Obsah (9)

§ 120§ 121§ 4231§ 424§ 63§ 64§ 68§ 601§ 339

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. oktoober 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-7633 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Kriminaalasi L.B süüdistuses

§ 120

lg 1, § 121 lg 2 p 3, § 4231 ja § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)

1. septembri 2019 otsus kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav L.B apellatsioon (isikukood XXX), RESOLUTSIOON Jätta apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada esitajale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
2. Tartu Maakohtu 26.09.2019 kohtuotsusega karistati L.B

§ 120

lg 1 järgi 3 kuu vangistusega,

§ 121

lg 2 p 3 järgi 10 kuu vangistusega,

§ 4231

järgi (kuriteoepisood 03.08.2019 ja 04.08.2019) 6 kuu vangistusega ja

§ 424

lg 2 ja § 4231 järgi (kuriteoepisood 10.08.2019)

§ 63

lg 1 alusel 1 aasta 3 kuu vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel suurendades üksikkaristustest raskeimat mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistuse kandmise aega alates L.B kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 14.08.

1. Sama kohtuotsusega arvati menetluskulude hulka sundraha 810 eurot ja joobeseisundi tuvastamisega seotud kulu 14 eurot (kokku 824 eurot), mis mõisteti välja L.B-lt ja narkootiliste ainete tuvastamise tasu 35 eurot jäeti täies mahus riigi kanda. Menetluskulud kokku 824 eurot tuleb tasuda 1 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest kohtuotsusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
2. Tartu Maakohtu 26.09.2019 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav, kes palub määrata menetluskulud summas 824 eurot osamaksetena tasumisele nii, et L.B maksaks 40 eurot kuus. Samuti taotleb süüdistatav

§ 601

alusel

§ 120lg 1 osas karistusest vabastamist.

Süüdistatav toob välja, et ta on suuteline tasuma menetluskulusid üksnes 40 eurot kuus ning ei soovi, et menetluskulude summa suureneks kohtutäituri tasude tõttu. Lähtuvalt sellest soovib ta kulude tasumiseks maksegraafikut. Samuti soovib süüdistatav

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritud teo ümbervaatamist.

Oma ütlustest tulenevalt süüdistatav vabandas kannatanu ees ja see oli üks mõistmatus ehk süüdistatav kõrvaldas lahkudes igasuguse ohu, mis peaks kaasa tooma

§ 601kohaldamise ning karistusest vabastamise.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohus leiab, et L.B apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada esitajale.
2. KrMS § 318 lg 3 p 4 ja sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku
3. peatüki
4. jao sätete (ehk kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Eeltoodust tulenevalt saab ringkonnakohus apellandi vaidlustatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustusele hinnangut andes kontrollida vaid seda, kas selle otsustuse tegemisel on järgitud kokkuleppemenetluse norme ja KrMS § 339 lg-t

1. Küsimus sellest, kas maakohtu poolt määratud menetluskulude tasumise aeg, mis on kokkuleppes kirjas, on põhjendatud, väljub käesoleva apellatsioonimenetluse piiridest ja ringkonnakohus pole pädev seda hindama. Erinevalt varem kehtinud õiguslikust olukorrast ei saa alates 29.03.2015 kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust KrMS § 318 lg-s 4 nimetamata juhtudel vaidlustada ka menetluskulusid puudutavas osas. Kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses peab sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku
2. peatüki
3. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. (RKKKm nr 3-1-1-7-16, p-d 5.1–5.3.)
4. Tartu Maakohtu 26.09.2019 otsuses sisalduv kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus vastab 26.09.2019 kokkuleppele, mille L.B koos kaitsjaga allkirjastas ja mille juurde ta ka maakohtu istungil jäi. Süüdistatav on maakohtu istungil öelnud, et kokkulepe arusaadav, ta on selle kokkuleppega nõus, kokkuleppe sõlmimisel on ta avaldanud oma tõelist tahet, keegi ei ole teda selleks sundinud. Tal tuleb kanda 2-aastane reaalne vangistus, menetluskulude summa on arusaadav (Ko To lk 131-132, 134). Kaebusest ei nähtu ühtegi asjaolu, millest saaks järeldada, et maakohus võis menetluskulusid kindlaks määrates rikkuda kriminaalmenetluse seadustiku
5. peatüki
6. jao sätteid või § 339 lõiget
7. Seega ei ole L.B KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust maakohtu otsusega määratud menetluskulude tasumist vaidlustada. Sinna alla käib ka maksegraafiku koostamise taotlus. Lisaks taotleb süüdistatav

§ 601

alusel

§ 120järgi mõistetud karistusest vabastamist.

Nagu kohus juba eelpool märkis, siis kokkuleppemenetluses tehtud otsuse vaidlustamine on piiratud. Apellatsioonis toodu pinnalt ei ole võimalik asuda seisukohale, et maakohus oleks rikkunud KrMS 9. peatükis sätestatut, samuti ei ole tuvastatav

§ 339lg 1 rikkumine.

Kuigi säte näeb veel erandi vaidlustamiseks siis, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on ebaõigesti kvalifitseeritud või kui selle eest on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe, ei kuulu apellatsioonis toodud väide karistusest vabastamiseks ühegi selle kriteeriumi alla. Süüdistatav ei eita tegu, samuti ei seata selle kvalifikatsiooni kahtluse alla, vaid süüdistatav ei ole rahul faktiga, et teda selle eest karistati. Ehk sisuliselt ei ole ta rahul mõistetud karistuse 2 kandmisega

§ 120lg 1 järgi.

Kuna ka selles osas kaebeõigust kokkuleppemenetluses ette ei näha, siis puudub ka nimetatu osas süüdistataval kaebeõigus. 6. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile muu hulgas juhul, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kuna eeltoodud põhjustel ei ole L.B KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust maakohtu otsust apellatsioonis märgitud küsimuses vaidlustada, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata ja tagastada esitajale. Tiit Lõhmus Tartu Ringkonnakohtu kohtunik 3