← Eesti

2-23-127487/12

Obsah (10)§ 178§ 444§ 632§ 637§ 405§ 187§ 173§ 163§ 174§ 177

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Avalikult teatavakstegemine 10.oktoober 2023 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-23-127487; Credit.ee OÜ hagi T. T. vastu; võlgnevuse ja k

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui kaebuse hind ületab 280 eurot; 3.2

§ 444

lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha; 3.3

§ 444

lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega; 1 3.4

§ 632

lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.5

§ 637

lg 21 kohaselt

§ 405

lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit; 3.6

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Hagi sisu 1.Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 23.02.

  1. a tarbijakrediidilepingu nr 20230223/
  2. Laenulepingu taotluse täitis kostja 23.02.2023 Credit.ee OÜ veebikeskkonnas aadressil www.credit.ee ning kinnitas taotluse esitamisel laenulepingu üldtingimustega nõustumist. Hageja tegi kostjale laenupakkumuse summas 700 eurot laenuperioodiga 24 kuud. Kostja nõustus laenupakkumusega. Hageja saatis kostja e-posti aadressile laenulepingu koos krediidi tagastamise maksegraafikuga. 23.02.2023 kandis hageja kostja pangakonto arveldusarvele laenu summas 700 eurot. Laenulepingu eritingimuste kohaselt oli tagastamisele kuuluv kogusumma (laenusumma koos laenu kasutamise eest arvestatud intressiga) 961,4 eurot, osamaksete arv 24, aastane intressimäär 28,5%, krediidi kulukuse määr 39,82%, viivisemäär 0,0781% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest ning viimase osamakse tähtpäev 22.02.
  3. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 700 eurot, intress suuruses 51,25 eurot, 23.08.
  4. a seisuga arvestatud viivis suuruses 48,33 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud suuruses 35 eurot ning edasiulatuv viivis viivisemääraga 0,0781% päevas alates 24.08.
  5. a kuni laenu põhiosa nõude suuruses 700 eurot kohase täitmiseni. Jätta kõik menetluskulud kostja T. T.i kanda ning mõista kostjalt T. T.ilt Credit.ee OÜ kasuks välja menetluskulud summas 300 eurot ning menetluskulude tasumisega viivitamise korral menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja põhjendused 2.Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidi asutused ei kontrolli väga muud, kui aktiivseid võlgasid, aga nii kaua kui neid ei ole, siis võib ennast lõhki laenata. Leiab, et iga laenuga peaks ikka küsima ka konto väljavõtet, et lihtsalt üle vaadata, mis sel hetkel kliendi/laenaja peale vaadates näeb. 700 eurot ei ole väike summa, et seda ilma krediidivõimelisust hindamata anda. Taust.ee ja maksehäire kontroll on normaalne tegevus, kuid maksete kontroll väljavõttena on kindlus laenuandjale, et ollakse maksevõimeline palga ja kuumaksena antud laenule. Laenuandja peab ikka enne selgeks tegema, kas laenusaaja on maksevõimeline, tänapäeval ei saa enam ka maksepuhkust enne kui 2 on kontoväljavõte esitatud ja nii antakse laenu, et pole isegi ülevaadet laenusaaja olukorrast. 3.Hageja täiendavalt lisab, et enne laenulepingu nr 20230223/02 sõlmimist hageja teostas krediidiandjana kostja krediidivõimelisuse hindamiseks järgmised toimingud: kontrolliti kostja maksekäitumist Krediidiinfo (maksehäirete register), Krediidiregistri (taust.ee) ja Credit.ee andmebaasidest, maksehäireid ei tuvastatud. Kostja on varasemalt võtnud hagejalt laenu ühel korral ja kõik eelnevast lepingust tulenevad kohustused on kostja täitnud ennetähtaegselt, olulise viivituseta. Muuhulgas (ent mitte ainult) viitab varasem maksedistsipliin ja kohustuste täitmine koosmõjus teiste näitajatega kostja krediidivõimelisusele. Kontrolliti maksuvõlgade olemasolu Maksu- ja Tolliameti andmete põhjal. Võlgasid ei tuvastatud. Antud asjaolu krediidivõimelisuse hindamisel viitab madalale krediidiriskile. Kontrolliti teadaannete olemasolu AT andmete põhjal. Teadaanded puudusid. Antud asjaolu krediidivõimelisuse hindamisel viitab madalale krediidiriskile. Kontrolliti kohtulahendite olemasolu Riigi Teataja andmete põhjal. Kostja sissetulekute suurust kontrolliti Maksuandmete tõendi põhjal. Maksuandmete põhjal oli kostja viimase 4 kuu keskmine sissetulek (so netopalk) summas 980,84 eurot kuus. Kostja finantskohustuste suuruse osas lähtuti kostja esitatud andmetest, millele lisati laenulepingu nr 20230223/02 kuumakse suuruses 38,6 eurot. Seega, laenu andes arvestati kostja igakuiste finantskohustuste suuruseks 238,6 eurot. Arvestades laenulepingute kohast igakuiste tagasimaksete suurust ja kostja poolt avaldatud ja arvesse võetud igakuiste finantskohustuste suurust (238,6 eurot) ja muude laenutaotluses deklareeritud igakuiste väljaminekute suurust (265 eurot, so toidukulu, transpordikulu, kommunaalkulu ja laste ülalpidamiskulu), oli kostja sissetulek piisav kõikide laenulepingutest tulenevate igakuiste kohustuste kohaseks täitmiseks. Maksevõime näitajaks on arvestuslik reserv, mis leitakse igakuistest sissetulekutest finantskulude (sh taotletava laenumaksete) jt väljaminekute maha lahutamisel. Maksevõime loetakse piisavaks kui reserv on suurem kui null

(0). Käesoleval juhul reserviks on 477,24 eurot. Kohtu põhjendused 4.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. 5.Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja hageja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 20230223/02 (58-70), mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 700 eurot (dtl 72). 6.Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et laenuandja ütles lepingu üles 30.05.2023 (dtl 31). Vaidlust ei ole, et kostja on saanud laenu summas 700 eurot. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.
  1. Poolte vaidlus on, kas krediidiandja on krediidi väljastamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
  2. Hageja on seisukohal, et krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, lepingute sõlmimisel küsinud teavet kliendilt endalt ja teinud täiendavad päringud kolmandate isikute poolt peetavatesse andmekogudesse, teinud päringud maksehäireregistritesse, mille andmetel puudusid kostjal maksehäired (dtl 78-86). 3
  3. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
  4. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Kohtu hinnangul oleks kostja konto väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud kohustused teiste võlausaldajate ees. Kuivõrd praegusel juhul ei ole hageja kostja konto väljavõtteid küsinud, on hageja kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. 10.Samuti ei ole hageja kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta ning andmeid ülalpeetavate kohta piisaval määral. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-st
  5. Seega on hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud nõutud andmed esitamata. 11.Hagejal on kohustus tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada. Hageja seda teinud ei ole. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 403 4 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu jne). 12.Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist. Hagiavalduse kohaselt väljastati kostjale laenu summas 700 eurot. Kostja on teostanud makseid summas 10 eurot (dtl 27). Seega tuleb kostjal tasuda põhivõlgnevus 690 eurot. 13.Laenulepingus nr. 20230223/02 on kokku lepitud viivise määraks lepingujärgne intressimäär 28,5% aastas (dtl 58-59). Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks olla VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22145432, p 24). Seega ei olnud laenuandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja hagejale muid kulusid ega tasusid. 14.Arvestades ülalmärgitut ning tsiviilasja materjalidest nähtuvat, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 690 eurot. Ülejäänud hageja nõuded tuleb jätta rahuldamata. 4 Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 15.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, jätab kohus menetluskulud 65% ulatuses kostja kanda ja 35% ulatuses hageja kanda.

§ 174

lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. 16.Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt olid hageja menetluskulud riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja riigilõiv 280 eurot. 17. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja põhjendatud menetluskulu kokku 300 eurot. 18.Kohus jättis menetluskulud 65% ulatuses kostja kanda ja 35% ulatuses hageja kanda. Kostja menetluskulusid ei kandnud, mistõttu ei ole käesolevalt vajalik poolte menetluskulusid tasaarvestada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 195 eurot. 19.Hageja taotlusest ning

§ 177

lg-st 4 tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis väljamõistetud menetluskuludelt (195 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. 20.Kohus selgitab, et menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178

lg 1).

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.