KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Otsuse tegemise aeg ja koht 26. september 2023, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-10296 Tsiviilasi H. S. hagi OSAÜHING

) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud

§ 162lg 1 alusel hageja kanda.

Kuigi hageja on menetluses saanud menetlusabi, ei välista ega piira see hageja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulud (

§ 190lg 1).

Seega tuleb hagejal hüvitada kostjatele tekkinud kulud. 22.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja I menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja I lepingulise esindaja kulud 300 eurot (120 eurot/h x 2,5 h). Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu (120 eurot ilma käibemaksuta) on mõistliku suurusega ning kooskõlas kohtupraktikaga. Samuti on kohtu hinnangul põhjendatud ka kostja I lepingulise esindaja ajakulu (2,5 h). Eelneva tõttu on kostja I lepingulise esindaja kulud täies ulatuses põhjendatud ning need tuleb hagejalt kostja I kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (300 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kostja II ei ole kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja esitanud ning seega tuleb määrata, et kostjale II hüvitatavad kulud puuduvad. 23.

§ 190

lg 3 kohaselt, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.

§ 190

lg 7 kohaselt võib kohus lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus on

1. märtsi 2021 määrusega vabastanud hageja 300 euro suuruse riigilõivu tasumisest.
2. oktoobri 2022 määrusega on kohus vabastanud hageja 630 euro suuruse riigilõivu tasumisest. Arvestades hageja majanduslikku olukorda menetlusabi andmise otsustamise ajal, mis praeguseks ajaks ei ole eelduslikult muutunud, samuti hageja tervislikku seisundit, millele hageja on läbivalt oma menetlusdokumentides viidanud, peab kohus põhjendatuks vabastada hageja

§ 190lg 8 7 alusel täielikult riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest.

Seega ei pea hageja tasuma riigile riigilõivu. Kohus on

1. septembri 2020 ja
2. märtsi 2022 määrustega andnud hagejale riigi õigusabi hüvitamise kohustuseta. Seega ei pea hageja riigi õigusabi tasu ja kulusid hüvitama. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 9