lg 1 järgi vangistusega 7 kuud,
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 4 kuu;
MS § 238 lg 2 järgi 6 kuuni.
lg 5 ja § 65 lg 2 kohaselt suurendati mõistetud karistust eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 11 kuud 8 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus ja lõplikuks karistuseks mõisteti 11 kuud 5 päeva vangistust, mis
alusel asendati üldkasuliku tööga 335 tundi, tähtajaga 2 aastat ja kohustusega järgida
lg 1 pdes 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja
lg 2 p-de 2, 21 ja 5 sätestatud lisakohustusi; Väärteokorras karistatud korduvalt. Tõkend: ei ole kohaldatud süüdistuses
Süüdi tunnistada I.L
2.
lg 1, § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus eelmise, s.o Harju Maakohtu 07.01.2019.a. otsusega mõistetud karistuse, 11 kuu 5 päeva vangistustega ning lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõista liitkaristuseks 11 (üksteist) kuud 5 (viis) päeva vangistust. 3.
kohtuotsusest, asendada
lg 1, 3 alusel I.L-ile mõistetud karistus, 11 kuud 5 päeva vangistust üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, s.o üldkasuliku tööga 335 (kolmsada kolmkümmend viis) tundi ja määrata selle töö ära tegemiseks ajaks 2 (kaks) aastat alates 07.01.2019.a kohtuotsuse jõustumisest, s.o alates 15.01.2019.a. 4.
lg 4 alusel kohustada I.L täitma üldkasuliku töö tegemise tähtaja jooksul
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, s.t.: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: ravil viibimise ajal Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse: xxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p-de 2, 21 ja 5 alusel kohustada I.L käitumiskontrolli ajal: mitte tarvitama alkoholi; mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; alluma narkosõltuvusravile ettenähtud ravile SA Viljandi Haigla xxx ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses. Ravi kestus ravivajaduse lõpuni (vastavalt raviarsti otsustusele) kuid mitte vähem kui 9 kuud. Ravi alguseks lugeda 05.09.2018.a mil I.L asus vabatahtlikult sõltuvusravile.
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kahju ei ole tekitatud. Kokkuleppe sisu ja kohtu seisukoht I.L-i , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on I.L-i karistuseks
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel tuleb mõista liitkaristus 07.01.2019 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistusega (11 kuud 5 päeva vangistust), lugedes üksikkaristustest kergema kaetuks raskeimaga. Mõistetud karistus tuleb jätta täitmisele 07.01.2019 Harju Maakohtu otsusega mõistetud korras, mille kohaselt asendati
69 alusel mõistetud 11 kuud 5 päeva vangistust üldkasuliku tööga 335 tundi. Määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat. Üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemist tuleb arvestada kohtuotsuse jõustumise päevast (15.01.2019). Samuti,
lg 4, on I.L kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal järgima
lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – ravil viibimise ajal Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse xxx osakonnas aadressil xxx ning ravi lõppedes xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p-de 2, 21 ja 5 alusel kohustada I.L käitumiskontrolli ajal: mitte tarvitama alkoholi; mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; alluma narkosõltuvusravile ettenähtud ravile SA Viljandi Haigla xxx ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses. Ravi kestus ravivajaduse lõpuni (vastavalt raviarsti otsustusele) kuid mitte vähem kui 9 kuud. Ravi alguseks lugeda 05.09.2018.a kui I.L asus vabatahtlikult sõltuvusravile. Lisaks tuleb kokkuleppe kohaselt I.L-ilt välja mõista menetluskulud järgnevalt: joobeseisundi tuvastamise kulud kogusummas 227 eurot ja kaitsjatasu summas 90 eurot. Samuti tuleb menetluskulud määrata tasumisele ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Samuti, on viidatud, et sundraha on juba varasemalt välja mõistetud teises kohtuasjas ja see tuleb jätta välja mõistmata. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooniga ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistatav ei soovinud kaitsja osavõttu kohtus. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava I.L-i süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et I.L tuleb süüdi tunnistada
Samuti kuuluvad I.L-ilt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks joobeseisundi tuvastamise kulud summas 227 eurot ja määratud kaitsja tasu summas 90 eurot, mis kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele. Kohus märgib, et sundraha kaasneb iga süüdimõistva kohtuotsusega. Sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2019.a on selle suurus 810 eurot. Juhindudes Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-24-11 p-s 10.1 väljendatud seisukohast, jätab kohus sundraha teistkordselt välja mõistmata ning see kulu tuleb jätta riigi kanda, kuivõrd antud süütegu pandi toime enne eelmise kohtuotsuse kuulutamist. Kohus juhindub KrMS § 175, § 179, § 180 lg 1; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318. (allkirjastatud digitaalselt) 4 Kristina Väliste kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.