← Eesti

3-23-1568/10

Obsah (6)§ 38§ 93§ 37§ 2§ 4§ 6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Janar Jäätma Määruse tegemise aeg ja koht 09.11.2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-1568 Haldusasi X kaebus Tallinna Vangla tööle määramist puudutav

) § 37 lg 1 sätestab, kui vangistusseadus ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatud töötama.

§ 38

lg 1 sätestab, et vanglateenistus kindlustab võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Kaebaja ei ole kinnipeetav, vaid vahistatu.

§ 93lg 7 kohaselt ei ole vahistatu kohustatud töötama.

Kui vahistatu soovib töötada ja vanglateenistus saab talle seda võimaldada, kohaldatakse tema suhtes

§-sid 39, 40 ja 43. See, et vangla rakendab vahistatu tööle võimaluse korral, tähendab, et kaebajal ei olnud õigust nõuda tema tööle rakendamist. Seega tagatakse kaebajale töö üksnes juhul, kui vanglal on vastav võimalus. Eelnevast sättest ei tulene vanglale kohustust tagada kaebajale tööd. Töökohustuse täitmine on kohustuslik üksnes kinnipeetavale (vt

§ 37

). Lisaks on kaebaja soov tööle saada seotud sooviga teenida raha.

§ 38

lg 1 kohane vangla majandustööle rakendamine teenib eelkõige vangistuse täideviimise eesmärke, mitte ei ole vahend ja võimalus kaebajale toimetulekuks rahaliste vahendite teenimiseks. Seetõttu ei saa eeldada, et vangla majandustöö on töö, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, ehk kaebaja soov raha teenida ei ole majandustöödele rakendamisel tingimata täidetav; 4) põhjust pole arvata, et

§ 93

lg 7 on põhiseaduse (PS) §-ga 29 vastuolus.

§ 2

kohaselt on kinnipeetav vangistusseaduse tähenduses vanglas vangistust kandev süüdimõistetu.

§ 4

lg 1 kohaselt vahistatu on vangistusseaduse tähenduses isik, kellele on tõkendina kohaldatud vahistamist ja kes kannab eelvangistust kinnise vangla eelvangistusosakonnas või arestimajas. Vahistatu osas ei ole jõustunud süüdimõistvat ning vabaduse võtmist ettenägevat kohtuotsust nagu seda on kinnipeetava puhul. PS § 29 lg 2 näeb ette, et kedagi ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja arvatud süüdimõistetu. Vahistatu puhul ei ole jõustunud süüdimõistvat kohtuotsust, mistõttu ei kuulu vahistatu PS § 29 lg 2 kohaselt süüdimõistetute hulka. Isegi, kui PS § 29 lg-t 2 tuleks tõlgendada laiemalt ja siia arvata ka vahistatud, kannab töötamise kohustus süüdimõistetute puhul teistsugust eesmärki, mida ta vahistatute puhul täita ei saa.

§ 6

lg 1 kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamisel on muu hulgas oluline roll ka töökohustuse täitmisel, mis mängib olulist rolli kinnipeetava ametialase ja sotsiaalse integratsiooni saavutamisele pärast vabanemist. Vahistamine eelnimetatud vangistuse eesmärki ei täida. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

  1. Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist osas, millega jäeti menetlusabi taotlus rahuldamata. Menetluses osalemine on edukas, kuna vastustaja peab põhjendama, miks vabu töökohti pole. Puuduvad andmed selle kohta, et töökohti pole. Ka vahistatul peab olema võimalik teenida raha. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse halduskohtu määruse peale menetlusse. 2

(3)3-23-1568
  1. Riigilõivu tasumise kohustuse juures ei hinnata üksnes kaebaja majanduslikku võimalust nõutavas ulatuses riigilõivu tasuda, vaid ka kaebuse rahuldamise tõenäosust (HKMS § 111 lg 1).
  2. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et vahistatul puudub töötamise kohustus ning vangla saab vahistatule pakkuda tööd, kui vahistatu seda taotleb ja vanglateenistus saab seda võimaldada (

§ 93lg 7).

Vastustaja keeldus kaebajale tööd pakkumast, kuna taotluse lahendamise hetkel vabu töökohti ei olnud. Toimikus olevad dokumendid ei tekita kohtus põhjendatud kahtlust selles, et vastustaja väide oleks ilmselgelt ekslik. Kaebuses esitatud asjaolud ei tingi

§ 93lg 7 osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist.

8. Eeltoodust tulenevalt ei olnud kaebuse menetlemiseks menetlusabi andmise tingimused HKMS § 111 lg 1 mõttes täidetud. Seetõttu jättis halduskohus õiguspäraselt kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.