Obsah (8)

§ 266§ 424§ 63§ 65§ 68§ 74§ 69§ 57

1-22-5295 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 6. september 2023, Tallinn Kriminaalasja number 1-22-5295 Kohtukoosseis Eesistuja Inna Ombler,

§ 266lg 2 p 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 27.

märtsi 2023 otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Kaitsja Natalia Lausmaa Prokurör Eve Soostar Süüdistatav Kaitsja Marek Tõnn, isikukood: 37811280335; EV kodanik; XXX; emakeel eesti; XXX; 2 kehtivat kriminaalkaristust, viimati: Harju Maakohtu 11.06.2020 otsusega nr 1-20-3361

§ 424

lg 2, § 121 lg 2 p 2 järgi

§ 63lg 2, § 64 lg 1, Kr

MS § 238 lg 2,

§ 65

lg 2,

§ 68

lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 9 kuud 28 päeva,

§ 74

lg 1, 2 alusel kuulus koheselt ärakandmisele 2 kuud 28 päeva vangistust, ülejäänud karistus 1 aasta 7 kuud asendati

§ 69alusel üldkasuliku tööga 570 tundi, tähtajaga 2 aastat kohtuotsuse jõustumisest.

Harju Maakohtu 29.12.2022 määrusega pöörati karistuse ärakandmata osa täitmisele alates 17.01.

1. Vandeadvokaat Natalia Lausmaa RESOLUTSIOON
2. Jätta Harju Maakohtu
3. märtsi 2023 otsus muutmata ja Marek Tõnni kaitsja apellatsioon rahuldamata, kuid teha selle resolutiivosas järgmised täpsustused:
4. Mõista Marek Tõnnile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 7 kuud ja 1/6 1-22-5295 18 päeva vangistust.
5. Ärakandmisele kuuluva karistusaja alguseks lugeda Marek Tõnni vanglasse saabumise aeg vastavalt maakohtu teatisele, mis ajaks ja millisesse vanglasse Marek Tõnn peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kui Marek Tõnn ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla politseiasutusele sundtoomise taotluse.
6. Määrata Advokaadibüroole Natalia Lausmaa makstava riigi õigusabi suuruseks Marek Tõnnile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 278,40 eurot, sealhulgas käibemaks. Jätta nimetatud menetluskulu riigi kanda. Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Harju Maakohtu 27.03.2023 otsusega üldmenetluses tunnistati M. Tõnn süüdi

§ 266

lg 2 p 1 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta ja 2 kuud.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 29.06-30.06.2022 ja 06.07.2022-16.01.2023, s.o 6 kuud 12 päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 7 kuud 18 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust M.

Tõnnile Harju Maakohtu 11.06.2020.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 3 kuu 22 päeva vangistuse, võrra ja liitkaristuseks mõisteti 11 kuud ja 10 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 27.03.

1. 1.
2. Maakohus rahuldas kannatanu X tsiviilhagi mittevaralise kahju osas osaliselt ja mõistis M. Tõnnilt välja hüvitisena 400 eurot. 1.
3. Menetluskuludena mõistis kohus süüdistatavalt välja sundraha 1087,50 eurot ja määratud kaitsjatele makstud tasud kogusummas 1329 eurot, kokku 2873,50 eurot, mis määrati KrMS § 180 lg 3 alusel tasumisele 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiakti kulu 765 eurot ja kaitsjatasu 303 euro ulatuses jäeti riigi kanda. 1.
4. Kohus mõistis M. Tõnni

§ 266

lg 2 p 1 järgi süüdi valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi ebaseadusliku tungimise eest kokkuvõtvalt järgmistes tegudes: 29.06.2022.a kella 00.48 paiku tungis süüdistatav Tallinnas, XXX asuvas eramajas valdaja tahte vastaselt sisse X koju. M.Tõnn ronis mööda puud maja teise korruse rõdule, rikkus rõduukse luku ja sisenes ilma valdaja loata kannatanu eluruumi. 06.07.2022 kella 00.40 ronis M. Tõnn mööda veerenni XXX, Tallinn eramaja rõdule ning püüdis rõduukse luku lõhkumise teel tungida ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt X eluruumi. Kuritegu jäi lõpule viimata süüdistatava tahtest olenemata põhjusel, sest ta peeti kinni kannatanu tuttava poolt. 1.

1. Kohtu hinnangul leidsid mõlemad süüdistatava teod täielikult tõendamist. Süüdistatav tegutses kavatsetult eesmärgiga pääseda kannatanu tahte vastaselt tema elamusse. Karistamisel arvestas kohus, et M. Tõnni süü ei ole suur ja kergendava asjaoluna arvestas süüdistatava avaldatud kahetsust ning süü osalist omaksvõttu ning asjaolu, et teine tegu jäi katsestaadiumisse. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti arvestas kohus karistuse mõistmisel 2/6 1-22-5295 ja kohtuotsuste kogumis liitkaristuse moodustamisel, et süüdistatav pani temale etteheidetavad teod toime eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise ajal. APELLATSIOON
2. Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni M. Tõnni kaitsja, kes leiab, et materiaalõige ebaõige kohaldamine viis maakohtu ebaõige kohtulahendini. Kaitsja taotleb tühistada maakohtu otsuse osaliselt 29.06.2022 episoodis esitatud süüdistuse ja M. Tõnnile mõistetud karistuse osas. 2.
3. Apellant leiab, et M. Tõnnile mõistetud karistus on süüteo asjaolusid arvestades liiga karm. Teol puudusid kahjulikud tagajärjed ja teine episood jäi katse staadiumisse. Kohus ei arvestanud, et M. Tõnni süü ei ole suur. Samuti ei arvestanud kohus kergendava asjaoluna M. Tõnni puhtsüdamlikku kahetsust, pidades seda ebasiiraks. Süüdistatav soovis kannatanule selgeks teha, et viimane meeldib talle ja tõi selle kinnituseks lilli ja halbu kavatsusi ei olnud. X käitumise tõttu ei olnud M. Tõnnile arusaadav kannatanu eitav suhtumine temasse. Mingeid raskeid tagajärgi Xle need sündmused ei tekitanud. Nüüdseks on M. Tõnn aru saanud, et kannatanu ei taha temaga suhelda. Kohus nõustus täies ulatuses prokuröri karistusettepanekuga ja määras väga pika karistusaja. Kohus ei arvestanud, et tegelikult oli M. Tõnn viibinud juba üle kuue kuu vahi all, mis oleks olnud talle karistuseks piisav. Süüdistatavale mõistetud karistust tuleb vähendada ja koos sellega vähendada ka mõistetud liitkaristust. 2.
4. Maakohus arvestas karistusaja alguse ebaõigesti kohtuotsuse kuulutamisest 27.03.
5. See, et kohus ei arvestanud karistuse algust alates süüdistatava kinnipidamisest ja vahistamisest, s.o alates 06.07.2022, piirab süüdistatava õigusi esitada taotlusi tingimisi enne tähtaegseks vabanemiseks, sest õigus taotleda tingimisi ennetähtaegset vabastamist tekib hiljem. Karistusaja alguseks tuleb M. Tõnnile määraga 06.07.
6. 2.
7. Apellant leiab, et M. Tõnni on alusetult süüdistatud 29.06.2022 episoodis rõdu ukseluku lõhkumises. Rõdul oli kaks ust ja ühe ukse lukk oli juba katki ja selle ukse link jäi süüdistatavale pihku, aga uks lahti ei tulnud. Teine uks oli lahti. Mingeid tõendeid, et ukselukk oli just süüdistatava lõhutud, kohtule ei esitatud. Ei kontrollinud kannatanu väidet, et enne M. Tõnni sisenemist oli ukselukk terve olnud. Kannatanu võis mitte teada, et rõduukse lukk oli juba enne katki. Seega on 29.06.2022 episoodis tõendamata süüdistus, et M. Tõnn lõhkus ukseluku. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
8. Kohtukolleegium, tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja apellatsiooni väidetega leiab, et Harju Maakohtu 27.03.2023 otsuse tühistamiseks alust ei ole. Apellandi etteheited maakohtule kriminaalmenetlusõiguse rikkumises on põhjendamatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga ning nende alusel tehtud järeldustega. Apellatsioonis esitatu ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale M. Tõnni süüdimõistmises

§ 266lg 2 p 1 järgi. Samuti ei ole maakohus teinud vigu M. Tõnnile karistuse mõistmisel. Tulenevalt Kr

MS § 342 lg 3 p-st 1 jätab ringkonnakohus seetõttu esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata ja vastab apellatsioonis tõstatatud küsimustele alljärgnevalt. 3.

1. Kolleegiumi hinnangul analüüsis maakohus ammendavalt M. Tõnnile 29.06.2022 etteheidetud teo asjaolusid kinnitavaid tõendeid, tuvastades muu hulgas üheselt, et süüdistatav lõhkus kannatanu eramusse tungides rõduukse lingi. Apellandi väide, et ukselink võis olla juba enne seda sündmust lõhutud, tugineb üksnes süüdistatava ütlustele. Kolleegium juhib apellandi tähelepanu tõigale, et maakohus hindas kõne all oleva asjaolu osas süüdistatava ütlused ebausaldusväärseks ja jättis need tõendina kõrvale. Kolleegium jagab täielikult seda maakohtu 3/6 1-22-5295 seisukohta. Nõustuvalt maakohtuga leiab kolleegium, et kohtus uuritud tõendid ei kinnita süüdistatava versiooni, et lukk võis olla katki juba enne 29.06.
2. Ainetu on seegi apellandi väide, et maakohtule ei olevat esitatud tõendeid selle kohta, et rõduukse luku lõhkus just süüdistatav. Kolleegium viitab kannatanu ristküsitluses antud ütlustele, mille kohaselt olid 29.06.2022 kõik maja uksed, sh rõduuksed lukustatud asendis. Pärast sündmust oli sellel uksel, millest süüdistatav rõdu kaudu sisenes, lukk pesast väljas ja logises (kd I, tl 52). Kannatanu kinnitas, et M. Tõnn murdis jõuga ukse lahti nii, et lukk tuli lahti (kd I, tl 59). Patrullpolitseinikuna väljakutsele reageerinud tunnistaja C ütlused riimuvad kannatanu ütlustega, et sündmuskohal ilmnes, et II korruse rõdult tuppa viiv uks ja selle link olid lõhutud – ukselingist kinni võttes see logises, korpus oli ilmselgelt katkine ega funktsioneerinud korralikult (kd I, tl 74). Samuti nähtub 29.06.2022 sündmuskoha vaatlusprotokollis dokumenteeritust, et II korruse toa rõduukse link on nähtavalt lõhutud ning ukseraamist umbes 0,5 cm eemaldunud (kd I, tl 88-107). Kolleegiumi hinnangul on maakohus otsuses selgelt ja arusaadavalt põhjendanud, miks eeltoodud tõendite põhjal saab teha järelduse et kannatanu rõduukse lõhkus 29.06.2022 süüdistatav. Seega jääb apellandi taotlus eeltoodud osas maakohtu otsuse tühistamiseks edutuks. 3.
3. Kolleegium leiab erinevalt apellandist, et maakohus ei ole M. Tõnnile karistuse mõistmisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ega teinud kaalutlusvigu. Maakohus on süüdistatavale

§ 266

lg 2 p 1 järgi karistust mõistes arvestanud

§-s 56 sätestatud karistuse mõistmise põhimõtetega, hinnates kõiki süüteo asjaolusid. Kolleegiumile jääb selgusetuks apellandi eksitav väide, et kohus hindas M. Tõnni süü suureks. Tegelikult asus maakohus seisukohale, et M. Tõnni süü ei ole suur (vt otsuse lk 8). Apellant on jätnud tähelepanuta sellegi, et maakohus on süü suuruse hindamisel juba arvestanud kaebuses märgitud asjaoluga, et süüdistatavale etteheidetav 06.07.2022 episood jäi katsestaadiumisse. Ebakorrektne on seegi apellandi väide, et kohus ei arvestanud süüdistatava karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Vastupidiselt apellandi väidetule nähtub maakohtu otsusest, et kohus arvestas M. Tõnni karistust kergendava asjaoluna

§ 57

lg 1 p 3 tähenduses nii puhtsüdamlikku kahetsust kui ka süü osalist omaksvõttu (vt otsuse lk 8). 3.

1. Kolleegiumi hinnangul on maakohtu tuvastatuga vastuolus apellandi väited, et süüdistatavale ei olevat olnud tegude toimepanemise ajal veel arusaadav kannatanu eitav suhtumine temasse. Vastupidiselt kaebuses väidetule tuvastas maakohus kannatanu ütluste ja nendega riimuvate muude tõenditega üheselt, et kannatanu on avaldanud enne süüdistuses kirjeldatud sündmusi M. Tõnnile mitmel erineval ja arusaadaval moel vastumeelsust temaga suhtlemiseks ning andnud selgelt mõista, et viimase käitumine on talle ebameeldiv ja hirmutav. Sellele viitavad muu hulgas maakohtu tuvastatud asjaolud, et kannatanu ei vastanud süüdistatava sõnumitele ja blokeeris ta sotsiaalmeedias; 29.06.2022 helistas kohe Häirekeskusesse, kui süüdistatav tungis ta elamusse; lasi aias lõigata maha puu, mida süüdistatav kasutas rõdule ronimisel, et elamusse tungida; palus pärast 29.06.2022 sündmust hirmust süüdistatava ees enda juurde ööbima tuttava. Soostuda ei saa sellegi apellandi väitega, et süüdistatava tegevus ei põhjustanud kannatanule mingeid raskeid tagajärgi. Maakohus tuvastas, et süüdistatava tegevus tekitas kannatanus ärevust ja hirmu ning kahjustas kannatanut õigusvastaselt moraalselt. Sel põhjusel mõistis maakohus põhjendatult süüdistatavalt kannatanu kasuks välja mittevaralise kahju hüvitisena 400 eurot. 3.
2. Kolleegium ei ole päri apellandi väitega, et maakohus olevat mõistnud süüdistatavale põhjendamatult liiga karmi karistuse, nõustudes täies ulatuses prokuröri karistusettepanekuga. Kolleegium juhib apellandi tähelepanu, et istungi protokollis talletatu kohaselt taotles prokurör kohtuvaidlustes M. Tõnni

§ 266

lg 2 p 1 järgi süüdi tunnistamisel karistada teda 1 aasta ja 10 kuu pikkuse vangistusega (vt kd I, tl 45). Maakohus pidas aga võimalikuks karistada M. Tõnni

§ 266

lg 2 p 1 järgi sanktsiooni keskmäärast leebemalt, s.o 1 aasta ja 2 kuu pikkuse 4/6 1-22-5295 vangistusega. Seega ei pea paika apellandi väide, et maakohus mõistis süüdistatavale prokuröri taotletud karistuse. Ringkonnakohut ei veena apellandi arvamus, et süüdistatavale piisanuks karistusest, mis võinuks piirduda eelvangistuses viibitud ajaga, s.o veidi enam kui 6 kuuga. Maakohus on põhjalikult vaaginud M. Tõnnile mõistetavat karistust ja kolleegium jagab maakohtu seisukohta mõistetud karistuse osas. Soostuda ei saa ka apellandi väitega, et maakohus ei olevat arvestanud, et M. Tõnn viibis otsuse tegemise ajaks üle kuue kuu vahi all. Otsusest nähtuvalt on kohus

§ 68lg 1 alusel arvanud eelvangistuses viibitud aja korrektselt karistusaja hulka.

Kokkuvõtvalt leiab kolleegium, et maakohus on karistuse mõistmisel juba käsitlenud kaebuses toodud argumente ning arvestanud kõiki vajalikke asjaolusid. Seega puuduvad praegusel juhul alused karistusmäära vähendamiseks. Kuivõrd M. Tõnn pani praeguse kohtuasja esemeks olevad teod toime eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise ajal, peab kolleegium põhjendatuks ja seaduslikuks ka maakohtu poolt süüdistatavale

§ 65lg 2 alusel mõistetud liitkaristust.

3.

1. Kolleegium ei nõustu apellandiga, et maakohus eksis, kui arvestas M. Tõnni karistusaja algust kohtuotsuse kuulutamisest, mitte süüdistatava kinnipidamisest alates 06.07.
2. Nõustuvalt maakohtuga märgib ringkonnakohus, et praegusel juhul tuli arvestada, et süüdistatav pani

§ 266

g 2 p 1 järgi etteheidetavad teod toime Harju Maakohtu 11.06.2020 otsusega mõistetud üldkasuliku töö tegemise ajal, s.o temale eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise ajal. Seega mõistis maakohus õigustatult

§ 65

lg 2 alusel liitkaristuse kohtuotsuste kogumis ja määras selle alguse kohtuotsuse tegemise kuupäevaga. 3.

1. Ringkonnakohus peab aga praegusel juhul vajalikuks täpsustada mõistetud karistuse ärakandmata osa ja selle kandmise aja algust järgmisel põhjusel. Tallinna Vangla saatis 05.07.2023 KIS-s registreeritud teatise maakohtule, mille kohaselt vabaneb M. Tõnn Harju Maakohtu 11.06.2020 otsusega mõistetud ja Harju Maakohtu 29.12.2022 määrusega täitmisele pööratud karistuse kandmisest Tallinna Vanglast 18.07.
2. Teatises viidatakse, et Harju Maakohtu 27.03.2023 otsus ei ole veel jõustunud ja selles asjas M. Tõnnile tõkendit valitud pole. Kolleegium märgib, et arutatavas asjas tühistas maakohus oma määrusega süüdistatava tõkendi vahistamine seetõttu, et 29.12.2022 määrusega pöörati eelmise kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus täitmisele (karistuse kandmise alguseks määrati määruse jõustumine 17.01.2023). Seega kandis M. Tõnn vaidlustatud asjas otsuse tegemise ajal eelmist, täitmisele pööratud, karistust (vt kd II, tl-d 48-49 ja 55-56). Kuivõrd praeguses asjas kohus tühistas tõkendi ja otsus jõustunud pole, vabaneski M. Tõnn eelmise karistuse kandmisest apellatsioonimenetluse ajal 18.07.
3. Käesoleval ajal viibib M. Tõnn vabaduses, mistõttu ei saa kolleegiumi hinnangul jõusse jääda maakohtu poolt määratud karistuse kandmise aja algus 27.03.2023 ja esimese astme kohtu otsusega fikseeritud lõplik ärakandmisele kuuluv liitkaristus 11 kuud ja 10 päeva, sest süüdistatav on sellest kandnud ära veel 3 kuud ja 22 päeva, s.o eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa seisuga 27.03.2022 kuni 18.07.
4. Kolleegium on seisukohal, et maakohus mõistis praegusel juhul otsuse tegemise ajal õigesti M. Tõnnile kohtuotsuste kogumis liitkaristuse, sest süüdistatav pani kuriteod toime ajal, mil tal oli kandmata eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus. Seega ei tühista ringkonnakohus maakohtu poolt kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristust, vaid peab võimalikuks maakohtu otsuse resolutiivosas teha täpsustused juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 2, mõistes M. Tõnnile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 7 kuud ja 18 päeva vangistust. Samuti kuulub täpsustamisele ärakandmisele kuuluva karistusaja algus. KrMS § 414 lg 1 alusel teatab maakohus M. Tõnnile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kui M. Tõnn ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel Politsei- ja Piirivalveametile sundtoomise taotluse. 5/6 1-22-5295 3.
5. Apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulude hüvitamise taotluse lahendamisega seoses leiab kohtukolleegium järgmist. Kaitsja on esitanud 02.05.2023 ringkonnakohtule taotluse apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulude hüvitamiseks. Taotluse kohaselt kulus maakohtu otsusega tutvumiseks ja analüüsiks 50 minutit, konsultatsiooniks kaitsealusega 53 minutit ja apellatsiooni koostamiseks 90 minutit. Kaitsja taotleb M. Tõnnile apellatsioonimenetluses õigusabi osutamisega seotud kulude hüvitamist kokku summas 278,40 eurot, millest käibemaks moodustab 46,40 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtukolleegium peab taotlustes esitatud toiminguid vajalikeks, apellatsioonimenetluses süüdistatavale õigusabi osutamisel tehtud kulutuste eest taotletava tasu suurust mõistlikuks ja põhjendatuks ning rahuldab kaitsja taotluse. Seega tuleb Advokaadibüroole Natalia Lausmaa seoses õigusabiteenuse osutamisega välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt 278,40 eurot (sh käibemaks). KrMS § 185 lg-s 1 sätestatu kohaselt, kui apellatsioonimenetluses tehakse üks käesoleva seadustiku § 337 lg 1 p-des 2-4 või lg-s 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Käesoleva otsusega jätab kohtukolleegium maakohtu otsuse küll sisuliselt muutmata, kuid teeb selles täpsustuse juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st
6. Seega kannab menetluskulud riik. 3.
7. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 2; § 342 lg 3 p-st 1 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 27.03.2023 otsuse muutmata ja M. Tõnni kaitsja apellatsiooni rahuldamata, kuid teeb maakohtu otsuse resolutsioonis täpsustused. /allkirjastatud digitaalselt/ 6/6