. Kuznetsov vastuvaidlematult isik, kes on varem mitmel korral kohtulikult karistatud ja kes ei ole teinud oma endistest karistustest järeldusi ning on aktiivselt jätkanud kuritegelikku käitumist. III
2. Kaitsja on apellatsioonimenetluses esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. 21.03.2023 taotluse kohaselt kulus kaitsjal apellatsiooni koostamisele ja esitamisele 360 minutit, mille eest taotleb tasu 518,40 eurot, sh käibemaks 86,40 eurot. Teise 22.05.2023 tasutaotluse kohaselt kulus kaitsjal toimikumaterjalide mälus värskendamisele 45 minutit, sõidule Narva-Tartu ajakulu, mille eest taotleb tasu kokku 100,80 eurot, sh käibemaks 16,80 eurot. Lisaks taotleb kaitsja sõidukulusid Narva-Tartu-Narva 362 kilomeetri ulatuses summas 130,32 eurot, sh käibemaks 21,72 eurot. Kõik kokku 231,12 eurot, sh käibemaks 38,52 eurot. Kokku taotleb kaitsja tasu kahe tasutaotluse peale 749,52 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlust ajalises kulus võib pidada küll põhjendatuks, kuid advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra (edaspidi kord) alusel sellises ulatuses kaitsjatasutaotlust võimalik rahuldada ei ole. Korra § 6 lg 3 kohaselt määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel üldmenetluses, sealhulgas kaitseakti koostamine ja esitamine, kuid välja arvatud kohtuistungil osalemine, on 36 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 432 euro ühes kohtuastmes. Tasutaotluse kohaselt ei nähtu sellest ei koefitsiendi ega ka töömahu suurendamine. Seega, kui jätta esitatud tasutaotlusest kõrvale sõidule kulunud aeg ning sõidukulud, siis on kohtul võimalik välja mõista 432 eurot, millele lisanduks käibemaks ehk 518,40 eurot, millise taseme saavutas kaitsja juba esimese tasutaotluse esitamisega. Kaitsja küsib kahe taotluse eest tasu aga 583,20 eurot, sh käibemaks 97,20 eurot. Kahe tasutaotluse alusel on võimalik välja mõista kaitsjale korra § 6 lg 3 alusel 432 eurot, sõidule kulunud aeg 30 eurot ja sõidukulud 108,60 eurot, millele lisandub käibemaks ehk 13 684,72 eurot, sh käibemaks 114,12 eurot.
3. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 sätestatud lahendi, s.o jätab maakohtu otsuse muutmata, siis KrMS § 185 lg 2 alusel jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Seega jäävad menetluskulud summas 684,72 eurot süüdistatava V. Kuznetsovi kanda. IV
4. Tulenevalt eeltoodust ja KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
5. novembri 2022 otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Tiit Lõhmus (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas 14 Maarika Kuusk