← Eesti

1-23-3992/36

Obsah (12)§ 238§ 175§ 180§ 189§ 182§ 191§ 228§ 381§ 340§ 183§ 187§ 390

1-23-3992 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2023, Tallinn Kriminaalasja number 1-23-3992 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja, Orvi K

§ 238lg 1 alusel 1 aasta ja 4 kuud vangistust, mis jäi Kar

S § 73 lg-te 1,3 alusel täielikult täitmisele pööramata katseajaga 2 aastat ja 1 kuu. Katseaja alguseks on

  1. august
  2. Sama otsusega rahuldas kohus kannatanu Y tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes osaliselt ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, § 1045 lg 1 p 2 alusel mõistis J. Haagilt ja X AS-ilt kannatanu kasuks välja mittevaralise kahju 1500 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

§ 175lg 1 p 1 alusel mõistis kohus solidaarselt J.

Haagilt ja X AS-ilt kannatanu esindaja tasu 2763 eurot, mis tuli kanda Y arveldusarvele. Samuti mõistis kohus J. Haagilt ja X AS-ilt solidaarselt Y kasuks viivise kannatanu menetluskulude nõudelt 2763 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

§ 175

lg 1 p 3,9, § 179 lg 1 p 3, § 180 lg 1 alusel mõistis kohus riigieelarve tuludesse J. Haagi menetluskulu sundraha summas 1087,50 eurot ja ekspertiisitasu summas 84 eurot.

§ 180lg 3 kohaselt tuli J.

Haagil menetluskulu kogusummas 1171,50 eurot tasuda 12 kuu jooksul igakuiste maksetena 97 eurot. Viimase osamakse suuruseks on 104,50 eurot.

  2. augustil 2023 esitas AS X esindaja ET Harju Maakohtule määruskaebuse kriminaalmenetluse kulude vaidlustamiseks.
  3. Maakohus koostas
  4. oktoobri 2023 määrusega

§ 189lg 2 ja § 315 lg 8 alusel põhjendused Harju Maakohtu 8.

augusti 2023 kohtuotsusele vaidlustatud osas, s.o menetluskulude kohta. Kohtu seisukohad vaidlustatud osas on kokkuvõtlikult järgmised. Kannatanu esindaja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt taotleb kulude hüvitamist 2763 euro suuruses summas ning mis koosneb järgmistest kuludest: konsultatsioon büroos – 1,5 tundi; teade prokuratuuri – 0,05 tundi; konsultatsioon - 0,75 tundi; teade prokuratuuri – 0,05 tundi; toimiku analüüs – 2,1 tundi; tsiviilkostja kaasamise taotlus – 0,4 tundi; hagi mustandi arutelu kliendiga – 0,8 tundi; taotlus prokuratuuri – 0,5 tundi; hagi koostamine ja esitamine – 3,25 tundi; telefoniarutelu kahtlustatava advokaadiga – 0,2 tundi; telefoni arutelu kliendiga 0,1 tundi; e-kirjavahetus Inges esindajaga – 0,25 tundi; telefoniarutelu kliendiga – 0,15 tundi; telefoni arutelu kahtlustatava advokaadiga – 0,2 tundi; telefoniarutelu prokuröriga – 0,2 tundi; taotlus prokuratuuri – 0,5 tundi; e-konsultatsioon kliendiga – 0,1 tundi; kriminaaltoimiku täiendavate materjalidega tutvumine – 0,4 tundi; e-konsultatsioon kliendiga – 0,1 tundi; ettevalmistus kohtuistungiks – 0,75 tundi; taotluse koostamine – 0,5 tundi; esindamine kohtuistungil kokku 2,5 tundi – kokku 15,35 tundi, tunnitasuga koos käibemaksuga 180 eurot.

175 lg 1 p 1 järgi on valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu menetluskulu. Valitud kaitsjale makstav tasu on käsitatav menetluskuluna (

§ 175

lg 1 p 1) üksnes osas, milles see tasu on mõistliku suurusega (RKKKo nr 3-1-1-79-14). Taotletava tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kaitsja tunnitasu mõistliku suurusega (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. novembri
  2. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-90-16, p 16). Kohtu hinnangul saab kaitsja tunnitasu 150 euro ulatuses (lisandub käibemaks) pidada mõistlikuks ja läbi viidud toimingud täielikult vajalikuks. Taotluse kohaselt kulus kannatanu esindajal kriminaalasja raames kokku 15,35 tundi. Kohtule ei nähtu kannatanu esindaja kuludokumendist, et märgitud toimingud oleksid korduvad või et neile kulutatud aeg oleks liialdatud. Kuivõrd esitatud arves ei esine korduvaid samalaadseid toiminguid peale konsultatsiooni, mida kriminaalasja sisu arvestades loeb kohus vajalikuks, ega ka 2

(7)1-23-3992 ülepaisutatavust ajalise faktori kohta, siis tuleb kannatanu esindaja tasu 2763 euro suuruses summas rahuldada. Kannatanu esindaja on taotluses palunud jätta kannatanuga tekkinud menetluskulud solidaarselt süüdistatava ja tsiviilkostja kanda.

§ 182

lg 3 kohaselt tsiviilhagi osalise rahuldamise korral jaotab kohus nõudeavalduse menetlemisest tingitud kulud kõiki asjaolusid arvestades kannatanu, süüdimõistetu ja tsiviilkostja vahel.

§ 182

kohaselt oleneb tsiviilhagi menetlemisest tingitud menetluskulu hüvitamine tsiviilhagi lahendamise tulemusest (RKKKo nr 1-20-2143). Kohus nõustub, et kannatanu esindaja kulu kuulub väljamõistmisele J. Haagilt ja tsiviilkostjalt solidaarselt ja seda seetõttu, et kannatanu esindaja esitas alternatiivse taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu õiglasel äranägemisel. Kohus pidas õiglaseks mittevaraliseks kahjuhüvitiseks 1500 eurot. Kohus arvestas kohtueelses menetluses kahju hüvitamist, s.o 4000 euro suuruses summas ja kannatanule tekitatud vigastuse ulatust, raskust ja hingelist üleelamist. VÕS § 113 lg 1 sätestatu kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kohtu hinnangul on VÕS § 113 lg 1 kohaldamine vajalik, et eelpool märgitud tasu saaks võimalikult kiiresti hüvitatud. KarS § 180 lg 3 järgi arvestab kohus menetluskulude väljamõistmisel süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid; kohus võib määrata, et menetluskulud tasutakse ositi. Arvestades menetluskulude suurust ning väljamõistetud tsiviilhagi, leiab kohus, et käesoleval juhul on põhjendatud sundraha ja ekspertiisitasu ositi tasumine. Kohtu hinnangul võib menetluskulude täies ulatuses tasumine kaasa tuua isikule makseraskused ning oluline on, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud. MÄÄRUSKAEBUSMENETLUS 4. Tsiviilkostja AS X lepinguline esindaja vaidlustab maakohtu otsust osas, milles kohustati tsiviilkostjat tasuma kannatanu menetluskulusid täies mahus ja solidaarselt koos süüdistatavaga. Oma taotlust põhjendab tsiviilkostja esindaja järgmiselt. Enamus menetluskuludest omas puutumust vahetult kriminaalasja süü ja karistuse suuruse määramisega. Tsiviilnõudesse puutuvat arutelu oli oluliselt vähem. Vaidlust tsiviilvastutuse osas ei olnud. Tsiviilhagiga seotud hageja esindaja ajakulu asjas ei ületanud 4 tundi. Seetõttu pidanuks menetluskulude määramisel arvestama, et AS X ei vastuta menetluskulude eest solidaarvõlgnikuna, vaid osavõlgnikuna. Menetluskulude määramisel oleks pidanud konkreetselt ära märkima, milline osa menetluskuludest oli seotud tsiviilhagiga, mida tsiviilkostja peab hüvitama. Sisuliselt taotles kannatanu mittevaralise kahju hüvitamist summas (15 000 algne nõue – 4 000 kindlustusandja poolt hüvitatud summa = jääk) 11 000 eurot ning kohas mõistis välja sellest summast 1500 eurot. Seega mõistis kohus esitatud nõudest välja 13,63%.

§ 182

lg 3 kohaselt tsiviilhagi osalise rahuldamise korral jaotab kohus nõudeavalduse menetlemisest tingitud kulud kõiki asjaolusid arvestades kannatanu, süüdimõistetu ja tsiviilkostja vahel. Sellest johtuvalt tulnuks tsiviilnõudega seotud kulude määramisel arvestada

§ 182lg 3 erisusi.

Arvestades, et tsiviilnõudest rahuldati üksnes 13,63%, oleks olnud õiglane ka üksnes tsiviilnõude läbivaatamisega seotud menetluskuludest rahuldada 13,63%. Ka

§ 182lg 4 võimaldab sellist kulude määramise õiglast lahendust.

  2. oktoobril 2023 registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus kannatanu Y esindaja vandeadvokaat Indrek Sirgi kirjalik seisukoht, milles ta selgitab järgmist. 3

(7)1-23-3992 Kohtupraktika menetluskulude tsiviilkostja kanda jätmisel ei ole ühetaoline. Kui ringkonnakohus lähtub põhimõttest, et tsiviilkostjalt saab välja mõista vaid kitsalt tsiviilhagi menetlemisega seotud kulusid, siis selgitab esindaja, et kannatanu esindamisel tehtud toimingutest on kuluarvestuse ridadel 6, 7, 9, 12 ja 16 tehtud toimingud seotud ainult tsiviilhagi menetlemisega – so kokku 5,2 tundi. Kannatanu esindamisel tehtud tööst ülejäänud 15,355,2=10,15 tunni ulatuses ei ole võimalik täpselt eristada seda, kui palju kulus aega tsiviilhagiga seotud selgitusteks, analüüsideks ja esindamiseks, kuid tunnetuslikult on see kannatanu esindaja arvates selles asjas ülejäänud töö mahust ca 50%. Määruskaebemenetluses on kõik tekkinud kulud seotud tsiviilhagi menetlemisega. Tsiviilkostja määruskaebuse piirideks on vaid tsiviilkostjalt väljamõistetu, süüdistatavalt väljamõistetud menetluskulusid ei ole vaidlustatud. Tsiviilkostja on seisukohal, et hagist rahuldati vaid 13,63% ja selles proportsioonis oleks põhjendatud välja mõista ka tsiviilhagiga seotud menetluskulud. Kannatanu sellega ei nõustu. Esiteks ei rahuldatud 13,63%. Kannatanu tsiviilhagi oli esitatud enne tsiviilkostja poolt mittevaralise kahju hüvitamist, mistõttu oli hagiavalduse tulemiks mittevaralise kahju hüvitis summas 5500 eurot, mitte 1500 eurot. Asjaolu, et tsiviilkostja osa kahjust hüvitas enne kohtuotsuse tegemist, ei muuda seda fakti, et kannatanule oli mittevaraline kahju hagiavalduse esitamise ajaks hüvitamata. Seejuures näiteks varaline kahju oli hüvitatud. Teiseks on kannatanu taotlenud õiglase hüvitise määramist kohtu poolt, mis tähendab, et hagi rahuldati täies ulatuses. Hagi osaliselt rahuldamata jätmisega oleks tegemist olukorras, kus kannatanu taotleb konkreetset summat, kuid välja mõistetakse väiksem summa. Muuhulgas tähendab õiglase summa taotlemine, et kannatanul puudub ka vaidlustamisõigus (Riigikohtu lahend 120-2438, p 48). RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Määruskaebuse väited väärivad tähelepanu. 7.

§ 191

lg 1 kohaselt võib prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, otsustuse vaidlustada vastavalt

§ 228

või 229 sätetele, apellatsioonis või kassatsioonis või

  1. peatüki kohaselt (määruskaebemenetlus). Tsiviilkostja esindaja on valinud menetluskulude vaidlustamise määruskaebemenetluse korras. Määruskaebusmenetluse läbiviimisega seoses märgib ringkonnakohus esmalt järgmist. Ringkonnakohus võttis
  2. oktoobri 2023 määrusega tsiviilkostja esindaja määruskaebuse läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Maakohus tegi resolutiivotsuse, millega mõistis muu hulgas kannatanu valitud esindaja menetluskulud välja tsiviilkostjalt solidaarselt süüdistatavaga, juba
  3. augustil
  4. Menetluskulusid puudutavad motiivid lisas kohus aga otsuse juurde alles
  5. oktoobril
  6. Seega lõppes kaebetähtaeg alles
  7. oktoobril 2023 ja ringkonnakohus võttis määruskaebuse menetlusse tegelikkuses ennatlikult. Täiendavat määruskaebust tsiviilkostja esindaja siiski ei esitanud. Samuti oli tsiviilkostja esindajal võimalik esitada ringkonnakohtule kirjalikke seisukohti pärast seda, kui maakohus oli määrusega motiivid otsusele
  8. oktoobril 2023 lisanud. Neidki ringkonnakohtule ei laekunud. Tänaseks on määruskaebuse esitamise tähtaeg möödunud. Tsiviilkostja esindaja seisukohad ja taotlus määruskaebusmenetluses on ringkonnakohtule arusaadavad. Esitatud määruskaebuse pinnalt on kriminaalkolleegiumil võimalik piisavalt kontrollida maakohtu menetlusotsustuse seaduslikkust ja põhjendatust. Seega ei pea ringkonnakohus vajalikuks kohtulahendi tegemise aega edasi lükata. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus määruskaebuse sisulisi väiteid. 4

(7)1-23-3992
  1. Määruskaebusmenetluses on vaidlus selles, kas maakohtu otsusega oli põhjendatud mõista kannatanul maakohtus tekkinud menetluskulu välja süüdistatavalt ja tsiviilkostjalt solidaarselt ning terves ulatuses. Nimelt, maakohus leidis menetluskulude kohta otsustust tehes, et süüdistataval J. Haagil ja X AS-il tuleb hüvitada kannatanule solidaarselt tema valitud esindaja tasu 2763 eurot (sh käibemaks). Selle üle, kas kannatanu valitud esindaja tasu suurus on mõistlik, määruskaebusmenetluses iseenesest vaidlust pole.
  2. Kriminaalmenetluse seadustik reguleerib eraldi süüdistatava süüküsimuse ja tsiviilhagi lahendamisel tekkinud menetluskulu hüvitamist. See osa kannatanu esindaja tasust, mis on seotud tsiviilhagi lahendamisega, tuleb hüvitada või jätta hüvitamata

§ 182

alusel, ja see, mis on seotud süüküsimuse lahendamisega

§ 180lg 1 alusel (RKKK 1-18-5732/226, p 105).

Nähtuvalt maakohtu otsusest ja selle juurde lisatud põhjendustest, ei ole kohus kannatanu valitud esindaja menetluskulu puhul eraldi hinnanud, mis ulatuses olid need tekkinud seoses tsiviilhagi lahendamisega ja mis ulatuses seoses süüküsimuse lahendamisega. Maakohus mõistis kannatanu valitud esindaja tasu terves ulatuses välja süüdistatavalt ja tsiviilkostjalt solidaarselt. Kohus viitas menetlusotsustuse tegemisel

§-le 182. Eelnev osutab, et maakohtu arusaama kohaselt on kogu kannatanu valitud esindaja menetluskulu tekkinud seoses tsiviilhagi menetlemisega. See seisukoht ei ole aga põhjendatud. Määruskaebusmenetluses on kannatanu valitud esindaja esitanud ringkonnakohtule omapoolse kirjaliku seisukoha, milles on selgitanud hinnanguliselt, kui suur osa maakohtu menetluses tehtud toimingutest olid seotud tsiviilhagi menetlemisega ja kui suur osa süüküsimuse lahendamisega. Maakohus tuvastas otsuse juurde lisatud põhjendustes, et valitud esindaja tegi maakohtu menetluses toiminguid kokku 15,35 tundi. Kohus luges selle ajakulu põhjendatuks ja tunnitasu 150 eurot (lisandub käibemaks) mõistlikuks. Samale ajakulule ja tunnitasule on kannatanu valitud esindaja tuginenud ka ringkonnakohtu menetluses. Ringkonnakohtul pole alust kannatanu valitud esindaja maakohtus tekkinud menetluskulu suurust vähendada. Määruskaebuses leiab tsiviilkostja esindaja, et kannatanu valitud esindaja ajakulu toimingutele, mis olid seotud tsiviilhagi menetlemisega, ei ületa 4 tundi. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Kirjalikus seisukohas on kannatanu valitud esindaja viidanud, et spetsifikatsioonis toodud järgmised toimingud olid seotud üksnes tsiviilhagi menetlemisega: tsiviilkostja kaasamise taotlus (0,4 tundi), hagi mustandi arutelu kliendiga (0,8 tundi), hagi koostamine ja esitamine (3,25 tundi), e-kirjavahetus tsiviilkostja esindajaga (0,25 tundi), taotlus prokuratuuri (0,5 tundi). Nii nähtub spetsifikatsioonis nimetatud toimingutest, et ajakulu seoses tsiviilhagi menetlemisega oli suurem kui kaebaja väidetud 4 tundi. Ringkonnakohus nõustub kannatanu valitud esindajaga, et nimetatud toimingud, millele ajakulu oli kokku 5,2 tundi, on tehtud seoses tsiviilhagi menetlemisega. Ülejäänud ajakulu osas on kannatanu valitud esindaja oma kirjalikus seisukohas selgitanud, et nende puhul pole võimalik täpselt määratleda, kui palju aega kulus toimingutele, mis olid seotud tsiviilhagi menetlemisega ja kui palju toimingutele, mis olid seotud süüküsimuse lahendamisega. Kannatanu valitud esindaja hinnangul võib nende tundide osas pidada ajakulu jaotunud pooleks nii tsiviilhagi menetlemisele ja süüküsimuse lahendamisele. Ringkonnakohus peab kannatanu valitud esindaja hinnangut nõustumisväärseks. Riigikohus on selgitanud kohtuasja 1-21-8988 p-s 27, et kui tsiviilkohtumenetluses tekivad kostja kulud üksnes tema vastu esitatud hagi menetlemisest, siis kriminaalmenetluses lahendatakse tsiviilhagi ainult koos süüdimõistva otsuse tegemisega. Seejuures peavad tsiviilhagi aluseks olevad faktilised asjaolud

§ 381lg 1 p 1 järgi kattuma olulises osas menetletava kuriteo tehioludega.

See aga tähendab, et suur osa tsiviilhagi lahendamiseks olulistest asjaoludest tuvastatakse juba isiku süüküsimuse lahendamise käigus. Riigikohus on sealsamas tõdenud, et eristada tsiviilhagi menetlemisega seotud kulusid muudest menetluskuludest on keeruline, kui mitte võimatu. Seega, kaebuses esitatud argumendid, mille kohaselt tsiviilvastutuse osas vaidlust polnud ja tsiviilhagi menetlemisega seotud 5

(7)1-23-3992 menetluskulud said tekkida minimaalses ulatuses, ei ole põhjendatud. Kui süüdistatav oleks mõistetud õigeks või kriminaalmenetlus oleks lõpetatud, tulnuks kohtul jätta tsiviilhagi läbi vaatamata, olenemata sellest, kas kaebuse kohaselt tsiviilvastutuse osas vaidlus oli või polnud. Sel juhul jäänuks tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud riigi kanda

§ 182lg 5 alusel.

Kuulates maakohtu

  1. juuli 2023 istungi helisalvestist, selgub sellest ringkonnakohtule, et kannatanu valitud esindaja võttis maakohtus sõna süüdistatava teo õigusliku kvalifitseerimise osas ja jagas selgitusi tsiviilhagiga seonduvalt, sh argumenteeris tsiviilhagis oleva nõude suurust. Seejuures olid kannatanu valitud esindaja sõnavõtud tsiviilhagi osas sisulised ja põhjalikud. Järgmisel istungil, s.o
  2. augustil 2023, kuulutas kohus kohtuotsuse. Tuginedes viidatud spetsifikatsioonile ja helisalvestisele, ei saa ringkonnakohtu hinnangul väita, et kannatanu valitud esindaja tegevused olid maakohtu menetluses seotud valdavalt süüküsimuse lahendamise ja karistuse mõistmisega. Ringkonnakohtu hinnangul on kannatanu valitud esindaja käsitlus lugeda ligi 10 tunni osas ajakulu pooleks süüküsimusega ja tsiviilhagi menetlemisega seotud toimingute osas, põhjendatud. Seega loeb ringkonnakohus, et 15,35 tunnist kulus kannatanu valitud esindajal hinnanguliselt kokku 10 tundi tsiviilhagiga seotud toimingutele ja allesjäänud 5,35 tundi kulus süüküsimuse lahendamisele. Seega on tsiviilhagi menetlemisega tekkinud kulu suuruseks 1500 eurot, millele lisandub käibemaks 300 eurot. Süüküsimusega seotud menetluskulu suuruseks on 802 eurot ja 50 senti, millele lisandub käibemaks 160 eurot ja 50 senti. Viimatinimetatud menetluskulu ei pea aga ringkonnakohus võimalikuks mõista

§ 180

lg 1 alusel välja süüdistatavalt.

§ 340

lg 4 p-st 5 tulenevalt peab ringkonnakohus võimalikuks raskendada süüdistatava olukorda menetluskulude väljamõistmise osas apellatsioonikohtus üksnes juhul, kui määruskaebuse oleks esitanud kannatanu või prokurör. Tsiviilkostja määruskaebuse alusel ei pea ringkonnakohus võimalikuks süüdistatava olukorda raskendada. Seega tuleb maakohtu menetluses tekkinud kannatanu valitud esindaja kulu summas 963 mõista välja riigilt. Kannatanu valitud esindajal tsiviilhagi menetlemisega tekkinud menetluskulu (1800 eurot, sh käibemaks) tuleb välja mõista

§ 182alusel süüdistatavalt ja tsiviilkostjalt.

Määruskaebuses on tsiviilkostja esindaja leidnud, et tsiviilhagist rahuldati üksnes 13,63% ja sellises ulatuses on põhjendatud mõista ka tsiviilkostjalt välja tsiviilhagi menetlemisest tekkinud kulu. Ringkonnakohus sellise seisukohaga ei nõustu. Nähtuvalt 20. märtsi 2023 hagiavaldusest, taotles kannatanu esindaja mittevaralise kahju hüvitamist kas summas 15 000 eurot või kohtu õiglasel äranägemisel. Arvestades nõuete sõnastust, ei saa teoreetiliselt välistada, et kohtu õiglasel äranägemisel olnuks hüvitis võinud olla ka suurem või võrdne 15 000 euroga. Maakohus rahuldaski otsusega hagiavalduse viimatinimetatud alternatiivse taotluse, mõistes välja hüvitise omal äranägemisel – nii nagu hagis oli taotletud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et arvestades hagi rahuldamise tulemust, on põhjendatud jaotada

§ 183

lg 3 alusel kannatanu valitud esindaja kulu hüvitamine süüdistatava ja tsiviilkostja vahel solidaarse kohustusena. Nimetatud uuelt summalt arvestatakse ka viivist. 10. Kannatanu valitud esindaja esitas tasutaotluse määruskaebusmenetluses tehtud toimingute eest. Kuludokumendi kohaselt kulus esindajal määruskaebusega tutvumisele ja vastuse koostamisele 1 tund. Advokaadi tunnitasu on 150 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kannatanu valitud esindaja tasu on mõistliku suurusega. Nimetatud summale lisandub käibemaks. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt ja tühistab osaliselt maakohtu lahendi, tuleb

§ 187lg 1 kohaselt määruskaebusmenetluse kulud hüvitada riigil.

11. Juhindudes

§ 390lg-st 1, § 337 lg 1 p-st 4, § 339 lg-st 2, tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 8. augusti 2023 otsuses menetluskulude osas, teeb selles osas uue 6

(7)1-23-3992 menetlusotsustuse, jätab muus osas kohtulahendi muutmata ja rahuldab määruskaebuse osaliselt. (allkirjastatud digitaalselt) 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.