← Eesti

1-23-5571/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

  1. oktoober 2023 Kohtuasja number 1-23-5571 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik Kohtuasi kriminaalasi kokkuleppemenetluses Lauri Päikse (Päike, 38805136512) süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja Põlvas)
  2. oktoobri 2023 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Lauri Päike, apellatsioon Menetluse vorm kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Lauri Päikse apellatsioon Tartu Maakohtu
  3. oktoobri 2023 otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur). PÕHIOSA
  4. Prokuratuur, süüdistatav Lauri Päike ja tema kaitsja vandeadvokaat Otto Preem sõlmisid
  5. septembril 2023 kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-s 245 nimetatud kokkuleppe L. Päikse süüditunnistamiseks ning karistamiseks KarS § 424 lg 1 järgi. Tartu Maakohtu
  6. oktoobri 2023 otsusega tunnistati L. Päike KarS § 424 lg 1 järgi süüdi ja teda karistati vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Maakohtu otsuse peale esitas L. Päike apellatsiooni, milles palub vähendada oma tingimisi karistuse aega.
  7. Tulenevalt KrMS § 321 lg-st 3 peab apellant apellatsiooni allkirjastama. Kuna L. Päike esitas apellatsiooni e-kirjana ilma allkirjastamata, ei vasta tema apellatsioon seadusest tulenevatele nõuetele. KrMS § 326 lg 1 kohaselt tuleb sellises olukorras jätta apellatsioon käiguta ning anda apellandile tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Siiski ei pea ringkonnakohus praegu otstarbekas niiviisi toimida. Seda põhjusel, et L. Päikse apellatsioon tuleks kaebeõiguse puudumise tõttu jätta isegi puuduste kõrvaldamise korral läbi vaatamata. Nimelt tehti vaidlustatud kohtuotsus kokkuleppemenetluses, kus apellatsiooniõigus on KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
  8. peatüki
  9. jao sätete (ehk kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka siis, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on KarS-i järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. L. Päike oma apellatsioonis ühelegi eelnimetatud asjaolule ei viita ja ühegi sellise asjaolu esinemist ei tuvasta ka ringkonnakohus. Apellatsioonist võib järeldada, et L. Päike peab tagantjärele oma karistust liialt karmiks, kuid sellisel põhjendusel kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust vaidlustada ei saa. Kuna eeltoodust järeldub, et L. Päiksel ei ole apellatsiooniõigust, jätab ringkonnakohus tema apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.