1-23-3438/54

1-23-3438 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-23-3438 Kohtukoosseis Kohtunikud Inna Ombler, Pavel Gontšarov ja Orvi Koik Kriminaalasi Rene Miku (Mikk) süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
3. septembri 2023 otsus lühimenetluses Süüdistatav Apellatsiooni esitaja Renee Mikk, isikukood 38507195217, Eesti Vabariigi kodanik, ei tööta, elukoht: XXX, viibib vahi all, 3 kehtivat kriminaalkaristust ja 11 kehtivat väärteokaristust. Viimati Harju Maakohtu 04.11.2020 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 ja § 202 lg 2 p 2 järgi 10 vangistusega, millest koheselt ärakandmisele kuulus 5 kuud ja 5 kud jäeti KarS § 74 alusel tingimisi täitmisele pööramata 2 aasta katseajaga. 30.09.2022 Harju Maakohtu määrusega pöörati osaliselt ärakandmata 5 kuud vangistust täitmisele. Süüdistatav Renee Mikk RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Renee Miku apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS JA MAAKOHTU OTSUS 1 1-23-3438
4. Harju Maakohus tunnistas 07.09.2023 otsusega R. Miku lühimenetluses süüdi kõigis süüdistuse episoodides KarS § 199 lg 2 p-de 5, 7 ja 9 järgi ja mõistis karistuseks 3 aastat vangistust, mida vähendas KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, mõistes lõplikuks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud kokku 62 päeva ja loeti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta, 9 kuud ja 28 päeva vangistust, mille kandmist arvestada alates 28.04.
5. 1.
6. R. Mikk mõisteti süüdi selles, et ta pani varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna toime võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistuse kohaselt pani R. Mikk vargused toime 04.08.2021 Tallinnas XXX rattaparklas; 28.08.2021 Tallinnas XXX kortermaja keldriboksides ja koridoris; 04.10.2021 Tallinnas XXX kortermaja trepikojas ja garaažis; 20.07.2022 kuni 25.07.2022 Tallinnas XXX keldriboksides; 26.08.2022 Tallinnas XXX hoone trepikojas; Tallinnas XXX hoone maa-aluses parklas; 07.
7. kuni 08.10.2022 Tallinnas XXX lukustatud keldris; 21.10.2022 kuni 24.10.2022 Tallinnas XXX trepikojas; 30.10.2022 kuni 31.10.2022 Tallinnas XXX prügimajas. Eeltoodud (süüdistuses ja maakohtu otsustes täpsemalt kirjeldatud) vargustega tekitas R. Mikk varalist kahju kaheteistkümnele kannatanule. Kohus rahuldas täielikult kannatanute esitatud tsiviilhagid ja mõistis R. Mikult välja tekitatud kahju. 1.
8. Menetluskuludena mõisteti R. Mikult välja riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 2764,80 eurot, sundraha 1087,50 eurot ja DNA ekspertiisi teostamise kulust osa, s.o 228 eurot, kokku 4080,30 eurot, mis KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb hüvitada 12 kuu jooksul. Samuti lahendati asitõendite ja salvestistega seonduvad küsimused. APELLATSIOON:
9. Apellatsiooni maakohtu otsusele esitas süüdistatav R. Mikk, kes palub läbi vaadata talle määratud karistuse ja määrata lühem karistus. Vähendada advokaadile makstavat tasu, sest tal pole raha, ta on invaliid ja ajatada kannatute hagid, sest tal ei ole võimalik vanglas neid hagisid tasuda. 2.
10. 04.08.2021 episoodis ei ole R. Mikk rahul haginõudega, sest ta ei olevat XXX parklast jalgratast Classic varastanud ja selle kohta otseseid tõendeid ei ole esitatud. 2.
11. Süüdistatava väitel 20.07.2022 episoodis aadressil XXX ta ei varastanud jalgratast ja tööriistu. Sealt küll leiti süüdistatava ehitusnuga, aga selle olevat temalt laenanud naaber, kes palus müüa maha asjad, mille kohta süüdistatav ei olevat teadnud, et need on varastatud. 2.
12. 21.10.2022 episoodis aadressilt XXX varastas süüdistatav 2 ratast, mis hiljem tagastati omanikule. Süüdistatav ei ole nõus, et varastatud rataste eest nõutakse temalt hagis 913 eurot, kuigi need tagastati hiljem omanikule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUS
13. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata järgmise põhjendusega. 2 1-23-3438 3.
14. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt sedastanud (vt nt viimati RKKKm 1-22510), et apellatsiooni saab lugeda KrMS § 326 lg 3 mõttes ilmselt põhjendamatuks, kui ringkonnakohus on jõudnud järeldusele, et kriminaalasjas ei ole ühtegi KrMS §-s 338 loetletud alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja ilma täiendava selgituseta on üheselt mõistetav, et apellandi väidetele on olemas nõustumisväärne ja ammendav vastus maakohtu otsuses ning ringkonnakohtul pole seadusest tulenevat alust apellatsiooni piiridest väljumiseks. Praeguses asjas KrMS § 326 lg 3 kohaldamise lubatavust hinnates leiab kolleegium, et süüdistatava apellatsioonis ei ole esitatud selliseid argumente, mida esimese astme kohtu otsuses ei ole käsitletud. Maakohus on süüküsimuse lahendamisel tuginenud küllaldasele tõendusteabele ja maakohtu poolt mõistetud karistus on kooskõlas kohtupraktikaga, mida ringkonnakohus ei pea vajalikuks muuta. Apellatsiooni väited on üldsõnalised ega osuta maakohtu vigadele tõendite hindamisel. Ringkonnakohus on maakohtu otsuse ja süüdistatava apellatsiooni põhjal jõudnud järeldusele, et praeguses asjas ei esine ühtegi KrMS §-s 338 loetletud alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus ei ole ka tuvastanud vajadust apellatsiooni piiridest väljuvaks materiaal- või menetlusõiguslike vigade kõrvaldamiseks. 3.
15. Maakohtu istungi 22.08.2023 protokollist nähtuvalt tunnistas R. Mikk end süüdi kõigis episoodides peale aadressidel Sõpruse pst 193 ja XXX toimunud varguste. Süüdistatava väitel olevat ta XXX episoodis vaid aidanud kuriteo toimepannud isikut, kes olevat varguse toimepanemisel kasutanud sissetungimisel süüdistatava nuga ja kindaid (kd VII, tl 141 pöördel). XXX episoodis olevat süüdistatav end aga tunnistanud kohtueelsel menetlusel süüdi, sest politseinikud soovitasid seda teha, kui tahab koju minna (kd VII, tl 142). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on R. Miku süüdimõistmisel vaidlustatud XXX episoodis tuginenud küllaldasele tõendikogumile, lugedes ebausaldusväärseks süüdistatava ütlused ning kummutades kaitseväited. (kd VII, tl-d 157-159). R. Miku süüdimõistmisel XXX episoodi vargustes on maakohus R. Miku süüd tõendatuks lugedes samuti tuginenud laialdasele tõendusteabele, sh isikulistele tõenditele kui ka DNA ekspertiisile, lükates ümber kaitseväite, et R. Mikk olevat selles episoodis varguse toimepanijat vaid aidanud. Riigikohtu praktika kohaselt ei ole välistatud tunnistada ilmselt põhjendamatuks kaebust, milles seatakse kahtluse alla maakohtu tuvastatud faktilised asjaolud, kui maakohus on tuginenud süüküsimuse lahendamisel küllaldasele ja laiapindsele tõendusteabele ja apellatsioonis taasesitatud väidetele on juba ammendavalt ja nõustumisväärselt vastanud (vt RKKKm 1-22-510/38, p 11). Kolleegiumi leiab, et praegu ongi tegu sellise juhtumiga. Seega puudub alus apellatsiooni paljasõnaliste väidete alusel ümber hinnata maakohtu otsuses tõenditele antud hinnangut ja teha R. Miku süüküsimuses maakohtule vastupidine järeldus 3.
16. Süüdistatava väide, et kohus rahuldas 21.10.2022 episoodis kannatanu tsiviilhagi 913 euro ulatuses, on väär. Maakohtu otsusest nähtuvalt (vt resolutsiooni punkt 16) on rahuldatud kannatanu esitatud tsiviilhagi 89 eurot. Süüdistatav on jätnud tähelepanuta, et kannatanu ei olegi esitanud tsiviilhagi 913 euro nõudes (vt hagiavaldus kd VI, tl 119). 3.
17. Süüdistatava taotlust tsiviilhagide tasumise nn ajatamiseks ja advokaadile mõistetud tasu vähendamiseks ei ole võimalik KrMS sätetest tulenevalt rahuldada. Kolleegium märgib, et süüdistatav ei ole ka maakohtus avaldanud, et ei suuda tsiviilhagisid tasuda, ega esitanud taotlust advokaadile makstava tasu vähendamiseks (kd VII, tl 141 pöördel). Maakohus on otsuses ammendavalt põhjendanud, miks tuleb tsiviilhagid ja millises ulatuses hüvitada. Samuti on kohus põhjendanud määratud kaitsjale makstava tasu mõistlikkust ja ulatust. Samuti on maakohus otsuses arvestanud menetluskulude hüvitamisel süüdistatava varalist seisundit, määrates KrMS § 180 lg 3 alusel kulude hüvitamise ositi. 3 1-23-3438 3.
18. Kolleegiumi hinnangul on maakohtu poolt R. Mikule KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi mõistetud karistus kooskõlas seaduse ja kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega, mida ringkonnakohus ei pea vajalikuks muuta. Maakohus arvestas KarS §-s 56 sätestatud karistuse mõistmise põhimõtteid, varasemaid korduvaid kehtivaid kriminaal- ja väärteokaristusi hindas põhjendatult süü suuruse keskmisest suuremaks ning pidas võimalikuks võtta kergendava asjaoluna võtta arvesse kahetsust. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud. 3.
19. Eeltoodud põhjustel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et R. Miku apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4