KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 07. september 2023. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-6310 T

) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole EE062200221059223099 Swedbank AS-is, EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või EE567700771003819792 LHV Pank AS-is. 3.

§ 472

lg 3 sätestab, et kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu.

1. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Kohtu selgitused Harju Maakohus on OÜ GS Core hagiavalduse ning Harju Maakohtu 26.06.
2. a määruse (menetlusse võtmine ja kostjalt kirjaliku vastuse nõudmine) kostjale kätte toimetanud avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, 13.08.
3. a. Kohus edastas menetlusdokumendid kostjale e-toimiku kaudu, e-posti aadressidel xxx ja xxx ning tähtsaadetisena hagiavalduses märgitud aadressil xxx. E-toimiku kaudu ei ole kostja käesoleva ajani dokumente vastu võtnud, epostiga edastatud dokumentide kättesaamist kostja kinnitanud ei ole ning tähtsaadetisena edastatud dokumentide väljastusteade on tagastatud kohtule märkega „unclaimed“. Eeltoodust tulenevalt leidis Harju Maakohus, et kostja elukoht ei ole teada ning määras 28.07.
4. a toimetada kostjale menetlusdokumendid kätte avalikult. Kohus teavitas, et kostja poolt kirjaliku vastuse esitamata jätmise korral teeb kohus tagaseljaotsuse teatavaks e-toimiku kaudu 07.09.
5. a. Kostja kirjalikku vastust hagiavaldusele esitanud ei ole.

§ 444lg 3 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa.

Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskuludena riigilõivu summas 595 eurot ja õigusabikulud summas 120 eurot, sh maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot. Hageja on esitanud kohtule hagi hinnaga 4 659,93 eurot (so põhivõlg 2 829,71 eurot + intress 218,96 eurot + haldustasu 6 eurot + sissenõudekulu 50 eurot + hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 953,53 eurot + summalt 2 829,71 eurot ühe aasta eest arvestatud viivis summas 601,73 eurot). Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu kokku summas 595 eurot, kuigi hagilt hinnaga 4 659,93 eurot tuleks riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu summas 560 eurot. Kohus on seisukohal, et kostjalt hageja kasuks riigilõivu välja mõistmine on põhjendatud üksnes seaduses sätestatud riigilõivu summas, so 560 eurot. Kohus selgitab, et

§ 150

lg 1 p 1 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.

§ 150lg 4 esimese lause kohaselt tagastab 2

§ 172

lg 9 III lause ja § 484² alusel.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas ei ole maksekäsu kiirmenetlust toimunud, siis ei ole kostjalt maksekäsu kiirmenetluse kulu välja mõistmine summas 20 eurot põhjendatud. Hageja õigusabikulud summas 100 eurot (ühe tunni eest, tunnihinnaga 100 eurot) on kohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 660 eurot, so riigilõiv 560 eurot ja õigusabikulu 100 eurot.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3