← Eesti

1-23-3974/26

Obsah (15)§ 113§ 115§ 68§ 73§ 78§ 83§ 2§ 24§ 34§ 16§ 32§ 56§ 57§ 58§ 74

1-23-3974 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. september 2023, Narva kohtumaja Kriminaalasja arutati kinnistel kohtuistungitel Narva kohtumaja ruumides

§ 113

lg 1 järgi, üldmenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Margit Pärn Süüdistatav Svetlana Kostrichkina isikukood 46008143745; elukoht XXX; XXX; XXX; emakeel XXX; ei tööta varasemalt kriminaalkorras karistamata tõkend - elukohast lahkumise keeld alates 09.09.2022 Kaitsja Vandeadvokaadi abi Igor Belugin RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-st 306, § 309 lg-st 3, §-dest 311313, kohus otsustab: Tunnistada Svetlana Kostrichkina süüdi

§ 115

järgi ning mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 07.09.2022 kuni 09.09.2022, s.o 3 (kolm) päeva ning lõplikuks karistuseks mõista 2 (kaks) aasta, 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. 1

(20)1-23-3974 Jätta

§ 73

lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui Svetlana Kostrichkina ei pane 5 (viie) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 15.09.2023. Süüdistatavale Svetlana Kostrichkinale kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid: - - -

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida kööginuga (plastiktuub nr 7) kui kuriteo toimepanemise vahend, mis asub Viru Maakohtu Narva kohtumaja asitõendite hoidlas Narvas,

  1. Mai 2 ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel. küünealused kaapeproovid (pakendid 2 ja 3), DNA-proovid nr 1.1, 1.2, 4.1 ja 4.2, tekk (paberkott nr 1), spordijakk (paberkott nr 4), 3 tšekki, mis asuvad Viru Maakohtu Narva kohtumaja asitõendite hoidlas Narvas,
  2. Mai 2 - hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel. kööginuga (pakend nr 1), kööginuga (pakend nr 2), kööginuga (pakend nr 3), kööginuga (pakend nr 4), kööginuga (pakend nr 5), kööginuga (pakend nr 6); must fliis (paberkott nr 2); mobiiltelefon Nokia (paberkott nr 5), mis asuvad Viru Maakohtu Narva kohtumajas asitõendite hoidlas Narvas,
  3. Mai 2 - tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade omanikule Svetlana Kostrichkinale. Menetluskulud: Jätta sõrmejäljeekspertiisi tasu (ekspertiisiakt nr 22E-SS0036) summas 663 (kuussada kuuskümmend kolm) eurot ja osa DNA ekspertiisi tasust (ekspertiisiakt 22E-GE0779), s.o 399 (kolmsada üheksakümmend üheksa) eurot Eesti Vabariigi kanda. Mõista Svetlana Kostrichkinalt Eesti Vabariigi kasuks välja 1087 (üks tuhat kaheksakümmend seitse) eurot 50 senti sundraha ja 2089 (kaks tuhat kaheksakümmend üheksa) eurot 40 senti muu kriminaalmenetluse kulu katteks. Määrata, et Svetlana Kostrichkinal on õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud kokku summas 3176 (kolm tuhat ükssada seitsekümmend kuus) eurot 90 senti 1 (ühe) aasta jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE522200221013264447 SWEDBANK pangas, EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas, EE957700771001523585 LHV PANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99923700028467 ning selgitus „Svetlana Kostrichkina, 1-23-3974, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2

(20)1-23-3974 Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
  1. septembrist
  2. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu teatades määruskaebe kasutamise soovist Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
  3. septembrist
  4. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis hiljemalt alates
  5. oktoobrist
  6. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu ja menetluse käik 1.1.Süüdistusakt Svetlana Kostrichkina süüdistuses

§ 113

lg 1 järgi saabus Viru Maakohtusse 26.06.2023 ja kriminaalasi registreeriti kohtute infosüsteemis kriminaalasjana nr 1-23-3974 ning jagati kohtunik Mari-Liis Aviksoni menetlusse. Rahvakohtunikena kaasas kohus kriminaalasja arutamisele rahvakohtunikud Eevi Paasmäe ja Jelena Demenoki. 1.2.Süüdistusakti kohaselt süüdistatakse Svetlana Kostrichkinat selles, et ta pani toime

§ 113

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tema 07.09.2022 õhtusel ajal, täpselt tuvastamata kellaajal, kuid enne kella 19.56, XXX lõi tahtlikult abikaasat V K üks kord noaga rindkere südame piirkonda, mille tagajärjel V K suri sündmuskohal. Lüües kannatanut noaga piirkonda, kus üldiselt teadaolevalt asuvad elutähtsad organid süda ja kopsud ning suured veresooned, möönis Svetlana Kostrichkina võimalust, et võib niimoodi V K surma põhjustada, st ta tegutses vähemalt kaudse tahtlusega V K surma suhtes. V K surma põhjuseks oli haavakanali kulul vasakut kopsu ja südant vigastav kehaõõnde ulatuv torke-lõikevigastus vasakul pool rindkerel koos järgneva massiivse verejooksuga südamepauna ning südame tamponaadi (südame kokkusurumine sissevoolanud verest) arenemisega. Sellega pani Svetlana Kostrichkina toime

§ 113lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tapmise.

1.3.Kaitseakt kriminaalasjas nr 1-23-3974 saabus Viru Maakohtusse 04.07.2023. Süüdistatava kaitsja tõi kaitseaktis välja, et süüdistus

§ 113lg 1 järgi ei ole põhjendatud ega tõendatud.

Kriminaalasjas kogutud tõendid kinnitavad Svetlana Kostrichkina seisukohta süüdistusaktis kirjeldatud kuriteo episoodis. Sõrmejäljeekspertiisi kulu, s.o 663 eurot tuleb jätta riigi kanda. Kaitsja oli nõus süüdistusaktis välja tooduga, mille kohaselt karistust raskendavad asjaolud puuduvad. 1.4.Viru Maakohtu 20.07.2023 määrusega andis kohus Svetlana Kostrichkina kohtu alla. 1.5.Süüdistatav Svetlana Kostrichkina teatas kohtuistungil, et süüdistuse sisu on talle arusaadav ning ta tunnistas ennast süüdi osaliselt. Täpsemalt tunnistas ta ennast süüdi selles, et pani kuriteo toime ettevaatamatusest. Ta ei tahtnud V K tappa, isegi mõtet ei olnud. Süüdistatava kaitsja Igor Belugin luges süüdistuse põhjendatuks osaliselt, s.o selles osas, mida tunnistab kaitsealune. 1.6.Kohtuistungil rahuldas kohus prokuröri kõik taotlused süüdistusaktis nimetatud tõendite vastuvõtmiseks. Kohtuistungil toimus kannatanute N K ja S K ning tunnistaja D R ülekuulamine. KrMS § 2911 alusel jättis kohus tunnistaja T U ristküsitlemata ning võttis prokuratuuri, süüdistatava ja kaitsja kokkuleppel tõendina vastu eeltoodud isikulise tõendiallika poolt kohtueelses menetluses antud ütlused. Prokuratuur loobus ekspert Marat 3

(20)1-23-3974 Jeržanovi ülekuulamisest ning ka kaitsja ega süüdistatav ei taotlenud eeltoodud eksperdi ülekuulamist. Ka toimus kohtuistungil süüdistatava Svetlana Kostrichkina ülekuulamine, kes ei keeldunud kohtulikul uurimisel ütluste andmisest. 1.7.Prokurör palus süüdistuskõnes süüdi mõista Svetlana Kostrichkina

§ 113

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 7 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 07.-09.09.2022, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 6 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Häirekeskuse kõne ja vormikaamera salvestised jätta kriminaaltoimiku juurde. Kuriteo toimepanemise vahend nuga ja menetlustoimingu käigus võetud proovid hävitada peale kohtuotsuse jõustumist. Ülejäänud asitõendid – tekk, fliis, spordijope, tšekid ja mobiiltelefon tagastada süüdistatavale peale kohtuotsuse jõustumist. Välja mõista Svetlana Kostrichkinalt ka menetluskulud: õigusabi osutamise tasud, ekspertiisitasud ning esimese astme kuriteo sundraha. Sõrmejälje ekspertiisitasu jätta riigi kanda. Kannatanu S K palus mitte saata tema ema vanglasse. See tapab ta ära. Kaitsja palus kaitsekõnes süüdistatava õigeks mõista. II Maakohtu seisukohad ja põhjendused 2.1.Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja kontrollinud ning hinnanud kriminaalasjas olevaid tõendeid, jõudis kohus veendumusele, et Svetlana Kostrichkina on toime pannud V K tapmise, kuid tema poolt toime pandud kuriteole ei ole antud süüdistusaktis õiget karistusõiguslikku hinnangut. Kohtule esitatud tõendikogumi pinnalt on alus asuda seisukohale, et süüdistatav Svetlana Kostrichkina pani toime enda abikaasa V K tapmise süüdistuses toodud ajal ja kohas äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille põhjustas kannatanu vägivald ja solvamine süüdistatava suhtes. Seega tuleb Svetlana Kostrichkina mõista süüdi mitte

§ 113

lg 1 järgi, vaid tapmise kergema koosseisu, s.o

§ 115järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

2.2.Esmalt toob kohus kohtuotsuses välja, millised süüdistusaktis ära toodud faktilised asjaolud on kohtu hinnangul usaldusväärselt tõendamist leidnud ning millised tõendid annavad aluse asuda sellisele seisukohale, andes mh hinnangu ka isikuliste tõendiallikate usaldusväärsusele (I). Järgnevalt hindab kohus toime pandud kuriteo koosseisupärasust (II) ja otsustab, milline karistus tuleb mõista Svetlana Kostrichkinale seoses tema poolt toime pandud kuriteoga (III). Peale seda võtab kohus seisukoha selles osas, milliseid meetmeid tuleb kohaldada asitõenditele (IV). Viimasena otsustab kohus, millised on põhjendatud menetluskulud ja võtab seisukoha nende hüvitamise osas (V). I Süüdistusaktis ära toodud faktiliste asjaolude tõendatus 2.3.Svetlana Kostrichkinale on esitatud süüdistus selles, et ta pani toime

§ 113

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tema 07.09.2022 õhtusel ajal, täpselt tuvastamata kellaajal, kuid enne kella 19.56, XXX lõi tahtlikult abikaasat V K üks kord noaga rindkere südame piirkonda, mille tagajärjel V K suri sündmuskohal. Lüües kannatanut noaga piirkonda, kus üldiselt teadaolevalt asuvad elutähtsad organid süda ja kopsud ning suured veresooned, möönis Svetlana Kostrichkina võimalust, et võib niimoodi V K surma põhjustada, st ta tegutses vähemalt kaudse tahtlusega V K surma suhtes. V K surma põhjuseks oli haavakanali kulul vasakut kopsu ja südant vigastav kehaõõnde ulatuv torke-lõikevigastus vasakul pool rindkerel 4

(20)1-23-3974 koos järgneva massiivse verejooksuga südamepauna ning südame tamponaadi (südame kokkusurumine sissevoolanud verest) arenemisega. Sellega pani Svetlana Kostrichkina toime

§ 113lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tapmise.

2.4.Käesolevas kriminaalasjas puudus vaidlus selles, et 07.09.2022 õhtusel ajal, täpselt tuvastamata kellaajal, kuid enne kella 19.56 XXX sai V K rindkere südame piirkonda noaga haava, mille tagajärjel ta suri sündmuskohal. Kohtu hinnangul on teo toimepanemise aeg süüdistusaktis määratletud piisava täpsusega, et võimaldada süüdistataval kaitseõiguse teostamist. 2.

  1. Eeltoodu faktilised asjaolud on tõendatud süüdistatava Svetlana Kostrichkina enda ütlustega, mille tegelikkusele vastavuses selles osas pole kohtul alust kahelda, kuna sellesisulised ütlused haakuvad ka teiste usaldusväärsete tõenditega. Nii on süüdistatav Svetlana Kostrichkina andnud järgmised ütlused seoses sellega, mis toimus 07.09.2022 XXX: „Kohe, kui ta uksest sisse tuli, siis ta kukkus voodile ukse juures ja siis nägin tal vahtu ja tal olid nagu silmad klaasist. Kutsusin siis kiirabi ja selleks, et tal oleks kergem hingata ma tegin tal selle spordijope lahti ja siis nägin, et tal oli kogu t-särk verine ja haav oli seal. Ma ei arvanud, et kõik nii tõsine on. Alguses ma haava ei näinud, ta oli jopes ja ma arvasin, et äkki on tal insult, aga pärast ma nägin verd“ (KoTo, tl 47). Seoses kaitsja küsimusega kui palju läks selle vahel, kui V läks välja selle ukse läbi ja tagasi tuli on süüdistatav vastanud: „ Ma võin vaid oletada, kas see oli pool tundi või 40 minutit, tund, ma ei vaadanud kella. Ma vaatasin telekat, et natuke tülist rahuneda“ (KoTo, tl 47). Tüli põhjusena on süüdistatav välja toonud järgneva: „Alguses oli alusetu, siis ma vaatasin, et ta hakkas kuhugile ennast pakkima ja tahtis auto võtmeid saada. Nõudis mult autovõtmeid, autovõtmed olid mul peidetud padja alla ja ma alguses ei andnud neid võtmeid talle, siis ta hakkas mind sõimama ja raputama ja siis ma viskasin talle need autovõtmed. Siis, kui ma talle need võtmed viskasin, siis ma läksin endale salatit lõikama, pidin midagi sööma, mõtteid teise kohta suunama. Ma läksin kapi juurde ja hakkasin salatit lõikama. Minu selja tagant, ma olin väljapääsu juures, see mis verandalt õue viib ja kapi peal oli lõikelaud, mille peal ma juurvilju lõikasin. Tema istus voodi peal ja pani oma jope luku kinni ja siis ma veel rääkisin temale, et mõtle, kaua võib. Ta oli sel ajal täitsa ebaadekvaatne. Ta sõimas mind veel sel ajal ja siis ma keerasin ennast ümber ja küsisin, kas sa ikka äkki istuksid kodus voodi peale ja siis ta võttis mul niimoodi kratist kinni. Kõik juhtus nii väga kiiresti, vehkisin kätega talle vastu ja siis me niimoodi vehklesime üksteise peale, siis ta ütles, et loll ja mina ütlesin, et ah mine kuhu tahad. Hakkasin teda ise uksest välja tõukama ja ta ütles loll ja läks minema. Ta arvab, et oli (nuga tema käes – kohtu märkus), kuna see oli minu jaoks väga ootamatu, ma lõikasin endale salatit ja siis tema hakkas mind niimoodi tõmbama ja siis ma keerasin ümber “ (KoTo, tl 47-47 pöördel). Seoses kaitsja küsimusega, kas sel hetkel ta kartis vägivalda V. K poolt tema suhtes on süüdistatav vastanud: „Kartsin. Asi on selles, et kui ma isegi tegin talle selle noa löögi, siis ma lihtsalt teda ei märganud ja ta kuidagi ei reageerinud. Ta ei tundnud seda kuidagi, muidu ta oleks kindlasti sõimama hakanud. Ta lihtsalt pärast seda ütles, et loll ja läks välja. Ma isegi ei näinud, et ma talle pihta sain ja jopel ei olnud ka mingeid jälgi“ (KoTo, 47 pöördel). Seoses kaitsja küsimusega, kas nuga jäi tema kätte on süüdistatav vastanud: „Ma ei mäleta seda, ei tea. Ma olin väga mures peale seda, siis ma lihtsalt jätsin kõik nii nagu on ja läksin tuppa. Ma kogu kehast värisesin ja ma ei tea, kus see nuga oli“ (KoTo, 47 pöördel). Seoses prokuröri küsimusega, et miks ta kiirabile ei öelnud, et V on haav on süüdistatav vastanud: „Ei tea, pole õrna aimugi“ (KoTo, 50 pöördel). Seoses prokuröri küsimusega, kas ta poegadele rääkis haavast on süüdistatav vastanud: „Teate, ei mäleta, ma olin šokis, ei mäleta, mis ma sel hetkel rääkisin, ma ei oodanud sellist“ (KoTo, tl 51). 2.
  2. Eeltoodud süüdistatava ütlustest ei tulene seega see, et ta tahtlikult lõi enda abikaasat V K üks kord noaga rindkere südame piirkonda, mille tagajärjel V K suri sündmuskohal. Kohtu hinnangul ei vasta süüdistatava Svetlana Kostrichkina ütlused selles osas tegelikkusele. Seda seetõttu, et kohtulikul uurimisel selgus, et süüdistatav ei ole 07.09.2022 toimunud sündmuste 5

(20)1-23-3974 osas andnud järjepidevalt ühetaolisi ütlusi, mis annab aluse kahelda tema kui isikulise tõendiallika täielikus usaldusväärsuses seoses kuriteo toimepanemise viisiga. Nii rahuldas kohus prokuratuuri taotluse KrMS § 293 lg 1 ja KrMS § 289 lg 1 alusel lubades prokuratuuril avaldada süüdistatava poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused prokuratuuri poolt taotletud ulatuses. Süüdistatav on andnud kohtueelsel uurimisel seoses sellega kui palju viina ära joodi järgmised ütlused: „ Päeva jooksul jõime kahe peale ära pool liitrit viina“. Kohtulikul uurimisel on süüdistatav eeltoodu osas andnud järgmised ütlused: „Lõuna ajal 150 grammi. Peale seda, kui kiirabi välja kutsusin, siis jõin 100 grammi“ (KoTo, tl 48). Süüdistatav on kohtuistungil selgitanud 07.09.2022 seoses viina tarvitamisega järgnevat: „Ma eeldan, aga ühest pudelist me ei joonud, mina olin toas, ma sõin lõunat ja tema oma voodist ei tõusnud, tal oli põrandal voodi juures 1 liitrine pudel, mida ta jõi kõrist ja mina jõin vähem, aga ma ei pannud seda tähele. Ma liitreid ei lugenud“ (KoTo, 48 pöördel). Ka kinnitas süüdistatav, et ta ei ole enda ära tarvitatud koguse suhtes 150 grammi enam kindel. Nimetatu annab kohtule aluse kahelda selles, et süüdistatav on kohtuistungil ütlusi andes rääkinud ära kõik 07.09.2022 toimunud sündmused detailselt nii nagu need tõesti aset leidsid. Eeltoodud kohtu seisukoha õigsust kinnitab ka see, et kohtulikul uurimisel selgus, et süüdistatav kohtueelsel uurimisel ütlusi andes ei rääkinud nende peres aset leidnud perevägivalla osas tõtt. Ta on eeltoodud käitumist selgitanud järgnevalt: „Ei, ma ei üritanud seda teha, mul oli häbi sellepärast, et mind pekstakse ja ma ei rõhutanud seda, ma ei arvanud, et ta ära sureb, ma ei tahtnud talle häbi teha“ (KoTo, tl 48 pöördel). Eeltoodu annab kohtule aluse pidada süüdistatavat 07.09.2022 aset leidnud sündmuste osas ebausaldusväärseks tõendiallikaks selles osas, kus tema ütlused ei haaku teiste usaldusväärsete tõenditega. Seda seetõttu, et süüdistatav S. Kostrichkina ei ole järjepidevalt andnud erinevas menetlusstaadiumis samasisulisi ütlusi ning on moonutanud oluliselt tõde, kuna on maha salanud varasemalt perekonnas esinenud perevägivalla juhtumid. Kannatanu N K ütlustega (KoTo, tl 36) on usaldusväärselt tõendatud see, et selles perekonnas esines juba pikaajaliselt perevägivalda, sest ta nägi juba lapsepõlves, kuidas isa oli ema füüsiliselt puutunud ja emal olid ka isa tekitatud sinikad. 2.7.Seda, et süüdistatava Svetlana Kostrichkina ütlused ei vasta tegelikkusele noalöögi osas V K rindkerre südame piirkonda 07.09.2022 õhtusel ajal tõendab ka ekspertiisiakt nr 22EIDS0024/181 koos fototabeliga (KoTo, tõendite köide, tl 19-32), kus ekspert Marat Jeržanov on jõudnud järeldusele, et südame vigastamisel ja südamepauna verega täitumisel toimub südame kokkusurumine sissevoolanud verest ning surm saabub loetud minutitega, seepärast võib arvata, et kannatanu võis liikuda mõne meetri jagu, avaldada vastupanu, rääkida loetud minutite jooksul. Eeltoodud eksperdi arvamus kinnitab seda, et süüdistatava Svetlana Kostrichina ütlused, mille kohaselt pärast nendevahelist rüselust lahkus V K majast ning alles viimase naasmisel poole tunni kuni 1 tunni pärast sai ta teadlikuks sellest, et kannatanul on haav rindkeres, ei vasta tegelikkusele. Süüdistatava poolt tõe moonutamist kinnitab ka laiba vaatlusprotokoll 08.09.2022 koos DVD-R plaadiga (KoTo, tõendite köide, tl 15-18), mille kohaselt V K jalas olid musta ja halli kirjud sokid, mille tallapoolsel pinnal veremäärdumisi ei sedasta. Kohtu hinnangul, kui kannatanu V K oleks vasakut kopsu ja südant vigastanud kehaõõnde ulatuva torke-lõikevigastusega ringi kõndinud, lahkudes ka majast ning naastes sinna hiljem, siis ei saa välistada ka seda, et tema sokkidel leiduks verejälgi. Samuti ei saa välistada ka seda, et verejälgi oleks ka koridoris, kui oleks toimunud majast lahkumine ja sinna naasmine, arvestades kannatanule tekitatud noahaava asukohta ja iseloomu. Tunnistaja politseiametnik D R ütlustest tuleneb aga üheselt, et kuskil mujal ta vereplekke ei näinud. Nii on ta andnud järgmised ütlused: „Ei, mingeid muid kuriteole viitavaid jälgi mina ei avastanud ning samuti ka kuskil mingid teised vere taolised plekid ka samuti eramajas ma ei avastanud.“ (KoTo, tl 45). Usaldusväärselt on eeltoodud vaatlusprotokolliga tõendatud see, et V K pidi seisma püsti talle tekitatud eeltoodud torke-lõikehaavaga, mida kinnitavad tema dressipükstel olevad verejäljed, mille kohaselt vöökohast allpool veretilgad olid ovaalse kujuga, suunaga 6
(20)1-23-3974 ülest alla. Samuti on sündmuskoha vaatlusprotokolliga koos fototabeliga (KoTo, tõendite köide, tl 33-53) tõendatud see, et V K oli eeltoodud noahaavaga ka 07.09.2022 köögis asunud voodis. Nii tuleneb eeltoodud vaatlusprotokollist, et köögis vasakult seisab lahti võetuna diivan, mille kate peal on avastatud verekahtlased jäljed (vt fotod nr 14-16). Samuti on asitõendi vaatlusprotokolliga 11.01.2023 usaldusväärselt tõendatud see, et kannatanu V K oli noalöögi saamisel seljas spordijakk, mille mõlemal varrukal on verekahtlased plekid ja jaki rinna piirkonnas on verekahtlased plekid. Vasakul rinna piirkonnas jaki mustal kangal on läbiv kanga kahjustus spordijaki väljastpoolt ja seestpoolt. Spordijaki taskutest oli avastatud kolm poe tšekki, roosa NOKIA mobiiltelefon ja autovõtmed (fototabel fotod 23-28) (KoTo, tõendite köide, tl 72-96). 2.8.Kohtu hinnangul, arvestades selle spordijaki välimust ning ka taskutest leitut, on põhjendatud järeldada, et kannatanu V K oli lahkumas kodust ning kohtu hinnangul ei saa välistada seda, et tema plaaniks oli jõuda veel enne poe sulgemist teha sisseost. Seda, et tegemist oli tema poekülastusjakiga kinnitab see, et taskutest leiti 3 ostutšekki, kust nähtub see, et 06.09.2022 tegi ta samast kauplusest kahel korral sisseoste, s.o kell 12:09 ja kell 18:57 ning ka järgmisel päeval, s.o kell 11:27 oli ta samuti teinud sisseostu summas 20, 25 eurot. Seega on eluliselt usutav see, et jätkates enda harjumuspärast käitumismustrit soovis kannatanu veel enne poe sulgemist samal päeval sooritada sisseostu, mida kinnitavad ka tema taskust leitud autovõtmed ja mobiiltelefon. Eeltoodud esemete taskusolek kinnitab seda, et V K oli kodust lahkumise plaan. Seega ei ole eluliselt usutav see, et kannatanu ise lõi ennast noaga rindkerre südame piirkonda, kuigi ekspert Marat Jeržanov sellist võimalust ei välista ekspertiisiaktis, tuues välja, et nahahaava anatoomiline asukoht ja haavakanali kulg on ligipääsetavad kehaõõnde ulatuva vigastuste tekitamiseks kannatanu enda käega (KoTo, tõendite köide, tl 19-32). 2.9.Eeltoodud faktilisi asjaolusid, milles kohtu hinnangul puudus vaidlus, tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos DVD-R plaadiga (KoTo, tõendite köide, tl 1-11), kus on vaadeldud Aweroc WebPlayeri kaudu DVD-R-plaadile salvestatud helifaili, mille puhul on tegemist kõnega, mis on tehtud häirekeskusesse 07.09.2022 kell 19:56 telefoninumbrilt XXX. Häirekeskusesse helistades on teataja rääkinud järgnevat: „Tere, minu abikaasa vajab kiirabi. Ta roomas kohale …“ Järgnevalt on ta vastanud küsimusele, mis tal on järgmiselt: „Tal on ma ei tea mis. Tal tuleb vahtu, kehvasti on“. Ka on teataja välja toonud: „Noh, ei, ta pole üldse teadvuses. Veel hingab“, Küsimusele, kas tal on siis krambid on teataja vastanud: „Ei, aga tal on veel verd. Jah, ta roomas koju käpukil. Ei tea, tal on vahtu ja haav.“ Ka on teataja teatanud seoses korraldusega võtta telefon kätte ja oodata: „Ma ei hakka seda välja lülitama, mul pole kahju“. 2.10. Eeltoodud süüdistatava ütlustest tuleneb seega see, et häirekeskusesse helistades oli süüdistatav teadlik sellest, et tema abikaasal on haav ning ka veri, kuigi esialgu ta ei tahtnud kohe sellest rääkida, öeldes: „Tal on ma ei tea mis“’. Nimetatu kinnitab kohtu seisukohta, et süüdistatav S. Kostrichina pole kohtuistungil ütlusi andes andnud detailselt tegelikkusele vastavaid ütlusi. Üheks põhjuseks, mis võib olla pärssinud ka tema enda tajumisvõimet, võib olla tal esinenud alkoholijoove. Nii ei ole kohtul alust kahelda tema ütlustes, et 07.09.2023 tarvitasid nad mõlemad abikaasaga alkoholi. Nimetatud ütlused haakuvad tunnistaja T U ütlustega (KoTo, tõendite köide, tl 131-135), kes on enda ütlustes välja toonud järgneva: „Väljakutse said nad XXX. Jõudes kohale, ootas neid talu juures naisterahvas, ilmselt teataja, ta seisis mingi auto kõrval. Naisel olid ilmsed joobe tunnused. Naise kõne oli segane ja ta liikus kõikudes“. Seda, et 07.09.2022 oli Svetlana Kostrichkina alkoholijoobes tõendab ka kaudselt sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (KoTo, tõendite köide, tl 33-53), mille kohaselt magamistoas öökapi peal asub viinapudel „Russkij Rezerv“ (vt foto 20, 21), mis on pooltäis. Ekspertiisiaktiga nr 22E-IDS0024/181 koos fototabeliga (KoTo, tõendite köide, tl 1932) on tõendatud ka see, et 07.09.2022 oli V K alkoholijoobes. Nii tuleneb sellest ekspertiisiaktist, et K V surnukeha vere ja silma klaaskehavedeliku toksikoloogiauuringul leiti 7
(20)1-23-3974 verest 2, 73 mg/g ja uriinist 3, 34 mg/g (promilli) etüülalkoholi, selline etüülalkoholi kontsentratsioon veres võib elavatel isikutel tekitada raske alkohoolse joobe. 2.
  1. Seda, et 07.09.2022 oli V K noahaav tõendavad nii SA Narva Haigla saatekiri ja kiirabikaardi koopia kui ka laiba vaatlusprotokoll ja selle lisa salvestus CD plaadil. Nii tuleneb kiirabikaardist 90003217NARVA9220220907195927, mis on saadud SA-lt Narva Haigla vastusena nõudekirjale 09.09.2022 nr 3.2-1/14139-1 (KoTo, tõendite köide, tl 12-14), et 07.09.2022 teatatud kell 19:58 ja kohal oldi kell 20:
  2. Teatajaks elukaaslane. Sündmuskohaks XXX. Tüüpjuhtumi kirjelduses on välja toodud, et M63 teadvuseta, vaht ja veri suust, hingab. Kiirabi pööras ümber lamava V ja avastas südame piirkonnas ca 1, 5 cm pikkuse läbiva torkehaava ja tegeleb hetkel isikule abi osutamisega. Kell 21:05 isik on surnud. Kell 21:15 tuleb kohale kriminalist. Anamneesi ja brigaadi tegevuse kokkuvõtte kohaselt patsient ropendas, agressiivne, räägib, et tahab magada. Nägu kahvatu, nahk niiske. Suust tuleb sülg, vahtu ja verd suust ei tule. T-särk verine. 2-3 roide vahel on lõikehaav suurusega 1, 5×0,4 cm. Verejooksu ei ole. Patsient hakkab tõusma, tahab võidelda. Kell 21:06 oli fikseeritud patsiendi bioloogiline surm. Diagnoosi kohaselt oli põhihaiguse diagnoosiks: I46 Südameseiskus – I46.9 Täpsustamata südameseiskus; Kaasuv haigus: S21 Lahtine rindkerehaav Kaasuv haigus: Z72 Eluviisiga seotud probleemid – Z72.1 Alkoholi tarvitamine. Seda, et kannatanu V K suri kiirabiautos tõendavad ka tunnistaja D R ütlused: „Reanimatsioon kestis umbes ligi 20 minutit, aga kahjuks tulemust see ei andnud. Kannatanu suri kiirabi sõidukis“ (KoTo, tl 44 pöördel). 2.
  3. Laiba vaatlusprotokolli 08.09.2022 koos DVD-R plaadiga (KoTo, tõendite köide, tl 15-18) kohaselt osales selles uurimistoimingus Ida-Eesti kohtuarstlik ekspertiisiosakonna osakonnajuhataja Mihhail Vassin ja kriminalist Maksim Alteberg. Protokolli kohaselt 07.09.2022 kella 22:38 ajal laiba läbivaatus toimus kiirabi sõidukis, mis oli pargitud välisel teel XXX juures. Vaatlus toimus tehis valgustusega. Läbivaatavaks objektiks oli vanemaealise meesterahva surnukeha, mis lamas selili, kanderaami peal, fikseeritud rihmade abil. Riietest meesterahva surnukeha seljas oli roheline puuvillane maika, jalas hallikas-rohelised puuvillased dressipüksid, mis eespoolsel pinnal üleval kohati määrdunud punase kuivanud verega. Vöökohast allpool veretilgad olid ovaalse kujuga, suunaga ülest alla. Koolnumuutused kell 22:38: koolnukangestus kõikides uuritavates lihasrühmades nõrk kuni puudub; koolnulaigud tumelillad, paiknevad kehatüve tagapindadel, pealevajutamisel kahvatuvad, taastuvad 6 sekundiga. Parema randmeliigese ümber valgest marlist side, millest väljub verekanüül. Samuti vasaku küünarliigese ümber valgest marlist side, millest väljub verekanüül. Mõlemal pool rindkere ülemises osas ja mõlemal pool rindkere alumises osas sinisest kunstmaterjalist kardiomonitori kleebised. Silmad poolavatud, silmaavad võrdsed, sarvkestal on hakanud arenema pilukujulised kuivamislaigud. Vasakul pool maika esiküljel on tumelilla veremäärdumise piirkond, mis on osaliselt kuivanud ja vasakul pool maika esitükil ülemises osas vertikaalne siledate servadega ja teravate nurkadega pilukujuline kangavigastus orienteeruva pikkusega 1, 5 cm. Vasakul pool rindkere keskosas plaastri all oli vertikaalne siledate veidi irvakil servade ja teravate nurkadega haav pikkusega 1, 7 cm, mille ülemine nurk on M-kujuline, alumine terav, haavapõhjas mustjaslillad verevalumid ja nahaalune kude, osaliselt kuivanud veri. 2.
  4. Eeltoodud tõenditega haakub ekspertiisiakt nr 22E-IDS0024/181 koos fototabeliga (KoTo, tõendite köide, tl 19-32), kus ekspert Marat Jeržanov on jõudnud järeldusele, et K V surnukeha kohtuarstlikul läbivaatusel ja siseuuringul sedastati järgmised vigastused: haav vasakul pool rindkere nahal, läbipaistev haav vasakus kopsus, haav südamepaunas, haav südame vasaku vatsakese eesseinas, verevalum vasakul pool rindkere pehmetes kudedes ja haavakanali kulul, verevalum vasakul pool pea pehmetes kudedes, verevalum vasaku labakäe selgmisel pinnal, marrastused rindkere eespinnal. K V surma põhjuseks oli haavakanal kulul vasakut kopsu ja südant vigastav kehaõõnde ulatuv torke-lõikevigastus vasakul pool rindkerel koos järgneva massiivse verejooksuga südamepauna ning südame tamponaadi (südame kokkusurumine 8
(20)1-23-3974 sissevoolanud verest) arenemisega, mis oligi vahetuks surma põhjuseks. Vasakut kopsu ja südant vigastav kehaõõnde ulatuv haav rindkerel tekkis elupuhuselt torke-lõikevahendi, milleks võis olla ka ühepoolse teritusega, kehasse sisenenud tera laiusega mitte rohkem kui 1, 6 cm ja tera pikkusega mitte vähem kui 10 cm, nuga, toimest. Nahahaava (vasakul pool rindkere eespinnal) anatoomiline asukoht ja haavakanali kulg on ligipääsetavad kehaõõnde ulatuva vigastuste tekitamiseks kannatanu enda käega. Haavakanali kulg (kannatanu suhteliselt õige vertikaalse asendi korral) eest taha, vasakult paremale ja veidi ülevalt alla, kulgeb läbi naha, nahaaluse rasvkoe, IV roidevahemiku, vasaku kopsu ülasagara eesserva, südamepauna, vasaku vatsakese eesseina ja lõpeb parema vatsakese õõnes, haavakanali pikkus umbes 10 cm, mis lubab arvata, et kannatanu oli löögi hetkel pööratud rindkere eespinnaga traumeeriva relva poole ning löögi suund vastab haavakanali suunale. Kohtu hinnangul, arvestades haava laiust ja sügavust, ei ole tavakogemuse pinnalt usutav see, et selline haav võib tekkida ettevaatamatusest nuga passiivselt käes hoides, vaid sellise haava tekitamiseks peab mingil määral hoogu võtma. Üldteada on ka see, et salatit lõigates köögi tööpinnal asub nuga palju madalamal südamepiirkonnast, mis kinnitab kohtu jaoks samuti seda, et käesoleval juhul polnud tegemist õnnetusjuhtumiga, sest kui jaatada seda, et süüdistatav pööras järsku ümber salatit lõigates seoses kannatanu käitumisega tema suhtes, siis põhjendatud on jaatada seda, et noa tera kõrgus maapinnast sellest ei muutunud. 2.
  1. Sündmuskoha täiendaval läbivaatusel leiti ka nuga, mida kohtu hinnangul 07.09.2022 kasutas Svetlana Kostrichina lüües V K ühe korra rindkerre südame piirkonda, sest kriminaalasjas puuduvad vähimadki viited sellele, et keegi kolmas isik oleks olnud eelnevalt perekond K talus või oleks tulnud sinna vahepeal. Nii tuleneb täiendavast sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabeliga (KoTo, tõendite köide, tl 54-71), et vaadeldav sündmuskoht asub XXX kinnistu kannab katastriüksuse numbrit 85101:003:
  2. Puiduküttega pliidi alla vaadates on näha nuga (vt fotod nr 11-13). Noa tera on suunaga köögi keskpõranda poole. Nuga on puidust käepidemega, noa pikkus on ca 345 mm, noa tera on ca 215 mm ning käepide on ca 130 mm. Noa tera on teritatud, tera ots on ühtlaselt teravnev. Seda leitud nuga on vaadeldud ka asitõendi vaatlusprotokollis 11.01.2023 koos fototabeliga (KoTo, tõendite köide, tl 72-96), mille kohaselt kööginuga (fototabel foto nr 2) on puidust käepidemega, noa pikkus on ca 345 mm, noa tera on ca 215 mm ning käepide on ca 130 mm. Noa teraterituse laius kõige laiemast kohast ca 18 mm. Noa tera on teritatud, tera ots on ühtlaselt teravnev. Nuga on pakendatud pakendisse nr 7, plastiktuubi. 2.
  3. Seda, et 07.09.2022 tekitati V K noahaav just selle noaga tõendab ekspertiisiakt nr 22EGE0779 (KoTo, tõendite köide, tl 97-104), mille kohaselt on ekspert jõudnud seisukohale, et noalt (pakend nr 7) võetud esimesest proovist (teralt; võis sisaldada eeltesti alusel verd; proov B220563) saadi DNA-analüüsil täisprofiil. See DNA-profiil on kokkulangev V K DNAprofiiliga, kuid mitte Svetlana Kostrichkina DNA-profiiliga. V K DNA-profiiliga kokkulangevuse andnud DNA-profiili alusel arvutati tõepärasuhe (vt Lisa 2 p 25), mille leidmiseks püstitati alternatiivsete hüpoteeside paar: 1) saadud DNA-profiil pärineb V K; 2) saadud DNA-profiil pärineb tundmatult isikult. Hüpoteeside tõepärasuhe saadi
  4. See tähendab, et antud DNA-profiili saamine on 1021 korda tõenäosem juhul kui proovis leiduv bioloogiline materjal pärineb V K, võrreldes sellega, kui bioloogiline materjal pärineb juhuslikult valitud tundmatult isikult. Noalt (pakend 7) võetud kolmandast proovist (tera ja käepideme ühenduskohalt; võis sisaldada eeltesti alusel verd; proov B220564) saadi DNAanalüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Svetlana Kostrichkinalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Lisaks ei saa kindlalt välistada V K pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. V K pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis ei saa teha usaldusväärseid järeldusi. 9
(20)1-23-3974 2.
  1. Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (KoTo, tõendite köide, tl 33-53) tõendab seda, et XXX on lähedal asuvatest teistest taludest piisavalt eraldatud ning süüdistatava Svetlana Kostrichina kui ka N K ütlustega on tõendatud see, et eeltoodud talus elasid süüdistatav ja kannatanu kahekesi ning nende abielu on pikaajaline. Nii on süüdistatav vastanud seoses kaitsja küsimusega, et ta elas kannatanu V K koos enne seda sündmust 44 aastat (KoTo, tl 46 pöördel). Kannatanu N K ütluste kohaselt oli tema vanemate kooselu pikkuseks 45 aastat (KoTo, tl 36 pöördel). Ka ei ole kohtul alust kahelda süüdistatava Svetlana Kostrichina ütlustes, mille kohaselt 07.09.2022 olid nad kodus ainult kahekesi ning samuti ei ole kohtul alust kahelda ka tema ütlustes, mille kohaselt eeltoodud päeval esines juba lõunaajal neil omavaheline konflikt, kuna eeltoodu haakub teiste kohtu jaoks usaldusväärsete tõenditega. Asjakohases õiguskirjanduses on ka asutud seisukohale, et tõendiallika usaldusväärsust kinnitab kaudselt see kui see ütlus kahjustab isikut ennast, mille all ei tule mõista mitte ainult enda süüstamist karistusõiguslikus mõttes, vaid enda n.ö halvas valguses näitamist terviklikult (selle nn mulje loomise kontseptsiooni kohta vt Bianca Lafrenz, Wahrheit und Lüge bei Zeugenaussagen, 2006, lk 13). Ilmselgelt ei näita süüdistatavat Svetlana Kostrichkinat heas valguses see, et ta tunnistas seda, et lõi enda abikaasale 07.09.2022 kopsikuga pähe. Eeltoodu asetleidmist tõendab sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (KoTo, tõendite köide, tl 33-53), mille kohaselt elektrilise ahju peal asub valget värvi kopsik, mille käepide on eraldatud. Käepide asub ka elektrilise ahju peal kopsiku juures (vt foto nr 13). Samuti tuleneb ekspertiisiakti nr 22E-IDS0024/181 ekspertarvamuse punktist 1, et V K oli mh verevalum vasakul pool pea pehmetes kudedes, mis haakub seega süüdistatava ütlustega kopsikuga pähe löömise osas (KoTo, tõendite köide, tl 30). 2.
  2. Seda, et süüdistatava Svetlana Kostrichkina ja kannatanu V K omavahelised suhted olid pingelised 07.09.2022 juba lõunaajal tõendavad ka N K ütlused (KoTo, tl 34-36), kes ei kasutanud õigust keelduda ütluste andmisest isiklikul põhjusel KrMS § 71 lg 1 p 1 alusel. Ta on vastanud küsimusele, kuidas tema sündmusest teada sai järgnevalt: „Tol hetkel mulle helistas ema, ma olin Tallinnas ja ütles, et isa mind peksab.“ Seoses küsimusega, millal see kõne päeva jooksul oli on tunnistaja vastanud: „Lõuna paiku“. Samuti on ta enda ütlustes välja toonud, et samal päeval helistas ema vist hilisõhtul, et isa viidi kiirabiga ära. Ta sai teada, et isa surnud on järgmise päeva hommikul kui helistas vend (KoTo, tl 34 pöördel). Eeltoodud tunnistaja ütlused haakuvad asitõendi vaatlusprotokolli fotol nr 11 ja 15 nähtuva teabega, mille kohaselt vaadeldi mobiiltelefoni SAMSUNG ja selle telefoni kõnelogisid ning nähtub see, et kell 12:14 on helistatud K, kes on ka vastanud telefonikõnele ning kõne pikkuseks on 1 min ja 7 sekundit. Eeltoodud kõnelogide vaatlusest nähtub ka see, et kell 20:03 helistati häirekeskusesse ning enne seda on kolm korda helistatud S, kes ei ole kõnedele vastanud. 2.
  3. Kokkuvõtvalt on kohtu hinnangul eeltoodud usaldusväärsete tõenditega tõendatud see, et 07.09.2022 õhtusel ajal enne kella 19.56 Svetlana Kostrichkina lõi enda abikaasat V K üks kord noaga rindkere südame piirkonda, mille tagajärjel V K suri sündmuskohal. V K surma põhjuseks oli haavakanali kulul vasakut kopsu ja südant vigastav kehaõõnde ulatuv torkelõikevigastus vasakul pool rindkerel koos järgneva massiivse verejooksuga südamepauna ning südame tamponaadi (südame kokkusurumine sissevoolanud verest) arenemisega. II Teo koosseisupärasus • Süüteo objektiivse koosseisu täidetus 2.
  4. Süüdistusakti kohaselt pani Svetlana Kostrichkina oma tahtliku teoga toime enda abikaasa tapmise, s.o pani toime

§ 113lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Seega järgnevalt tuleb kohtul võtta seisukoht selles osas, kas Svetlana Kostrichkina oma tegevusega täitis tapmise 10

(20)1-23-3974 objektiivse koosseisu ja kas ta tahtis tappa 07.09.2022 V K, realiseerides sellise tegevusega eeltoodud kuriteo subjektiivse koosseisu. 2.
  1. Tapmine on suvalise teokirjeldusega koosseis, mis tähendab, et see on võimalik mis tahes teoga. Tähtis on, et tegu ja selle tagajärjeks olev inimese surm oleksid põhjuslikus seoses. Põhjusliku seose olemasolu ei sõltu asjaolust, kas surm saabus vahetult pärast tegu või pikema ajavahemiku möödumisel (RKKK 3-1-1-101-96). Tapmise subjektiivne külg on tahtlus, mis peab esinema kõigi objektiivsete tunnuste – surmav tegu, surm ja nendevaheline kausaalseos – suhtes. 2.
  2. Kohtu hinnangul leidis eeltoodud tõenditega kogumis usaldusväärselt tõendamist see, et Svetlana Kostrichkina tegu, s.o löök noaga kannatanu rindkerre südame piirkonda põhjustas viimase surma. Seega on põhjusliku seoses tingimus täidetud ning Svetlana Kostrichkina täitis enda tegevusega tapmise objektiivse koosseisu. 2.
  3. KrMS § 306 lg 1 p 3 kohaselt on kohtul materiaalõigusliku olukorra väljaselgitamisel aktiivne roll. Kohtu hinnangul eelpool tuvastatud faktilised asjaolud tekitavad põhjendatult küsimuse, kas süüdistatava Svetlana Kostrichkina tegevusele on antud süüdistusaktis õige karistusõiguslik hinnang. Tuvastatud faktilised asjaoludest tulenevalt on põhjendatud kontrollida seda, kas käesoleval juhul süüdistatav enda tegevusega täitis tapmise kergema koosseisu. Seega tuleb kohtul kontrollida, kas süüdistatav Svetlana Kostrichkina võis enda abikaasa V K noaga lüüa rindkerre äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille põhjustas kannatanupoolne vägivald või solvamine tema suhtes. Sellise kuriteo toimepanemine on kvalifitseeritav

§ 115

järgi, mis näeb ette vastutuse tapmise eest, kui see on toime pandud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille on põhjustanud kannatanupoolne vägivald või solvamine tapja või tema lähedase isiku suhtes. 2.23. Senises kohtupraktikas on selgitatud, et äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisund tuvastatakse juhtumile tervikhinnangu andmise teel. See on toimepanija vastutust kergendav eriline isikutunnus (

§ 24

lõiked 1 ja 3), mis iseloomustab tema psüühikat ja emotsionaalset seisundit teo ajal. Toimepanija liikumapanevaks jõuks võib seejuures olla ka näiteks kättemaksumotiiv, mida võivad täiendada (kuid ei pea täiendama) meeleheide, solvumine, enda väljapääsmatu olukorra tunnetamine vms. Tegemist on nn kaasnevate emotsionaalsete reaktsioonidega, mis võivad esineda - ja sageli esinevadki - kõrvuti toimepanija suhtes toimepandud vägivalla- ja/või solvamisteost tingitud erutusseisundiga. Äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisund ei ole seega meditsiiniline patoloogia, vaid on emotsionaalne reaktsioon, mille tuvastamiseks küll võib, aga ei pea tingimata kaasama eksperti. Selline seisund on vahetu vastus isiku suhtes toimepandud vägivallale või solvamisele. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. veebruari
  2. a otsus asjas nr 3-11-1-15, p 11.1 ja
  3. juuli
  4. a otsus asjas nr 1-18-10214/92, p 17). 2.
  5. Seda, et kannatanu V K kasutas 07.09.2022 süüdistatava Svetlana Kostrichkina suhtes vägivalda tõendavad viimase sellekohased ütlused, mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda, sest need haakuvad süüdistatava läbivaatuse protokollis kajastuva tõendusteabega. Nii tuleneb isiku läbivaatluse protokollist 08.09.2022 koos CD-R plaadiga (KoTo, tõendite köide, tl 111-115), et läbi vaadati Svetlana Kostrichkina Narva politseijaoskonnas, aadress: Narva, Vahtra
  6. Isiku kehal on tuvastatud kehavigastused, nimelt: paremal naise rinnal nisa juures on punast värvi kriimustus, mille pikkus on 3 sm. Samuti eelnimetatud kriimustuse juures on olemas veel väikesed punast värvi kriimustused. Nii tuleneb süüdistatava Svetlana Kostrichkina ütlustest, et ta on pikaajaline vaikiv koduvägivalla ohver, kes ei pöördunud kuhugi abi saamiseks ning ta isegi lastele ei rääkinud (KoTo, tl 49). 2.
  7. Kohtul ei ole alust kahelda süüdistatava eeltoodud ütluste tegelikkusele vastavuses, sest need haakuvad kannatanu N K ütlustega (KoTo, tl 34 pöördel-35 pöördel). Nii on ta enda ütlustes välja toonud, et samal päeval helistas talle ema lõuna paiku ja ütles, et isa teda peksab. Ta ei selgitanud, milles see peksmine seisneb. Ka on ta andnud järgmised ütlused seoses 11

(20)1-23-3974 küsimusega, kas see oli esimene kord kui isa nii käitus: „Viimase 5 aasta jooksul vist esimene jah, aga varem helistas sagedamini, aga pärast arvatavasti lõpetas helistamise. Ei näinud mõtet“. Lisaks on tunnistaja täpsustanud seoses eeltoodud helistamisega: „Survestatud emotsioonidega ütles, et isa lööb teda, et tule järgi“. Seoses küsimusega, kas ta vestles ema või isaga sellisest elukorraldusest, vägivallast on tunnistaja vastanud: „Ei, nad on täiskasvanud inimesed ja peavad ise selgusele jõudma“. Seoses küsimusega, kas midagi taolist on ka varem toimunud on tunnistaja vastanud: „Võib-olla palju aastaid tagasi“. Ka on tunnistaja välja toonud seoses küsimusega, kas ta helistas isale uurimaks, mis neil seal toimub on tunnistaja vastanud: „Teades oma kogemuse järgi, kui ta (isa – kohtu märkus) on joobes, siis on talle mõttetu helistada, sest ta on ebaadekvaatne. Ta ei kontrolli ennast. Võib tõugata, solvata“. Eeltoodud isikulise tõendiallika ütlustega on seega usaldusväärselt tõendatud see, et alkoholijoobes käitus kannatanu V K ebaadekvaatselt ning oli nii vägivaldne kui ka võis solvata. Tunnistaja S K ülekuulamise protokollist 12.09.2022 tulenevate ütluste kohaselt (KoTo, tõendite köide, tl 126-130) on tema ema Svetlana Kostrichkina ja isa V K terve oma elu elanud tavalist abielu. Nende vahel pole olnud suuri konflikte, nagu ikka kooselus väiksemad sõnelused. Kohtu hinnangul ei anna ka eeltoodud ütlused alust eitada provotseeritud tapmise toimepanemist, sest paraku ei osutunud kohtulikul uurimisel võimalikuks täpsustada nende n-ö väiksemate sõneluste detaile. Samas tuleneb ka S K ütlustest, et ta ei usu, et tema ema võis tappa tema isa. Kohtulikul uurimisel selgus, et mõlemad kannatanud, s.o nii N K kui ka S K on üles kasvanud koos enda mõlema vanemaga ning seetõttu on põhjendatud ka uskuda viimase arvamust, mille kohaselt on uskumatu see, et tema ema võiks tappa tema isa. Eeltoodu aga omakorda kinnitab kohtu siseveendumust selles, et käesoleval juhul ei saa kuidagi välistada provotseeritud tapmise toimepanemist. KrMS § 7 lg 3 kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. 2.
  1. Eeltoodud tapmise kergema objektiivse koosseisu täidetust kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokollist 11.01.2023 nähtuv, mille kohaselt on vaadeldud mobiiltelefoni SAMSUNG ning selle telefoni kõnelogisid ning kust nähtub see, et süüdistatav Svetlana Kostrichkina on lisaks enda vanemale pojale lõuna paiku helistanud ka enda nooremale pojale kella 19:00 paiku kolm korda, kuid need kõned on jäänud vastamata. See kinnitab seda, et süüdistatav Svetlana Kostrichkina võis otsida abi 07.09.2022 enda täisealistelt poegadelt ning ei saa välistada seda, et selle põhjuseks oli kannatanupoolne vägivald ja solvamine. Seega ilmselgelt süüdistatav Svetlana Kostrichkina võis tunda meeleheidet ja seda, et ta on väljapääsmatus olukorras, sest abi polnud kuskilt saabumas. Nimetatut kinnitavad ka süüdistatava enda ütlused seoses kopsikuga kannatanule pähelöömise kohta: „Ma lõin teda lihtsalt tühja kopsikuga, 0,5 emailitud kopsikuga, kuna tal oli niivõrd hull sõnavool, et isegi telekat ei olnud kuulda ja siis ma lihtsalt lõin teda ja ütlesin, et mõtle, mida sa räägid. Sellised sõimud, et neid ei saaks mitte kuskil öelda“ (KoTo, tl 49). 2.
  2. Seda, et käesoleval juhul on põhjendatud jaatada provotseeritud tapmise toimepanemist tõendavad ka tunnistaja T U ülekuulamise protokollist 21.09.2022 tulenevad ütlused (KoTo, tõendite köide, tl 131-135), mille kohaselt mees käitus suhteliselt agressiivselt nendega, ropendas pidevalt ja segas tema abistamist. Mees ei öelnud neile, mis temaga juhtus. Kohtu hinnangul pole alust arvata, et kannatanu V K oleks käitunud vahetult enne enda abikaasaga teistmoodi. Eeltoodud kannatanu käitumine annab aluse jaatada seda, et see oli ebaadekvaatne nagu on ka enda ütlustes iseloomustanud V K käitumist kannatanu N K, kes on ka seoses kohtu küsimusega seoses võimaliku karistusega välja toonud: „Ema on ise ennast juba karistanud. Mis siin head saab olla, kui üks lähedane isik toimis teisega niimoodi“. Eeltoodud ütlused kinnitavad kohtu seisukohta selles osas, et tegemist ei olnud tavapärase tapmisega, vaid hoopis kannatanu provotseerimisest tingitud tapmisega. Ka alkoholijoobeseisund iseenesest ei saa

§-s 115 nimetatud erutusseisundit välistada, vaid võib teatud juhtudel selle tekkimise tõenäosust isegi suurendada (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 8. aprill 2013. a otsus asjas 12

(20)1-23-3974 nr 3-1-1-10-13, p 10.1). Seda, et käesoleval juhul esineb kõrvaldamata kahtlus selles, et süüdistatav Svetlana Kostrichkina pani toime tapmise äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis kinnitab kohtu hinnangul ka see, et süüdistatav on koheselt peale toimunut üritanud kannatanule V K abi osutada, mida tõendab asitõendi vaatlusprotokoll (KoTo, tõendite köide, tl 1-10), sündmuskoha vaatlusprotokoll (KoTo, tõendite köide, tl 33-53) kui ka täiendav sündmuskoha vaatlusprotokoll (KoTo, tõendite köide, tl 54-71), kust nähtub see, et sündmuskohal pole tehtud mingeid jõupingutusi kuriteojälgede kõrvaldamiseks ja selle asemel läks kannatanu kiirabiautole vastu. Nii tuleneb tunnistaja T U ütlustest järgnev (KoTo, tõendite köide, tl 133): „Jõudes kohale, ootas meid talu juures naisterahvas, ilmselt teataja, ta seisis mingi auto kõrval. Tal olid ilmsed joobe tunnused, tema kõne oli segane ja ta liikus kõikudes. Ta juhtis meid majja sisse“. Seega oli süüdistataval küllaldaselt aega vabanemaks majapidamises vereplekkidega tekist, noast ja ka verejälgedega spordijakist. Kohtu hinnangul, arvestades eeltoodud esemete leidmiskohta, ei ole võimalik tõsikindlalt jaatada seda, et süüdistatav Svetlana Kostrichkina midagi kaalutletult varjas pärast tapmise toimepanemist. 2.
  1. Samuti annavad tunnistaja D R, kes oli üheks politseiametnikuks, kes saabus sündmuskohale, ütlused aluse jaatada seda, et välistada ei saa seda, et süüdistatav Svetlana Kostrichkina pani enda abikaasa tapmise toime äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille põhjustas kannatanupoolne vägivald ja solvamine tema suhtes. Nii on andnud ta järgnevad ütlused: „Avaldaja vastas mulle järgmist, et tema abikaasa kaotas suvel töö ja peale seda hakkas pidevalt tarvitama alkoholi. Küsisime teatajalt, kas tal olid mingid konfliktid tänase päeva jooksul oma abikaasaga ning teataja selgitas, et oli konflikt jah, aga tema ei mäletanud, kas see oli enne, kui abikaasa tuli koju või pärast. Jah, mina täpsustasin, mis oli konflikti põhjuseks, kuid teataja ei osanud mulle selgitada. Ainus, mida ta selgitas, et selle konflikti käigus ta oli üks kord löönud oma abikaasat mingi köögi nõuga, kas pann või mingi pott, vastu pead. Täpselt mina ei mäleta, mäletan, et jah ta ütles, et konfliktid nende vahel olid päris, päris tihti pidevalt ning selle konflikti käigus füüsiline vägivald leidis aset, aga tema mingit konkreetset sündmust ei täpsustanud“ (KoTo, tl 44-44 pöördel). Ilmselgelt pikemaajalisem töökaotus tekitab perekonnas lisapingeid ja seda enam kui töökaotajaks on perekonna ainus ülalpidaja. Kannatanu N K ütluste kohaselt tema emal ei olnud iseseisvat sissetulekut ning ema materiaalselt sõltus tema isast. Samuti tuleneb tema ütlustest, et vanemad kasutasid enne sündmust autot ning roolis oli alati isa (KoTo, tl 35). Arvestades eeltoodut ja seda, et vahetult enne toimunut oli tõenäoliselt kannatanu V K plaan poodi minna, juhtides mootorsõidukit alkoholijoobes, mida kinnitavad ka süüdistatava Svetlana Kostrichkina sellekohased ütlused, siis põhjendatud on jaatada seda, et sellest võis perekonnas tüli tõusetuda. See tüli aga võis tuua endaga kaasa ka kannatanupoolse vägivalla ja solvamise, tekitades süüdistataval äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundi, arvestades ka juba varem päeva jooksul toimunut. Nimetatut kinnitavad süüdistatava Svetlana Kostrichkina ütlused, milles kohtul ei ole alust kahelda: „Peretülid olid tihti. Siis kui ta oli ebaadekvaatne, see oli tihti, iganädalaselt 1 või 2 korda päevas. Põhjendamatu agressioon ja peamine tüli hetk oli siis, kui ta joobes rooli istus“ (KoTo, tl 46 pöördel). Seda, et käesoleval juhul ei saa välistada provotseeritud tapmise toimepanemist kinnitavad ka tunnistaja D R ütlused: „Naisterahvas oli üsna rahulik ja tema vastas minu küsimustele, mingit hüsteeritsemist ei olnud. Kui me tulime majja, siis naisterahvas juba magas voodis ja kui me palusime teda tulla koos meiega, siis tema küsis meilt, kas me arvame, et tema oli oma abikaasa ära tapnud“ (KoTo, tl 45). 2.
  2. Kohtu hinnangul ei saa eeltoodud süüdistatava käitumist pidada täiesti tavapäraseks, sest sellest kumab läbi ükskõiksus kannatanu V K edasise käekäigu osas, olles samal ajal teadlik sellest, et viimane on väga raskes terviseseisundis. Seda kinnitab ka see, et süüdistatav Svetlana Kostrichkina ei üritanud minna kiirabiauto juurde, saamaks teada, kuidas tema abikaasal läheb. Tunnistaja D R on enda ütlustes välja toonud, et süüdistatav Svetlana Kostrichkinale mingeid takistusi ei tehtud, viimane ei olnud mingil moel oma liikumises piiratud, mingeid käske, et 13
(20)1-23-3974 tema peaks jääma majja nende poolt antud ei olnud (KoTo, tl 46). Ka eeltoodu annab seega aluse jaatada seda, et tegemist ei olnud käesoleval juhul tavapärase tapmisega, vaid selle kergema koosseisuga, s.o provotseeritud tapmisega. Seda kinnitavad ka süüdistatava ütlused seoses küsimusega, miks ta Häirekeskusele ja kiirabile ei öelnud noahaavast: „Ei oska öelda, ma ausalt ei tea, olin nagu unes“ (KoTo, tl 51 pöördel). Samuti süüdistatava ütlused seoses sellega, miks tal oli häbi kohe kiirabisse helistada: „Üldse alati on häbi kutsuda kiirabi, kui inimene on purjus. Häbi on pöörduda abi saamiseks, kuna ise on süüdi“ (KoTo, tl 52). Nimetatud ütlused kinnitavad kohtu hinnangul seda, et tegemist oli provotseeritud tapmisega, sest süüdistatav on ka omasõnaliselt kinnitanud seda, et see oli juba psüühiliselt täitsa talumatu (KoTo, tl 50) ning kohtul ei ole alust asuda seisukohale, et süüdistatav moonutaks tõde, sest tema ütlused on selles osas eluliselt usutavad ning haakuvad teiste kohtu jaoks usaldusväärsete tõenditega. Samuti nähtub süüdistatava ütlustest, et ta ei ürita näidata enda ja kannatanu kooselu tegelikkusele mittevastavana, vaid kirjeldab seda eluliselt usutavalt. Nii on ta vastanud küsimusele, kas tema elus on olnud palju olukordi, kui V on alkoholi tarbinud ja ta peab ennast kaitsma: „Oli erinevalt, viimasel ajal tihedamini, kuna ta jäi tööst ilma. Võis juhtuda kord nädalas või kord mõne nädala tagant, aga kui ta oli joomahoost väljas, siis ta oli kuldne mees, ta oli hea, ta palus vabandust, aga siis, kui tal joomahoog jälle peale tuli, siis ta oli agressiivne“ (KoTo, tl 53). Kui kannatanu on kuude või aastate vältel loonud süüdlase jaoks püsiva solvangute ja vägivalla fooni, võib see pigem soodustada sellise olukorra tekkimist, kus mõni konkreetne – iseenesest juba tavapäraseks muutunud – kannatanu vägivaldne või solvav tegu vallandab süüdlases emotsionaalse reaktsiooni, mis vastab §-s 115 nimetatud erutusseisundi tunnustele (RKKK 3-1-1-10-13 p 10.2; 3-1-1-11-15 p 11.1). 2.
  1. Kokkuvõtvalt annavad eeltoodud asjaolud kogumis aluse jaatada seda, et Svetlana Kostrichkina pani enda abikaasa tapmise toime vahetu vastusena tema suhtes toimepandud vägivallale ja solvamisele, sest abi ei olnud kuskilt tulemas ning üldteada on see, et ka tihti alkoholijoove võimendab tundeid. Seega on põhjendatud jaatada seda, et Svetlana Kostrichkina pani V K tapmise toime äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille kutsus esile kannatanu V K enda vägivaldse ja solvava käitumisega enda abikaasa suhtes. • Süüteo subjektiivse koosseisu täidetus 2.
  2. Kriminaalkolleegium on välja toonud, et isiku teotahtlus tuleb tuvastada rangelt teo toimepanemise hetke seisuga (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. aprilli
  4. a otsus asjas nr 3-1-1-34-12, p 12.2). Ehkki isiku teojärgne käitumine võib teatud juhtudel tõepoolest anda teavet ka süüteokoosseisu subjektiivse külje kohta (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  5. oktoobri
  6. a otsus asjas nr 3-1-1-79-15, p 8), on see eeskätt siiski abipakkuv kriteerium, mis aitab tahtlust siduda isiku suhtumisega teosse ja tagajärge vahetult teo toimepanemise ajal (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  7. märtsi
  8. a otsus asjas nr 3-1-1-142-05, p 20). Riigikohtu kriminaalkolleegium on senises praktikas korduvalt selgitanud, et isiku käitumise subjektiivsele küljele antav hinnang tuleb lahendada tahtluse intellektuaalse ja voluntatiivse külje eristamise kaudu (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-142-05). 2.
  9. Nii nagu

§ 113

, eeldab ka

§ 115

subjektiivne koosseis seda, et toimepanija peaks vähemalt võimalikuks ja möönaks objektiivse koosseisu asjaolusid. Samuti on provotseeritud tapmine süüline, mis tähendab seda, et toimepanija on teo toimepanemise hetkel täiel määral võimeline aru saama enda teo keelatusest ja suudab oma käitumist sellele arusaamisele vastavalt ka juhtida (

§ 34). (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19.

veebruari

  1. a otsus asjas nr 3-1-1-1-15, p 11.1 koos viitega.) 2.
  2. Seega provotseeritud tapmine on toime pandud kaudse tahtlusega, kui toimepanija kindlalt küll ei tea, kuid peab võimalikuks, et tema tegu põhjustab kannatanu surma ning möönab seda. Kaudse tahtlusega provotseeritud tapmise piiritlemine teistest elu- ja tervisevastastest 14

(20)1-23-3974 kuritegudest sõltub süüdlase käitumise objektiivsele (väline teopilt) ja subjektiivsele (sisemine teopilt) küljele antavast hinnangust kogumis. Objektiivsete asjaolude alusel subjektiivse koosseisu kohta järelduste tegemine peab olema rangelt individualiseeritud kriminaalasja silmas pidades (RKKK 3-1-1-80-02 p 6.1; 3-1-1-128-06 p-d 6 ja 9). Objektiivsed asjaolud, mis võimaldavad subjektiivse koosseisu kohta järelduste tegemist, on eelkõige tervisekahjustuste arv, laad ja paiknemine, samuti relva (torke- või löögiriista) kasutamine. Kui tervisekahjustus on selline, mis võib põhjusliku ahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida elu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Välisele teopildile saab tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest elu ohustavast teost või kui tegu iseloomustab ühekordse toimimisviisi äärmine ohtlikkus (RKKK 3-1-1-128-06 p 7).

§ 16

lg 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. 2.

  1. Kohus leiab, et käesoleval juhul saab juba välise teopildi alusel rääkida sellest, et Svetlana Kostrichkina pidas võimalikuks, et saabub kannatanu V K surm. Sellisele seisukohale asumiseks annab kohtule aluse see, et süüdistatav kasutas kannatanut lüües nuga, mille tera pikkus on 215 mm ning lõi teda rindkerre südame piirkonda. Noa tera pikkus võimaldas seega sooritada sügava sisselõike kannatanu rindkerre, mis tähendab, et tõenäosus tabada elutähtsaid organeid oli väga suur, sest keskmine mõistlik inimene teab seda, et rindkeres asuvad elutähtsad organid ning süda asub just vasakul pool rindkeres. 2.
  2. Seega kohtu hinnangul Svetlana Kostrichkina lüües noaga, mille tera pikkus on 215 mm, kannatanut rindkerre vasakule poole pidi aru saama sellest, et see võib kaasa tuua kannatanu surma ning seda möönma. Isik peab võimalikuks ja möönab mistahes tagajärge, kui ta lööb noa või muu sarnase esemega südame või muude elutähtsate elundite piirkonda (RKKK 3-1-1-8596; 3-1-1-102-96; 3-1-1-92-97). Kui toimepanija nägi noalööki tehes kannatanu surma saabumise võimalikkust ette ja möönis seda (nt suhtudes sellesse ükskõikselt), ja surm tegelikult tema teo tagajärjel saabuski, tuleb tema käitumine kvalifitseerida kaudse tahtlusega toimepandud tapmisena (vt RKKKo 3-1-1-57-10, p 7.3). Seega pani Svetlana Kostrichkina kohtu hinnangul toime provotseeritud tapmise vähemalt kaudse tahtlusega. • Õigusvastasust või süüd välistavad asjaolud 2.
  3. Kohus leiab, et teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ning nende esinemist ei ole ka kohtumenetluse pooled enda seisukohtades välja toonud. Kohtuliku uurimise tulemusena pole võimalik jaatada seda, et süüdistatav Svetlana Kostrichkina oli hädakaitseseisundis, sest tema poolt välja toodud sündmuse toimumise detailid on selleks liiga üldmäärased, kuna ta mäletab enda ütluste kohaselt toimunut uduselt (KoTo, tl 50). Seega ei ole põhjendatud jaatada seda, et esines kannatanupoolne ründetegevus, mille vastu pidi süüdistatav ennast noaga kaitsma. Eeltoodust tulenevalt puuduvad süüdistatava süüd välistavad asjaolud ning Svetlana Kostrichkina on

§ 32lg 1 mõttes süüdiv.

Vastupidiseid argumente ei ole menetluses ka esitatud. 2.37. Kokkuvõttes on tuvastatud süüdistatava käitumise objektiivsele (nn väline teopilt) ja subjektiivsele (nn sisemine teopilt) küljele antud hinnangust kogumis see, et Svetlana Kostrichkina pani toime

§ 115

järgi kvalifitseeritava kuriteo süüdistuses toodud ajal, kohas ja viisil vähemalt kaudse tahtlusega. Riigikohus on 04.03.2021 määruses kriminaalasjas nr 1-20-470 p-s 18 selgitanud, et kui kohus peaks aga vastama kõigile KrMS § 306 lg 1 pdes 1-3 toodud kas-küsimustele jaatavalt, ent jõudma süüdistuses märgituga võrreldes teistsugusele järeldusele selles osas, millise paragrahvi, lõike ja punkti järgi karistusseadustikus tuleb tegu kvalifitseerida, pole alust süüdistatavat samal ajal õigeks mõista. Siis tuleb süüdistatav süüdi tunnistada ja teda karistada karistusseadustiku selle sätte järgi, millele 15

(20)1-23-3974 vastavaks kohus isiku tegu peab, teda süüdistuses märgitud kvalifikatsiooni järgi õigeks mõistmata. Seega ei mõista kohus Svetlana Kostrichkinat õigeks süüdistuses

§ 113

lg 1 järgi, vaid kvalifitseerib ümber tema poolt toime pandud kuriteo ning mõistab ta süüdi

§ 115järgi.

III Süüdistatavale mõistetav karistus 3.1.Karistuse mõistmisel juhindub kohus

§-st 56 ning arvestab kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb esmajoones lähtuda toimepandud teost ning üldjuhul ei või süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Siiski tuleb lähtuvalt karistuse eripreventiivsetest eesmärkidest vältimatult arvestada ka süüdistatava isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. mai
  2. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-40-04 ja
  3. veebruari
  4. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-99-06). Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust nr 3-1-1-40-04). 3.2.Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks toimepanija süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. juuni
  2. a otsus nr 1-17-1629/44, p 28). Eripreventiivsete kaalutlustena tuleb kohtul hinnata, kuidas kõige efektiivsemalt muuta süüdlase hoiakuid ja hoida ära tema edasist õigusvastast käitumist, üldpreventsiooni abil kinnitatakse aga inimeste usku normi kehtivusse ja usaldust õiguskorra vastu (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. mai
  4. a otsus asjas nr 3-1-1-40-04, p 7). Eripreventiivsed kaalutlused võivad väljenduda süüdistatava varasemas kuritegude toimepanemises ja prognoosis tema edasise käitumise suhtes (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  5. oktoobri
  6. a otsus asjas nr 3-1-1-76-12, p 8). Üldpreventiivsed kaalutlused tagavad aga signaali, et rikkumisele järgneb sellele vastav karistus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  7. märtsi
  8. a otsus asjas nr 3-1-1-6-17, p 18). 3.3.Kohus peab süüdistatavale karistuse mõistmisel vajalikuks juhtida ka tähelepanu sellele, et kuigi kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest ja esitama vastavalt KrMS § 312 p-le 5 mõistetava karistuse kohta põhistused, on sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  9. juuni
  10. a otsus kriminaalasjas 3-1-1-79-03). 3.4.

§ 115näeb karistusena ette üksnes vangistuse üks kuni viis aastat.

Svetlana Kostrichkina on varasemalt kriminaalkorras karistamata. Käesoleval juhul esineb kohtu hinnangul kaks karistust kergendavat ja ka üks karistust raskendav asjaolu. Karistust kergendavateks asjaoludeks on

§ 57

lg 1 p-de 1 ja 3 mõttes abi andmine kannatanule vahetult pärast süüteo toimepanemist ja puhtsüdamlik kahetsus. Eelpool leidis tuvastamist see, et süüdistatav Svetlana Kostrichkina ise helistas vahetult pärast isikuvastase kuriteo toimepanemist 16

(20)1-23-3974 Häirekeskusesse ning läks ka õue vastu sündmuskohale saabunud kiirabitöötajatele juhendamaks nad kiiremini majja. Seda, et ta tõesti soovis, et kannatanu saaks kiiresti abi kinnitab ka tema lause ametnikule telefonikõnet tehes: „Ma ei hakka seda välja lülitama, mul pole kahju“ (KoTo, tõendite köide, tl 7). Samuti ka süüdistatava selgitus, miks ta läks kiirabile vastu: „Mõtlesin, et äkki ei leia nad üles, keegi eriti ei tea, kus see XXX asub (KoTo, tl 51 pöördel). Seda, et süüdistatav puhtsüdamlikult kahetseb tehtut veendus kohus süüdistatavat kohtuistungil nähes ja kuulates. Karistust raskendava asjaoluna arvestab kohus

§ 58p 4 tähenduses teo toimepanemist abikaasa suhtes.

Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka seda, et käesoleval juhul ei pannud süüdistatav provotseeritud tapmist toime tahtluse kõige intensiivsemas vormis, s.o kavatsetult, mis vähendab tema süü suurust nagu ka see, et noalööke oli üks. 3.5.Hinnates seega süüdistatava süü suurust

§ 115

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning arvestades ka karistust kergendavate asjaolude esinemist ja karistust raskendava asjaolu esinemist peab kohus põhjendatuks mõista Svetlana Kostrichkinale karistuse keskmääras. Täpsemalt peab kohus põhjendatuks karistada Svetlana Kostrichkinat 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 07.09.2022 kuni 09.09.2022, s.o 3 päeva ning lõplikuks karistuseks mõista 2 aasta, 5 kuud ja 27 päeva vangistust. 3.6.Süüdistatav on toime pannud väga raske isikuvastase kuriteo. Samas, arvestades toime pandud kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut peab kohus võimalikuks süüdistatava vangistusest tingimisi vabastada kohaldades

§ 73lg 1.

Siinkohal on ka asjakohane viidata sellele, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Seega mõistetud karistuse reaalne ärakandmine karistusseadustiku regulatsiooni silmas pidades reegel ning karistusest tingimisi vabastamine sellest selgelt irduv erand, mille rakendamisele on seaduses seatud konkreetsed tingimused. Need tingimused oleksid

§ 73

lg 1 ja § 74 lg 1 sõnastust silmas pidades järgmised - vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja/või süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära). 3.7.Käesoleval juhul esinevad kohtu hinnangul erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud, mida kinnitavad kannatanu N K ütlused, mille kohaselt on ema ise ennast juba karistanud. Ka on ta täpsustanud eeltoodut: „Mis siin head saab olla, kui üks lähedane isik toimis teisega niimoodi“. (KoTo, tl 36 pöördel).

§ 73lg 3 alusel peab kohus põhjendatuks määrata katseajaks 5 aastat.

Kuriteo toimepanemise asjaolud annavad aluse asuda seisukohale, et karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks puudub vajadus süüdlase allutamiseks käitumiskontrollile

§ 74

alusel, mis eeldaks ka eraldatud talust registreerimiskohustuse täitmiseks kriminaalhooldaja juurde ilmumist, mille vajalikkust pole käesoleval juhul põhjendatud jaatada. Nimetatut kinnitab see, et süüdistatavale usaldatakse tema ütluste kohaselt hoida ka lapselapsi (KoTo, tl 53 pöördel), mis kinnitab seda, et käesoleval juhul pole süüdistatava õiguskuulekusele suunamiseks vajalik tema käitumiskontrollile allutamine. IV Kohtu seisukoht süüdistatavale kohaldatud tõkendi osas 17

(20)1-23-3974 4.1.KrMS § 306 lg 1 p 9 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus mh küsimuse, kas süüdimõistmise korral tuleb valida uus tõkend, jätta tõkend muutmata, tõkend muuta või tühistada. Kohus leiab, et põhjendatud on tühistada Svetlana Kostrichkinale alates 09.09.2022 kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, alates kohtuotsuse jõustumisest. V Kohtu seisukoht asitõendite suhtes võetavate meetmete osas 5.1.Riigikohus on 16. mai 2007.a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-14-07 p-s 11 välja toonud, et lahendades asitõenditega seonduvaid küsimusi, tuleb lähtuda asitõendi olemusest ja õiguslikust kuuluvusest. Kriminaalasja juurde võib jätta vaid kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest valmistatud jäljendi või tõmmise. Muudel juhtudel tuleb need vastavalt seadusele omanikule tagastada, hävitada, anda riigi omandisse või realiseerida tsiviilhagi katteks (KrMS § 126). 5.2.KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber.

§ 83

lg 1 alusel kohus võib konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. 5.3.Kohus peab põhjendatuks konfiskeerida kööginoa (plastiktuub nr 7) kui kuriteo toimepanemise vahendi, mis asub Viru Maakohtu Narva kohtumaja asitõendite hoidlas Narvas,

  1. Mai 2 ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel. Kohus põhjendas eelnevalt, miks ta peab tõendatuks, et kuritegu pandi toime just selle noaga. Tegemist on küll tavapäraselt majapidamises kasutatava ehk nn kööginoaga, kuid sellega pandi toime raske isikuvastane kuritegu ehk provotseeritud tapmine. Kohtu hinnangul on kujunenud olukorras noa konfiskeerimine proportsionaalne. 5.4.Küünealused kaapeproovid (pakendid 2 ja 3), DNA-proovid nr 1.1, 1.2, 4.1 ja 4.2, tekk (paberkott nr 1), spordijakk (paberkott nr 4), 3 tšekki, mis asuvad Viru Maakohtu Narva kohtumaja asitõendite hoidlas Narvas,
  2. Mai 2 tuleb hävitada kui väärtusetud asjad kohtuotsuse jõustumisel. 5.5.Kööginuga (pakend nr 1), kööginuga (pakend nr 2), kööginuga (pakend nr 3), kööginuga (pakend nr 4), kööginuga (pakend nr 5), kööginuga (pakend nr 6); must fliis (paberkott nr 2); mobiiltelefon Nokia (paberkott nr 5), mis asuvad Viru Maakohtu Narva kohtumajas asitõendite hoidlas Narvas,
  3. Mai 2 tuleb tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade omanikule Svetlana Kostrichkinale kohtuotsuse jõustumisel, sest tegemist on väärtust omavate asjadega. VI Kohtu seisukoht menetluskulude suuruse ja hüvitamise osas 6.1.Vastavalt KrMS § 189 lg-le 2 kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus küsimuse, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. Kohus peab KrMS § 180 lg 1 alusel põhjendatuks Svetlana Kostrichkinalt välja mõista kõik menetluskulud, v.a sõrmejäljeekspertiisi tasu (ekspertiisiakt nr 22E-SS0036) summas 663 eurot, kuna see ekspertiisiakt ei oma mingit tõenduslikku tähendust andmaks hinnangut sellele, kas Svetlana Kostrichkina on toime pannud talle inkrimineeritava kuriteo. Seega tuleb eeltoodud ekspertiisi tasu jätta riigi kanda. 18

(20)1-23-3974 6.2.Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9), määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses (KrMS § 175 lg 1 p 4) ja ekspertiisitasud (KrMS § 175 lg 1 p 3). 6.3.KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud hüvitada süüdimõistetul. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetult sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-63-05). 6.4.KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel kuulub Svetlana Kostrichkinalt väljamõistmisele sundraha teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu summas 1087, 50 eurot, milline summa vastab 1, 5 kuupalga alammäärale, kuna
  1. a kehtestatud kuupalga alamäära suurus on 725 eurot. 6.5.Svetlana Kostrichkinale riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest on kohtueelsel uurimisel määratud tasu kokku 268, 80 eurot (KoTo, tõendite köide, tl 119-125) ning kohtumenetluses 1305, 60 eurot (KoTo, tl 14-17, 57-60 ja 69-72). 6.6.Käesolevas kriminaalasjas on kohus tõendina vastu võtnud järgmised ekspertiisiaktid: ekspertiisiakti nr 22E-GE0779 (KoTo, tõendite köide, tl 97-104), mille maksumuseks on õiendi (KoTo, tõendite köide, tl 116) kohaselt 570 eurot ja ekspertiisiakti nr 22E-IDS0024/181 (KoTo, tõendite köide, tl 19-32), mille maksumuseks on õiendi (KoTo, tõendite köide, tl 117) kohaselt 344 eurot. Mõlemad eeltoodud ekspertiisid omavad tõenduslikku tähendust andmaks hinnangut sellele, kas süüdistatav on toime pannud talle inkrimineeritava kuriteo. Samas tulenevalt kohtupraktikast (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. detsembri
  3. a otsus asjas nr 3-1-1120-12, p 6.2) tuleb DNA-ekspertiisi nr 22E-GE0779 kulust 399 eurot jätta riigi kanda, sest analüüsiobjekte on kolm. Ekspertiisiaktis on analüüsiobjektiks loetud läbi viidud reaktsioonide arvu. Viidatud kohtuotsuse kohaselt tuleb aga analüüsiobjekti all mõista objekte, mis on eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud, s.o eeskätt erinevatelt esemetelt võetud proove. Seega tuleb ekspertiisikulu osas, mis ületab kirjeldatud metoodika järgi arvutatud kulu, jätta riigi kanda. Kokku on seoses ekspertiiside läbiviimisega tekkinud põhjendatud menetluskulu seega 515 eurot, arvestades kohtuekspertiisiseaduses sätestatud tasumäärasid. Nimetatud summa kuulub süüdistatavalt seoses süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega väljamõistmisele. 6.7.Eeltoodust tulenevalt peab seega kohus põhjendatuks mõista süüdistatav Svetlana Kostrichkinalt välja kokku 3176, 90 eurot kriminaalmenetluse kulude katteks, mis moodustub sundrahast 1087, 50 eurost ja muudest kriminaalmenetluse kuludest kokku 2089, 40 eurot. 6.8.Kuna kohus teeb süüdimõistva otsuse, siis tuleb KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestada kohtul süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Seega peab kohus süüdimõistva otsuse tegemise korral kaaluma, kas jätta kõik menetluskulud süüdimõistetu kanda või kohustada süüdimõistetut hüvitama menetluskulud üksnes osaliselt ja kas on põhjendatud määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 6.9.Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tulenevalt KrMS § 180 lg-st 3 põhjendatud jätta osa eeltoodud menetluskuludest riigi kanda, arvestades Svetlana Kostrichkina varalist seisundit ja resotsialseerumisväljavaateid. Kehtiva kohtupraktika kohaselt võib menetluskulude riigi kanda jätmise otsustamisel arvestada ka toime pandud kuriteo iseloomu (RKKKo nr 3-1-1-38-11, p 27). Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul põhjendatud jätta osa menetluskuludest riigi kanda, arvestades süüdimõistetu varalist seisundit, sest sellekohaseid tõendeid kohtule esitatud ei ole, mis annaksid aluse jaatada Svetlana Kostrichkina äärmiselt kehva majanduslikku olukorda. 19
(20)1-23-3974 6.10. Arvestades seda, et süüdistatav pani toime tahtliku teise astme isikuvastase kuriteo ja teda pole varasemalt karistatud, siis ei aita kohtu hinnangul ka menetluskulude osaline riigi kanda jätmine kaasa tema resotsialiseerumisele. Hinnates aga välja mõistetavate menetluskulude kogusuurust, siis määrab kohus, et menetluskulud tuleb tasuda ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kohus ei määratle konkreetseid osi, mille kaupa Svetlana Kostrichkina peaks menetluskulusid tasuma, kuid leiab, et ei lähe osi määramata vastuollu KrMS §-s 180 lg-s 3 öelduga. Erinevalt

§-st 66, mis näeb ette karistuse kandmise ositi, ei nõua KrMS § 180 lg 3 menetluskulude konkreetsete osade määratlemist kohtu poolt. Seetõttu leiab kohus, et õige on lugeda KrMS § 180 lg-t 3 ilma kunstliku ja süüdistatava huvide vastase kitsenduseta. Osade määramata jätmine kohtu poolt ei lähe vastuollu sätte mõttega ja on süüdistatava resotsialiseerumise ja toimetuleku aspektist paindlikum. Kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Eesistuja kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Eevi Paasmäe Rahvakohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Jelena Demenok Rahvakohtunik 20

(20)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.