KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2018 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Asja number 1-16-9551 Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär Lea Kirotar Asi Tartu

§ 121lg 2 p 3 järgi ning karistatud vangistusega 1 aasta 2 kuud.

S.T on süüdi tunnistatud

§ 199

lg 2 p 8 järgi ning karistatud vangistusega 7 kuud.

§ 64

lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõistetud S.T-le liitkaristuseks 1 aasta ja 5 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati S.T kahtlustatavana kinnipidamise aeg 29.09.-1.10.2016, s.o 3 päeva karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud ja 27 päeva vangistust. S.T karistuse kandmise aja algust arvati alates 19.10.2016, s.o tema viimasena kahtlustatavana kinnipidamisest. Kohtuotsus jõustus 17.11.

1. Tartu Maakohtu 24.08.2017 määrusega vabastati S.T temale Tartu Maakohtu 01.11.2016 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist katseajaga kuni 18.03.
2. S.T kohustati katseajal järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 p-des 2, 4 ja 5 sätestatud kohustusi - mitte tarvitama alkoholi, otsima endale töökoha või võtma ennast arvele Töötukassas 1 nädala jooksul peale vanglast vabanemist, alluma psühholoogilisele/psühhiaatrilisele ravile. Katseaeg hakkas kulgema kohtumääruse jõustumisest. Kohtumäärus jõustus 09.09.2017. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esindus on 21.11.2017 kohtule esitanud erakorralise ettekande (tl 1-2). Ettekande kohaselt S.T 25.09.2017 rikkus temale kohtumäärusega pandud kohustust alkoholi mitte tarvitada. Peale selle laekus 31.10.2017 politseilt teade Lõuna prefektuuris 25.10.2017 1 kriminaalmenetluse alustamise kohta S.T suhtes

§-de 424 ja 423 tunnustel. Lisaks on S.T 06.11.2017 rikkunud registreerimiskohustust, jättes kokkulepitud ajal kriminaalhooldusametniku vastuvõtule ilmumata ja mitteilmumisest teavitamata. S.T on esitanud kriminaalhooldusametnikule tõendi, et on alates 13.09.2017 ennast Töötukassas arvele võtnud. 07.11.2017 kohtumisel S.T teatas, et sai ametlikult tööle xxxxxx OÜ-s. S.T registreeris end ka psühhiaatri vastuvõtule Tartu Ülikooli Kliinikumis 13.11.2017, kuid hiljem teatas vastuvõtuaja tühistamisest visiiditasu maksmiseks vahendite puudumise tõttu. Käesolevaks ajaks S.T ei ole psühhiaatri vastuvõtule läinud ja viibib vahistatuna xxxxxxxxxxxxx. Kriminaalhooldusametniku ettepanek on pöörata karistuse ärakandmata osa täitmisele. Süüdimõistetu S.T ei vaidle erakorralises ettekandes toodud asjaoludele vastu, kuid ta palub karistust täitmisele mitte pöörata. 2

§ 76

lg 7 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Ettekande kohaselt on S.T 25.09.2017 rikkunud kohustust alkoholi mitte tarvitada. Ettekandele lisatud 25.09.2017 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollist (tl 4-4 pöördel) nähtub, et kriminaalhooldusametnik 25.09.2017 kella 10.55 ajal kontrollis Põlva esinduses S.T alkoholi tarvitamist ning tuvastas indikaatorvahendi positiivse näidu (0,353 mg/l.) Protokollis on loetletud S.T alkoholi tarvitamisele viitavate tunnustena alkoholilõhn, silmade punetus. Protokollis on S.T rikkumist põhjendanud asjaoluga, et oli õe sünnipäev ning laual olevast klaasist juues tundis imelikku maitset, kus oli venna rumm koolaga. Tahtlikult pole joonud. Nimetatud rikkumise eest on kriminaalhooldusametnik S.T 02.10.2017 hoiatanud (tl 6). Kuna antud rikkumise eest on kriminaalhooldusametnik süüdimõistetu suhtes juba mõjutusvahendit kohaldanud, et saa seda enam teha kohus. Küll saab kohus selle rikkumise olemasoluga arvestada järgmiste rikkumiste eest kohaldatava mõjutuvahendi liigi valikul. Erakorralise ettekande kohaselt on S.T suhtes katseajal algatatud kriminaalmenetlus. Seda väidet tõendab ettekandele lisatud PPA Lõuna prefektuuri 31.10.2017 (tl 11), millest nähtuvalt 25.10.2017 algatati kriminaalmenetlus

§ 424

tunnustel selle kohta, et 21.10.2017 kella 00.15 paiku juhtis S.T xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis. Samas kriminaalasjas menetletakse veel kuriteo episoodi

§ 4231tunnustel.

Kohtute Infosüsteemi andmetel on kohtule teatada, et S.T on nimetatud kriminaalasjas 14.11.2017 kahtlustatavana kinni peetud ning kohaldatud tõkendina vahistamist. Seda asjaolu kinnitas kohtuistungil ka S.T ise. PPA vastuskirjale lisatud 21.10.2017 indikaatorvahendi kasutamise protokollist (tl 12) nähtuvalt on PPA Lõuna prefektuuri patrullpolitseinik 21.10.2017 kella 00.28 ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxx talus indikaatorvahendiga S.T väljahingatavas õhus tuvastanud alkoholi positiivse näidu (0,90 mg/l). Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli (tl 12 pöördel) kohaselt kontrollile allutatud isikul joobele viitavate tunnustena on loetletud silmade punetus, aja-, isiku ja kohatajus esineb häireid, koordinatsioonis esineb kergeid häireid, on rahutu ja käitub omamehelikult. Kohtuistungil S.T kinnitas, et ta tarvitas 21.10.2017 alkoholi. Seega on 21.10.2017 indikaatorvahendi kasutamise protokolli ühes joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli ja süüdimõistetu kohtuistungil antud ütlustega tõendatud, et S.T 21.10.2017 alkoholi tarvitas. Tarvitades käitumiskontrollile allutatuna 21.10.2017 alkoholi on S.T rikkunud temale Tartu Maakohtu 24.08.2017 määrusega pandud

§ 75lg 2 p-s 2 sätestatut kohustust alkoholi mitte tarvitada.

Ettekande kohaselt on S.T ühel korral, s.o 06.11.2017 rikkunud registreerimiskohustust. Asjaolu, et S.T oli kohustatud registreerima ilmuma 3

§ 75

lg 1 p-s 2 sätestatud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. S.T iseloomustab positiivselt, et peale vanglast vabanemist täitis ta Tartu Maakohtu 24.08.2017 määrusega pandud

§ 75lg p-s 4 sätestatud kohustust.

Individuaalsest tööotsimiskavast ühes kliendi meelespeaga (tl 8-9) nähtub, et S.T asus peale vanglast vabanemist tööd otsima. S.T kinnitusel õnnestunus tal enne vahistamist ka tööle asuda. S.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastades andis kohus talle võimaluse vangla asemel elada vabaduses tingimusel, et süüdimõistetu täidab kõiki kohtu poolt temale pandud kohustused. S.T neid kohustusi ei ole täitnud. S.T on katseajal korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu rikkunud. Olles juba 25.09.2017 alkoholi tarvitamise keelu rikkumise eest hoiatatud, tarvitas S.T alkoholi uuesti 21.10.

1. Peale selle on S.T rikkunud registreerimiskohustust, jättes 06.11.2017 kriminaalhooldaja juurde registreerimisele ilmumata. S.T on olnud alust süüdistada katseajal ka uue kuriteo toimepanemises. Selline S.T käitumine osutab asjaolule, et ta ei suuda vabaduses õiguskuulekalt käituda. Kuigi esineb ka S.T positiivselt iseloomustav asjaolu – ta on võtnud ennast Töötukassas arvele ja veel vabaduses olles tööle asunud, ei kaalu see üles negatiivset, millel kohus eelnevalt peatus. Just asjaolude tõttu, et S.T puhul pole tegemist olnud vaid ühekordse rikkumisega, vaid ta on lühikese aja jooksul peale vanglast vabanemist toime pannud mitmeid rikkumisi, teda on olnud alust süüdistada isegi uue kuriteo toimepanemises, pole põhjendatud piirduda enam muude mõjutusvahenditega, vaid S.T-le mõistetud karistus tuleb pöörata täitmisele. Tartu Vangla teatise (tl 33) kohaselt S.T kandis karistust alates 19.10.2016 ja vabanes 11.09.
2. Seega on S.T temale mõistetud karistusest ära kandnud 10 kuud 22 päeva vangistust. Kandmata on 6 kuud 5 päeva vangistust, mis tuleb

§ 76lg 7 alusel pöörata täitmisele. Tulenevalt Kr

MS § 180 lg-st 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks kaitsjale väljamaksmisele kuuluv riigi õigusabi tasu ja kulu 234 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb nimetatud menetluskulu süüdimõistetult riigituludesse välja mõista. 4