Obsah (13)

§ 371§ 5§ 368§ 2§ 340§ 477§ 663§ 657§ 654§ 392§ 3§ 172§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis (Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 23.10.2023.a, Tallinn

§ 371lg 2 p 2).

Kohus menetleb hagi lähtuvalt hageja poolt esitatud asjaoludest (

§ 5lg 1).

9. Kohus leidis, et eesmärgi saavutamine on tulenevalt hageja poolt esitatud asjaoludest võimatu. Hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi (

§ 368lg 1).

Tuvastushagi puhul peab lähtuma õiguskaitsevajadusest, mis väljendub selles, kas tuvastushagi alusel tehtud otsusega on võimalik vaidlust lahendada ja õigusselgust tagada ning välistada sellega vajadus edasisteks menetlusteks.

1. Avaldaja palub kohtul tuvastada, et tal puuduvad korteriühistu kohustused reservfondi maksete tasumisel osas, mis ületavad 0,40 eurot/m² kohta ja ühtlasi tuvastada, et tal puuduvad korteriühistu ees kohustused tasuda alates 01.08.
2. a reservfondi tasandusmakseid summas 260,90 eurot igakuiselt. Avaldaja toob välja, et reservfondi tasandusmaksete aluseks on vastuvõetud majanduskava. Avaldaja eesmärgiks on mitte maksta majanduskavast tulenevaid reservfondi makseid rohkem kui 0,40 eurot/m² ja mitte maksta reservfondi tasandusmakseid summas 260,90 eurot. Majanduskava kehtestab korteriomanike üldkoosolek (KrtS § 41 lg 3).
3. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-19-16450 tehtud määruse punktis 15 välja toonud, et kui ta tahab sellise üldkoosoleku otsuste tühisusele tugineda, peab ta kas kellegi teise algatatud kohtuvaidluses esitama tühisuse vastuväite või siis esitama kohtusse hagita menetluse avalduse sellise üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks (vt TsÜS § 38 lg 2 teine lause ja lg 7). Viimati nimetatud juhul on tegemist hagita menetluses esitatava tuvastusnõudega (

§ 368

3 2-23-2114 lg 1 ja § 477 lg 1), mis juhul esineb õigusselguse ja õiguskindluse saavutamise jaoks õigustatud huvi sellise üldkoosoleku otsuse tühisuse vastu.

1. Avaldaja esitatud avalduse alusel ei ole võimalik tagada õigusselgust. Antud asjas tuleks avaldajal esitada hagita menetluse avaldus majanduskava kinnitanud üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks. Avaldaja eesmärki ei ole võimalik käesolevalt esitatud tuvastusnõudega saavutada.
2. Kohus leidis, et avaldus tuleb jätta menetlusse võtmata, kuna avalduses esinevad puudused on nii ulatuslikud, et mõistlik ei ole anda tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Kooskõlas

§ 2

on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Hageja määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohus ei saa nõuet ise formuleerida ega järeldada seda nt lisadest. Samuti ei saa kohus ise tuletada tõenditest asjaolusid, mis on hagi võimalikuks rahuldamiseks olulised, kuid mida ei ole hagis välja toodud. Puuduste kõrvaldamise raames on võimalik kõrvaldada avalduses esinevaid väiksemaid ebatäpsusi, kuid ei ole võimalik muuta hagi tervikuna (sealjuures nii alust kui eset). Sisuliselt tuleb avaldajal nõude olemasolul esitada kohtule uus hagi. 14. Kokkuvõtvalt oli kohus seisukohal, et avalduse puudused on niivõrd ulatuslikud, et puuduste kõrvaldamine ilma uue hagi esitamiseta ei ole võimalik. Seetõttu ei ole tegemist kõrvaldatava puudusega

§ 340¹ lg 1 mõttes.

Eelnevast tulenevalt esineb alus avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks ja kohus jättis avalduse menetlusse võtmata. Määruskaebus

1. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja saata asi Harju Maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
2. Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt on avaldaja seisukohal, et olukorras, milles ta on puudutatud isikuks oleva korteriühistu liige ja puudutatud isik nõuab temalt maksete tasumist laenu katteks, millise laenu võtmist ei ole üldkoosolekul arutatud ega otsustatud, on tal vaieldamatult huvi tuvastada, et tal vastavas ulatuses kohustused puuduvad. Avalduses toodud asjaoludest nähtuvalt soovib avaldaja tuvastada faktiliselt seda, et tal puuduvad kohustused nö võtta osa puudutatud isiku poolt võetud laenu tagasimaksmisest olukorras, milles laenu võtmist ei ole otsustatud. Teisisõnu ei eksisteeri üldkoosoleku otsust, mille tühisust saaks avaldaja paluda tuvastada või millisele otsusele saaks avaldaja esitada tühisuse vastuväite.
3. Avaldaja võib küll nõustuda kohtuga selles, et vajalikuks võib osutuda ka asjaomase üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise ja seda puudutavalt vastuvõetud reservfondi makseid. Avaldaja juhib samas tähelepanu, et

§ 477

lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Eelnev tähendab avaldaja hinnangul ka seda, et kohtul endal on pädevus vajadusel nõuded ümber kvalifitseerida ja antud tsiviilasja konteksti ülekantuna tulnuks kohtul seega avaldus menetlusse ka võtta.

1. Mis puutub kohtu poolt esile toodud Riigikohtu lahendit ja täpsemalt punkti 15 nähtub selles väljendatud seisukohtadest eeskätt see, et tühist otsust ei pea täitma ja tegelikkuses puuduks üldse vajadus pöörduda kohtu poole olukorras, milles tegemist on tühise otsusega. Seega puudub avaldajal ka põhimõtteline vajadus „esimesena“ kohtu poole pöörduda olukorras, milles üldkoosoleku otsus on tühine. Ehk siis, avaldaja võiks jätta nö rahumeeli arved tasumata ning 4 2-23-2114 oodata, kas või millal pöördutakse avaldusega kohtu poole tema vastu. Avaldaja hinnangul ei pruugi see olla hea usu põhimõttele vastav käitumine. Antud seisukohad käsitlevad olukorda, milles on faktiliselt võetud vastu tühine üldkoosoleku otsus ja mitte olukorda, milles üldkoosoleku otsus puudub nagu on tegemist praegusel juhul. Menetluse edasine käik
2. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 20. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt

§ 657

lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat. 21. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et avaldusega ei ole selle taotletavat eesmärki võimalik saavutada ja selle menetlusse võtmisest tuleb

§ 371lg 2 p 2 alusel keelduda.

Ringkonnakohus nõustub

§ 654

lg 6 alusel määruses toodud kõigi põhjendustega ning sellest tulenevalt neid ei korda. 22. Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebuse esitajal on kohtu rollist hagita menetluses ekslik arusaam. Maakohus ei pidanud ega saanudki käesolevas asjas avaldaja nõudeid ümber kvalifitseerida. Kaebaja viidatud

§ 477

lg 5, mis sätestab, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti, selleks seaduslikku alust ei anna ja sellise õiguse või kohustuse olemasolu kohtul ei ole sedastatud ka kohtupraktikas. 23.

§ 477

lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Muu hulgas tuleb kohtul ka hagita menetluses selgitada välja avaldaja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad, nagu näeb ette

§ 392lg 1 p 1.

Kohus peab

§ 477

lg 7 järgi kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid (vt RKTKm 09.06.

1. a, 3-2-1-65-09, p 14). Kohtul on kohustus nõue kvalifitseerida ja kohaldada seadust (vt RKTKo, 01.12.
2. a, 2-19-3808, p 12).
3. Kohtu uurimispõhimõte, mis kohaldub hagita menetluses ja tuleneb

§ 477

lg-test 5 ja 7, tähendab eelkõige kohtu suuremat rolli asjaolude väljaselgitamisel ja tõendite kogumisel (vt RKTKm, 20.12.

1. a, nr 2-17-4751, p 14) ning avalduse seadusele vastavuse ja tõendatuse kontrolli ka vastuväideteta, kuid ei tähenda, et kohtul oleks kohustus kohtusse pöördunud isiku esitatud nõudeid ümber formuleerida ning kõiki asja lahendamiseks vajalike asjaolusid ise välja selgitada. Uurimispõhimõte ei võta menetlusosalistelt täielikult ära lahendi tegemiseks vajalike asjaolude esitamise ja tõendamise kohustust (vt RKTKm, 20.12.
2. a, nr 2-17-4751, p 14). Eelnev tähendab, et asja lahendamiseks vajalikud asjaolud koos kohtule esitatava nõudega tuli kohtu ette tuua avaldajal endal.
3. Avaldusest nähtuvalt on avaldaja tuginenud sellele, et puudutatud isik võttis 14.06.
4. a üldkoosolekul vastu otsuse, millega kinnitati korteriühistu 2022/2023 majanduskava ja mille alusel on ta avaldajale alates augustist 2022.a. esitanud arveid, millel esitatud reservfondi 5 2-23-2114 makseid, mis ületavad 0,40eurot/m2 kohta ja reservfondi tasandusmakseid summas 260,90 eurot, ei ole avaldaja nõus tasuma, leides, et puudutatud isiku juhatuse selgitusi arvestades tulnuks reservkapitali real olev kulutus, mis tehti erakorralisteks remonttöödeks, otsustada puudutatud isiku liikmete nõusoleku alusel.
5. Ringkonnakohus saab avalduses ja määruskaebuses toodud asjaoludest aru nõnda, et sisuliselt on korteriühistu liikmed 14.06.
6. a üldkoosoleku otsusega legitimeerinud majandamiskavas toodud reservfondimaksed ja nende kujunemise, millest tulenevalt on õige maakohtu järeldus, et avaldaja soovitud eesmärgi saavutamiseks tuleks kohtule esitada avaldus majanduskava kinnitanud üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõudes koos kõigi selleks vajalike asjaolude esiletoomisega. Avaldaja määruskaebuses toodud järeldus nagu puuduks korteriühistu otsus, mida vaidlustada, hoopiski, on ringkonnakohtu hinnangul väär.
7. Kohtusse pöördumine on avaldaja õigus ja mitte kohustus. Vastavalt

§ 3

lg-le 1 menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse ja huvi kaitseks. Kuigi puudutatud isiku eelviidatud otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamine võib selle vastuvõtmise aega ja TsÜS § 38 lg-s 5 sätestatud kolme kuulist tähtaega arvestades olla avaldaja jaoks möödunud, ei ole seadusandja sätestanud sellist piirangut juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamise nõude esitamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus 28. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jäävad selle rahuldamata jätmise tõttu

§ 172lg-st 1 tulenevalt määruskaebuse esitaja kanda.

Kuna puudutatud isik ei ole menetluses osalenud, puudub vajadus menetluskulude kindlaksmääramiseks. 29. Määrus on edasikaevatav tulenevalt

§ 372lg 5 esimesest lausest.

(allkirjastatud digitaalselt) /kohtunik, kohtunik, kohtunik/ 6