Obsah (9)

§ 76§ 121§ 199§ 64§ 68§ 75§ 424§ 4231§ 74

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. veebruar 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-9551 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vai

§ 76

lg 7 alusel täitmisele pööramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu V.P (V.P; isikukood XXX) kaitsja vandeadvokaat Otto Preem, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu
2. jaanuari 2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
3. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Valga Advokaadibüroo kaudu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot, sealhulgas käibemaks 8 (kaheksa) eurot, vandeadvokaat Otto Preemile süüdimõistetu V.P-le määratud korras kaitse teostamise eest.
4. KrMS § 187 lg 2 alusel jäävad menetluskulud süüdimõistetu V.P kanda. Süüdimõistetu V.P tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
5. Tartu Maakohtu 01.11.2016 otsusega karistati V.P

§ 121

lg 2 p 3 järgi 1 aasta 2 kuu vangistusega ja

§ 199

lg 2 p 8 järgi 7 kuu vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti V.P-le liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud vangistust üksikkaristustest raskeima suurendamise teel.

§ 68

lg 1 alusel loeti V.P kahtlustatavana kinnipidamise aeg 29.09.2016 kuni 01.10.2016, s.o 3 päeva, karistusaja hulka ja loeti kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 4 kuud 27 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti 19.10.2016. 1.1. Tartu Maakohtu 24.08.2017 määrusega vabastati V.P karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 18.03.2018.

§ 76

lg 5 alusel allutati V.P katseajal

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustati teda järgima

§ 75lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, elukohaga xxxxx.

Lisaks kohaldati V.P suhtes käitumiskontrolli ajal

§ 75lg 2 p-des 2, 4 ja 5 sätestatud kohustusi.

Määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestati alates kohtumääruse jõustumisest. Kohtumäärus jõustus 09.09.

1. 1.
2. 21.11.2017 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande V.P ettepanekuga pöörata mõistetud ärakandmata karistus täitmisele. suhtes Maakohtu määrus ja määruskaebus
3. Tartu Maakohtu 10.01.2018 määrusega pöörati täitmisele V.P-le Tartu Maakohtu 01.11.2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuud 5 päeva vangistust. Määrus pööratakse täitmisele selle jõustumisel. Juhul, kui V.P käesoleva määruse jõustumise ajal viibib eelvangistuses, arvatakse tema karistuse kandmise aja algust alates määruse jõustumisest. Juhul, kui V.P käesoleva määruse jõustumise ajal ei viibi enam eelvangistuses, kohustatakse V.P ilmuma karistust kandma kohtu poolt teatatud ajal ja kohta ja tema karistuse kandmise aja algust arvata alates vanglasse saabumisest. 2.
4. Ettekande kohaselt on V.P 25.09.2017 rikkunud kohustust alkoholi mitte tarvitada. Ettekandele lisatud 25.09.2017 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollist nähtub, et kriminaalhooldusametnik 25.09.2017 kella 10.55 ajal kontrollis Põlva esinduses V.P alkoholi tarvitamist ning tuvastas indikaatorvahendi positiivse näidu (0,353 mg/l.) Protokollis on loetletud V.P alkoholi tarvitamisele viitavate tunnustena alkoholilõhn, silmade punetus. Protokollis on V.P rikkumist põhjendanud asjaoluga, et oli õe sünnipäev ning laual olevast klaasist juues tundis imelikku maitset, kus oli venna rumm koolaga. Tahtlikult ei ole joonud. Nimetatud rikkumise eest on kriminaalhooldusametnik V.P 02.10.2017 hoiatanud. Kuna antud rikkumise eest on kriminaalhooldusametnik süüdimõistetu suhtes juba mõjutusvahendit kohaldanud, et saa seda enam teha kohus. Küll saab kohus selle rikkumise olemasoluga arvestada järgmiste rikkumiste eest kohaldatava mõjutuvahendi liigi valikul. 2.
5. Erakorralise ettekande kohaselt on V.P suhtes katseajal algatatud kriminaalmenetlus. Seda väidet tõendab ettekandele lisatud PPA Lõuna prefektuuri 31.10.2017 vastuskiri, millest nähtuvalt 25.10.2017 algatati kriminaalmenetlus

§ 424tunnustel selle kohta, et 21.10.2017 kella 00.15 paiku juhtis V.P Põlvamaal, V.

vallas, P. külas mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis. Samas kriminaalasjas menetletakse veel kuriteo episoodi

§ 4231tunnustel.

Kohtute Infosüsteemi andmetel on kohtule teatada, et V.P on nimetatud kriminaalasjas 14.11.2017 kahtlustatavana kinni peetud ning kohaldatud tõkendina vahistamist. Seda asjaolu kinnitas kohtuistungil ka V.P ise. PPA vastuskirjale lisatud 21.10.2017 indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt on PPA Lõuna prefektuuri patrullpolitseinik 21.10.2017 kella 00.28 ajal Põlva maakonnas, Valgjärve vallas, x. talus indikaatorvahendiga V.P väljahingatavas õhus tuvastanud alkoholi positiivse näidu (0,90 mg/l). Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli kohaselt kontrollile allutatud isikul joobele viitavate tunnustena on loetletud silmade punetus, aja-, isiku ja kohatajus esineb häireid, koordinatsioonis esineb kergeid häireid, on rahutu ja käitub omamehelikult. Kohtuistungil V.P kinnitas, et ta tarvitas 21.10.2017 alkoholi. Seega on 21.10.2017 indikaatorvahendi kasutamise protokolli ühes joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli ja süüdimõistetu kohtuistungil antud ütlustega tõendatud, et V.P 21.10.2017 tarvitas alkoholi. Tarvitades käitumiskontrollile allutatuna 21.10.2017 alkoholi on V.P rikkunud temale Tartu Maakohtu 24.08.2017 määrusega pandud

§ 75lg 2 p-s 2 sätestatut kohustust alkoholi mitte tarvitada.

2.

1. Ettekande kohaselt on V.P ühel korral, s.o 06.11.2017 rikkunud registreerimiskohustust. Asjaolu, et V.P oli kohustatud registreerima ilmuma 06.11.2017, kuid ei ilmunud, tõendab 2 ka registreerimisleht. Viimasest nähtuvalt on V.P ilmunud registreerima järgmisel päeval, s.o 07.11.
2. Asjaolu, et ta jättis 06.11.2017 registreerimisele ilmumata, kinnitas V.P ka kohtuistungil. 07.11.2017 seletuses kriminaalhooldusametnikule on V.P registreerimiskohustuse rikkumist 06.11.2017 põhjendanud asjaoluga, et oli peavalu tõttu voodis ning telefoni kadumise tõttu ei olnud võimalik mitteilmumisest teavitada. Pöördub peavaludega arsti juurde. Kohtuistungil V.P jäi sama selgituse juurde. Maakohtu hinnangul ei ole tõendatud, et V.P jättis 06.11.2017 registreerimisele ilmumata mõjuval põhjusel. V.P ei ole esitanud arstitõendit, et tema ilmumist takistas 06.11.2017 tervislik seisund. Kohtuistungil V.P kinnitas, et arsti juurde ta tegelikult ei pöördunudki. Jättes mõjuva põhjuseta 06.11.2017 kriminaalhooldusametniku juurde registreerimisele ilmumata, on V.P rikkunud temale Tartu Maakohtu 24.08.2017 määrusega pandud

§ 75

lg 1 p-s 2 sätestatud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. 2.4. V.P iseloomustab positiivselt, et peale vanglast vabanemist täitis ta Tartu Maakohtu 24.08.2017 määrusega pandud

§ 75lg p-s 4 sätestatud kohustust.

Individuaalsest tööotsimiskavast ühes kliendi meelespeaga nähtub, et V.P asus peale vanglast vabanemist tööd otsima ning tema enda kinnitusel õnnestus tal enne vahistamist ka tööle asuda. 2.

1. V.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastades andis kohus talle võimaluse vangla asemel elada vabaduses tingimusel, et süüdimõistetu täidab kõiki kohtu poolt temale pandud kohustused. V.P neid kohustusi ei ole täitnud. V.P on katseajal korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu rikkunud. Olles juba 25.09.2017 alkoholi tarvitamise keelu rikkumise eest hoiatatud, tarvitas V.P alkoholi uuesti 21.10.
2. Peale selle on V.P rikkunud registreerimiskohustust, jättes 06.11.2017 kriminaalhooldaja juurde registreerimisele ilmumata. V.P on olnud alust süüdistada katseajal ka uue kuriteo toimepanemises. Selline käitumine osutab asjaolule, et ta ei suuda vabaduses õiguskuulekalt käituda. Kuigi esineb ka V.P positiivselt iseloomustav asjaolu – ta on võtnud ennast Töötukassas arvele ja veel vabaduses olles tööle asunud, ei kaalu see üles negatiivset, millel kohus eelnevalt peatus. Just asjaolude tõttu, et V.P puhul pole tegemist olnud vaid ühekordse rikkumisega, vaid ta on lühikese aja jooksul peale vanglast vabanemist toime pannud mitmeid rikkumisi, teda on olnud alust süüdistada isegi uue kuriteo toimepanemises, pole põhjendatud piirduda enam muude mõjutusvahenditega, vaid V.P-le mõistetud karistus tuleb pöörata täitmisele.
3. Tartu Maakohtu 10.01.2018 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub tühistada maakohtu määruse ning saata asi maakohtule uueks arutamiseks. 3.
4. Määruskaebuse kohaselt maakohtu poolt viidatud kriminaalasi lahendatakse üldmenetluses, siis puudub asjas jõustunud kohtulahend ning karistuse täitmisele pööramise küsimuse otsustamisel see uus menetlus tähtsust ei oma. Isikule süüdistuse esitamine ei välista kunagi võimalikku õigeksmõistvat kohtulahendit. 3.
5. Maakohus on määruses viidanud ka asjaolule, et süüdlane on siiski kohtu poolt määratud lisakohustusi osaliselt täitnud. Kaitsja peab kohtuga nõustuma selles, et süüdlase põhiprobleemiks on alkoholisõltuvus, milline pärsib tema igapäevaelu korraldamist ja kriminaalhoolduse nõuete täitmist.

§ 74

lg 2 kohaselt võib kohus süüdlase poolt kontrollnõuete eiramisel määrata talle muuhulgas täiendavaid kohustusi. Kui kaaluda V.P rikkumiste laadi, siis saanuks isikule määrata täiendavalt lisakohustuse alluda alkoholismivastasele ravile. Alkoholisõltuvus on eelkõige haiguslik seisund ning nimetatud meede oleks V.P juhtumil asjakohane. Seega oli karistuse täitmisele pööramine kaitsja hinnangul ennatlik. V.P kinnitas, et tal esineb tahe olukorda muuta ning täita edasiselt kohtu poolt määratud kontrollnõudeid. 3

1. Tartu Ringkonnakohtu 05.02.2017 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti menetlusosalistele aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 12.02.
2. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3. Ringkonnakohus on seisukohal, et esitatud määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja karistuse täitmisele pööramata jätmiseks. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega karistuse täitmisele pööramise osas ning märgib vastuseks määruskaebusele vaid järgmist. Puuduvad asjaolud maakohtule asja uueks arutamiseks saatmiseks.
4. Tartu Maakohus on õigustatult leidnud, et kuna V.P ei ole järginud talle pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi ning ei ole täitnud registreerimiskohustust, on põhjendatud rahuldada kriminaalhooldaja ettekanne ja tuleb täitmisele pöörata mõistetud karistuse ärakandmata osa. Kohtud on süüdimõistetule vastu tulnud ning süüdimõistetule on antud võimalus kanda tänu ennetähtaegsele vangistusest vabastamisele osa karistusest vabaduses. Vaatamata sellele, ei ole süüdimõistetu teinud sellest vajalikke järeldusi ning leiab jätkuvalt oma käitumisele õigustusi. Süüdimõistetu on teadlik kriminaalhoolduse nõuetest ning oma õigustest ning kohustustest. Puuduvad mõjuvad põhjused süüdimõistetu poolt toimepandud rikkumiste osas ja neid ei ole välja toodud ka määruskaebuses. Kaitsja leiab ekslikult, et V.P suhtes saaks kohaldada teisi

§ 74lg-st 2 tulenevaid lisakohustusi.

Käesoleval ajal on arutluse all süüdimõistetu suhtes karistuse täitmisele pööramine, kes on vabastatud karistuse kandmisel ennetähtaegselt. Seega ei ole määruskaebuses viidatud säte asjakohane. Küll on teise astme kohus seisukohal, et käesoleval ajahetkel puudub ka võimalus

§ 76

lg 7 alusel määrata alternatiivselt süüdimõistetule täiendavaid kohustusi või pikendada käitumiskontrolli katseaega, sest varasemalt antud võimalused ei ole ennast õigustanud ning käesoleval ajal puudub ringkonnakohtul veendumus, et süüdimõistetu oleks võimeline karistust kandma vabaduses. Ka ei ole arvestatud V.P-le esitatud süüdistust kui karistuse täitmisele pööramise eeldust, selleks on siiski alkoholi tarvitamise kohustuse rikkumine ning registreerimiskohustuse rikkumine. Ringkonnakohtul puudub veendumus, et täiendava kohustusena määratav alkoholivastane ravi suudaks süüdimõistetut motiveerima kriminaalhooldust positiivselt läbima. Määruskaebuses ei ole välja toodud asjaolusid, mis tooks kaasa maakohtu määruse tühistamise ning põhjuse asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale.

1. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 48 eurot, sh käibemaks 8 eurot. Tasu koosneb maakohtu määrusega tutvumisest ning määruskaebuse koostamisest – kokku 2 pooltundi. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus selles ulatuses on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb V.P hüvitada O. Preemi kaitsjatasu 48 eurot.
2. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
3. jaanuari 2018 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkiri) Aarne Sarjas (allkiri) Tiit Lõhmus 4 (allkiri) Mati Kartau