RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

§ 87lg 2 järgi.

1. Kassatsioon rahuldada.
2. Jätta kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks esitatud taotlus läbi vaatamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Transpordiameti
4. jaanuari
5. a otsusega karistati ATKO Transport OÜ-d ühistranspordiseaduse (

) § 87 lg 2 alusel 125 trahviühiku (500 euro) suuruse rahatrahviga. Menetlusalust isikut karistati selle eest, et ta korraldas 17. veebruaril 2022 tasulist sõitjatevedu bussiga, millel puudus ATKO Transport OÜ nimele välja antud ühenduse tegevusloa tõestatud koopia.

§ 41

lg 1 kohaselt on tasu eest korraldatav sõitjatevedu bussiga ühenduse tegevusloa ja tegevusloa tõestatud koopiata keelatud. Bussi saatis liini teenindama veokorraldajat asendanud M. T., kes tegutses menetlusaluse isiku pädeva esindajana. Teo pani ta toime juriidilise isiku huvides, sest viimane oli võtnud avaliku teenindamise lepinguga kohustuse veo korraldamiseks.

1. Kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustas ATKO Transport OÜ kaitsja, taotledes selle tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel.
2. Harju Maakohtu
3. märtsi
4. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja lahend, väärteomenetlus lõpetati VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ja riigilt mõisteti menetlusaluse isiku kasuks välja valitud kaitsjale makstud tasu. Maakohus leidis järgmist.
6. veebruaril 2022 vedas ATKO Transport OÜ sõitjaid bussiga, millel puudus kontrolli tegemise ajal menetlusaluse isiku nimele välja antud ühenduse tegevusloa tõestatud koopia. Euroopa 4-23-270 Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/2009 artikli 4 p 3 kohaselt peab ühenduse tegevusluba olema igas vedaja sõidukis ja see tuleb esitada kontrolli tegeva ametniku nõudmisel. Põhivaidlus käib selle üle, kas teo toimepanija oli juriidilise isiku pädev esindaja. M. T. töötas väärteoprotokollis märgitud ajal ATKO Transport OÜ dispetšer-logistikuna. Veokorralduse eest vastutanud isik oli haige ning M. T. asendas teda oma algatusel. Kuivõrd M. T. ei olnud ATKO Transport OÜ veokorraldaja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 2 p 5 mõttes ega vastutanud selle eest, et bussidel oleksid ühenduse tegevusload, ei saa teda käsitada äriühingu pädeva esindajana. Ka pole tõendatud, et veo korraldamist nõudis äriühingu juhtkond. Ühtlasi ei saa tuvastada menetlusaluse isiku organi, juhtivtöötaja või pädeva esindaja hilisemat heakskiitu. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
7. Maakohtu otsuse vaidlustas kohtuväline menetleja, taotledes selle tühistamist ja karistamisotsuse jõustamist. Kassaatori põhiväited on järgmised.
8. Bussi saatis liinile ATKO Transport OÜ töötaja M. T.

§-st 87 ei tule nõuet, mille kohaselt peab toimepanija vastama määruses (EÜ) nr 1071/2009 sätestatud veokorraldajale esitatavatele nõuetele. Teo saab toime panna mis tahes füüsiline või juriidiline isik, kes korraldab tasulist sõitjatevedu. Dokumendid tuli enne veo tegemist üle kontrollida ja kaasa võtta. M. T. andis sõitjateveoks korralduse, olles seega menetlusaluse isiku juhtivtöötaja, kelle kaudu juriidiline isik tegutses. M. T. korraldas bussi liinile saatmise menetlusaluse isiku huvides, sest äriühing ei saanud jätta teenust osutamata. 7. Menetlusaluse isiku kaitsja palub jätta kassatsiooni rahuldamata. Tema põhiseisukohad on järgmised. 8.

§ 87on viiteline norm.

Menetlusalusele isikule heidetakse ette

§ 41

lg 1 nõuete rikkumist, mis räägib ühenduse tegevusloaga seotud nõuete eiramisest.

§ 39lg 1 seostab need nõuded omakorda Euroopa Liidu õigusaktidega.

Seetõttu on põhjendamatu väita, nagu ei puutuks maakohtu viited määrusele (EÜ) nr 1071/2009 asjasse. Ka väärteootsuses avas kohtuväline menetleja rikkumise Euroopa Liidu õigusaktide kaudu.

1. Pole tõendatud, et M. T. tegutses juriidilise isiku huvides. Väärteootsuse kohaselt pani M. T. rikkumise toime hooletusest. Üldjuhul ei saa isik hooletusest toime panna tegu, mis täidaks karistusseadustiku (KarS) §-s 14 nimetatud eeldused. Kohtuvälise menetlejaga ei saa nõustuda selleski, et M. T. on käsitatav juhtivtöötajana. Maakohus põhjendas, miks see nii pole. Kohtupraktika kohaselt on juhtivtöötaja isik, kellel on ainuisikuliselt õigus suunata juriidilise isiku tahet. M. T-l pole niisugust pädevust kunagi olnud.
2. Kui Riigikohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada, peaks vaagima väärteomenetluse lõpetamist mõistliku menetlusaja ületamise tõttu või lõpetama menetluse otstarbekuse kaalutlusel. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
3. Kassatsioonimenetluses pole vaidlustatud järeldusi, mis puudutavad

§ 41lg 1 nõuete rikkumist.

On tuvastatud, et väärteoprotokollis nimetatud kuupäeval toimus tasuline sõitjatevedu bussiga, millel puudus menetlusaluse isiku nimele välja antud ühenduse tegevusloa tõestatud koopia. Vaidlus seisneb üksnes selles, kas liiniveoks korralduse andnud M. T. teo saab KarS § 14 lg 1 kohaselt omistada juriidilisele isikule. 2

§ 87

näeb ette vastutuse bussi, trammi, trollibussi või sõiduautoga samas seaduses ettenähtud dokumentideta tasulise sõitjateveo korraldamise eest. Süüteokoosseisu objektiivsete tunnuste järgi ei nõuta erilist isikutunnust (KarS § 24 lg 1), mis tähendab, et

§-s 87 nimetatud rikkumise saab panna toime iga isik, kes korraldab seaduses ette nähtud dokumentideta tasulist sõitjatevedu (erinevalt nt sama seaduse §-s 88 sätestatud süüteokoosseisust, mille toimepanija saab olla sõiduki juht). Järelikult pole tähtis muu hulgas see, kas tasulise sõitjateveo tegemiseks korralduse andnud isik vastab määruses (EÜ) nr 1071/2009 sätestatud veokorraldaja tunnustele või mitte ning kas ta täitis veokorraldaja ülesandeid püsivalt.

1. Teokirjelduse kohaselt täitis M. T. väärteoetteheite aluseks olevat korraldust andes ajutiselt ära olnud veokorraldaja ülesandeid. Maakohus tuvastas, et tegelikult töötas ta ATKO Transport OÜ dispetšer-logistikuna. Tema töö põhisisu oli liinivedude korraldamine: muu hulgas koostas ta bussijuhtide töögraafikuid ning vormistas ja andis välja sõidulehti. Ehkki M. T. ei täitnud puuduva töötaja ülesandeid pidevalt, kattusid talle antud tööülesanded vähemalt osaliselt ajutiselt eemal viibinud töötaja ülesannetega. Kolleegium asub öeldust johtuvalt seisukohale, et M. T. täitis sõitjateveoks korraldust andes ja bussi liinile saates enda tööülesandeid ja tegi seda oma töökohustuste piires. Järelikult oli ta menetlusaluse isiku pädev esindaja KarS § 14 lg 1 tähenduses.
2. M. T. pani teo toime juriidilise isiku huvides. Kindlaks tehtud asjaolude kohaselt andis ta korralduse sõitjateveoks eesmärgiga tagada menetlusalusele isikule lepinguga võetud kohustuste täitmine. Seega tegutses M. T. korraldust andes tahtlikult, ehkki jättis

§ 41lg-s 1 sätestatud dokumentide olemasolus veendumata ettevaatamatusest (Kar

S § 18 lg 3). Tuvastatud pole ühtegi asjaolu, mis lubaks kõneleda juriidilise isiku süü puudumisest põhjusel, et pädeva esindaja tegu oli juriidilise isiku jaoks vältimatu (KarS § 371).

1. Maakohus välistas menetlusaluse isiku vastutuse ekslikele põhjendustele toetudes. Tegemist on materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega, mis viis väärteomenetluse alusetu lõpetamiseni.
2. Kaitsja leiab, et maakohtu otsuse tühistamise korral peaks vaagima väärteomenetluse lõpetamist mõistliku menetlusaja möödumise tõttu või otstarbekuse kaalutlusel. Kolleegium kummagi taotlusega ei nõustu. Kohtupraktika kohaselt võib väärteoasjade puhul mõistliku menetlusaja nõude rikkumist pidada pigem erandlikuks nähtuseks, sest enamiku väärtegude aegumiseks ette nähtud kaheaastane tähtaeg pole üldjuhul hinnatav ebamõistlikult pika tähtajana. Mõistliku menetlusaja nõude rikkumisest on peetud võimalikuks kõneleda nt siis, kui asja lahendamine on väldanud koos kriminaalmenetlusega ligikaudu neli aastat, kui juba mitmendat korda on kerkinud küsimus vajadusest saata väärteoasi uueks arutamiseks maakohtule või kui lihtsakoelises väärteoasjas tehakse kindlaks pikad menetleja tegevusetuse perioodid. (Vt RKKK 06.10.2021, 4-21-222/20, p-d 24–26; 19.06.2019, 4-17-5471/47, p 20.) Arutatava asja puhul sarnaseid mõistliku menetlusaja rikkumisele viitavaid tunnuseid sedastada ei saa. Ühtlasi pole põhjendatud väita, et menetluse esemeks oleva väärteo puhul on menetlusaluse isiku süü sedavõrd väike, et kassatsioonimenetluses peaks kaaluma väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.
3. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 6 ning § 175 p-st 1, tühistab kolleegium Harju Maakohtu
4. märtsi
5. a otsuse ja jõustab kohtuvälises menetluses tehtud otsuse. Kassatsioon tuleb rahuldada.
6. Kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamise taotlus jääb läbi vaatamata, sest kulude suurust ja kandmist kinnitavad dokumendid edastati Riigikohtule pärast 3