Obsah (7)

§ 278§ 280§ 2§ 121§ 4§ 268§ 104

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-2363 Määruse kuupäev 23. oktoober 2023 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Mittetulundusühingu Koduharjutus kaebus Tõrva Gümnaasiumiga sõlmitud lepingu ke

) § 204 lõige 1). Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib riigihanke korraldamist puudutavas osas esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (

§ 278lõiked 1 ja 2).

Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 3 tööpäeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (

§ 280lõige 4).

Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte kaebajale. ASJAOLUD

1. Mittetulundusühing Koduharjutus esitas
2. oktoobril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja selgitas, et ta on seni läbi viinud Tõrva Gümnaasiumis õpilastele B-kategooria sõidutunde. Selleks oli kooli eelmise direktoriga sõlmitud suuline leping. Lepingu olemasolu kinnitab ka kaebaja juhatuse liikme kirjalik nõusolek. Lisaks kinnitab lepingu kehtivust asjaolu, et kaebaja juhatuse liige on õpetajana ja kaebaja ise sõiduki valdajana senini Transpordiameti leheküljel kirjas. Kui kaebaja uuris Tõrva Gümnaasiumi direktorilt septembris 2023 esmaabi kursuse korraldamisega seonduvat ja saatis oktoobris 2023 arve, siis ei esitatud kursusele ega arvele vastuväiteid. See näitab, et vastustaja tunnistas lepingu jätkumist. Kui vastustaja soovib lepingut lõpetada, siis peab ta seda põhistama. Samuti on vaja põhistada käskkirja sisu, aga põhjendusi pole kusagil. Praegunegi uus aktiivne hange on tõsiste puudustega. Kaebaja palus kohtul: − tunnistada kaebaja ja Tõrva Gümnaasiumi vahel leping endiselt kehtivaks; − tunnistada kehtetuks Tõrva Gümnaasiumi direktori
3. oktoobri
4. a käskkiri nr TG 12/2023/1; − lugeda Tõrva Gümnaasiumiga uus leping sõlmituks; − kohaldada esialgset õiguskaitset, et tühistada uus välja kuulutatud hange, mille tähtaeg on
5. oktoober
6. KOHTU SEISUKOHT 2.

§ 2

lõike 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus leiab, et kaebaja nõuded tunnistada kaebaja ja Tõrva Gümnaasiumi vahel leping endiselt kehtivaks ning lugeda Tõrva Gümnaasiumiga uus leping sõlmituks on samasisulised: kaebaja soovib, et kohus tuvastaks, et tema ja Tõrva Gümnaasiumi vahel kehtib leping, mille kohaselt on kaebajal õigus osutada Tõrva Gümnaasiumi õpilastele teenust (B-kategooria sõidutunnid) ning saada selle eest tasu. Tõrva Gümnaasiumi direktori

1. oktoobri
2. a käskkirjaga nr TG 1-2/2023/1 otsustati tunnistada kehtetuks hankemenetlus „B-kategooria sõiduõpe Tõrva Gümnaasiumis“ (punkt 1), moodustada hankel „B-kategooria sõiduõpe Tõrva Gümnaasiumis“ hankekomisjon (punkt 2) ja korraldada uus hange (punkt 3). Kaebusest ei nähtu, et kaebaja oleks vastu sellele, et hankemenetlus kehtetuks tunnistati. Vastupidi, kaebaja osutas ise, et hankemenetlus oli õigusvastane, sest selle algtingimusi pole kusagil avaldatud. Kaebaja põhjendustest võib aru saada, et kaebaja hinnangul on õigusvastane uue riigihanke korraldamine. Samuti on kaebaja osutanud uue riigihanke tingimuste puudustele. Eeltoodust saab järeldada, et kaebaja on soovinud vaidlustada Tõrva Gümnaasiumi direktori
3. oktoobri
4. a käskkirja nr TG 12/2023/1 punkti 3 ja uue riigihanke alusdokumente. Lisaks on kaebaja soovinud, et kohus peataks esialgse õiguskaitse korras uue riigihanke kuni kohtumenetluse lõpuni. 3.

§ 121

lõike 1 punkti 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda (

§ 4lõige 1).

Kaebaja leiab, et tema ja Tõrva Gümnaasiumi vahel on jätkuvalt kehtiv leping sõiduõppe teenuse osutamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt on aga Tõrva Gümnaasiumi direktor leidnud, et leping ei kehti enam. Direktor viitas, et eelmine direktor oli suulise lepingu sõlminud eelmise õppeaasta kohta ning nüüd kool lõpetab suulise kokkuleppe. Direktor osutas, et Tõrva Gümnaasiumil tuleb kohaliku omavalitsuse hallatava asutusena järgida teenuste tellimisel riigihangete seadust (RHS) ja korraldada teenuse osutaja leidmiseks riigihange. Kohus leiab, et halduskohtu pädevuses ei ole tuvastada kaebaja ja Tõrva Gümnaasiumi vahel väidetavalt sõlmitud lepingu kehtivust. Tegu on tsiviilõigusliku lepinguga, kuid halduskohus ei vaata läbi tsiviilõiguslikke vaidlusi. Tsiviilõiguslike vaidluste lahendamiseks tuleb kaebajal pöörduda maakohtusse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 9 lõige 1 ja § 11 lõige 1). Kohtupraktikas on ka varem tsiviilkohtumenetluse korras läbi vaadatud vaidlust, mis seondub hankija poolt varem otselepinguna sõlmitud lepingu ülesütlemisega põhjusel, et seadusega nõutud riigihange on jäetud korraldamata (vt tsiviilasi nr 2-16-13032). Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus

§ 121

lõike 1 punkti 1 alusel kaebuse osas, mis puudutab lepingu kehtivuse tuvastamist. Kaebajal tuleb vastavas osas pöörduda Tartu Maakohtusse. 4.

§ 121

lõike 1 punkti 4 alusel tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

§ 268

lõike 1 kohaselt võib pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja esitada oma õiguste kaitseks kaebuse hankija tegevuse peale, kui ta on läbinud menetluse riigihangete vaidlustuskomisjonis (VAKO), välja arvatud riigisaladuse ja salastatud välisteabega seotud hankeasjas. Vastustaja välja kuulutatud riigihange ei seondu riigisaladuse ega salastatud välisteabega, seega tuleb kaebajal

§ 268lõike 1 kohaselt kõigepealt pöörduda VAKO poole.

Enne kui kaebaja pole VAKO-s menetlust läbinud, ei saa ta uue riigihanke korraldamisega seonduvas osas halduskohtusse pöörduda. Kaebaja ei ole kaebuses viidanud ühelegi õiguslikule alusele, kuid kohtu hinnangul viitavad kaebaja põhjendused sellele, et ta soovib tugineda uue riigihanke korraldamisega seoses RHS rikkumistele. Kaebaja põhjendustest võib järeldada, et tema hinnangul ei ole vastustaja tegevus uue riigihanke korraldamisel ja riigihanke alusdokumendid kooskõlas RHS § 3 punktis 1 sätestatud põhimõttega (hankija tegutseb riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt). VAKO saab vaidlustuse hankija otsuse peale korraldada uus riigihange vaadata läbi RHS § 185 lõike 2 punkti 8 alusel ja vaidlustuse riigihanke alusdokumentide peale RHS § 185 lõike 2 punkti 1 alusel. Kuna kaebajal on riigihanke korraldamisega seonduvas osas kohustuslik kohtueelne menetlus VAKO-s läbimata, tuleb kohtul kaebus vastavas osas tagastada

§ 121lõike 1 punkti 4 alusel.

5. Kaebuse tervikuna tagastamise tõttu ja seega halduskohtumenetluse lõppemise tõttu ei saa kohus sisuliselt läbi vaadata kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus. Kohus saab hankeasjas esialgset õiguskaitset kohaldada ainult poolelioleva kohtumenetluse jooksul. Samuti ei saa kohus hankeasjas esialgset õiguskaitset kohaldada enne, kui kaebajal on läbitud menetlus VAKO-s (

§ 280lõige 1).

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. 6. Kaebuse tagastamise ja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise tõttu tagastab kohus kaebajale kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse eest tasutud riigilõivu summas 40 eurot (

§ 104lõike 5 punkt 2 ja riigilõivuseaduse § 15 lõike 1 punkt 5).

(allkirjastatud digitaalselt)