) § 89 alusel makstavat toetust teenuse osutamise ruumide kulude katmiseks. Kuna SAPT ei tasunud üüri ega kõrvalkulusid, siis ütles 3-23-1855 SALP üürilepingu 15.05.2022 üles ning kuna SAPT ei ole ruume vabastanud, siis toimub selles osas vaidlus maakohtus (nt tsiviilasi nr 2-22-8478). 2. SALP esitas Sotsiaalkindlustusametile (SKA) 30.06.2022 taotluse teha SAPT-i suhtes riiklikku järelevalvet, tunnistada SAPT-i tegevusluba kehtetuks ja öelda üles SAPT-ga sõlmitud leping erihoolekandeteenuste osutamiseks. SAPT on jätkanud SALP-le kuuluvates ruumides erihoolekandeteenuse osutamist, eirates teenuse osutamisele kehtestatud nõudeid ja rikkudes õigusaktides sätestatut ning ruumide kasutamise eest tasu maksmata. SKA on
lg 1 järgi kohustatud teostama riiklikku järelevalvet
-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle. Järelevalvemenetluse alustamise ajendiks on mh järgmised rikkumised: SAPT ei võimalda SALP-le juurdepääsu taotlejale kuuluvale kinnistule ning takistab kinnistul hooldus- ja remonditööde tegemist; SAPT kasutab ruume, mis ei vasta erihoolekandeteenuse osutamise nõuetele; SAPT on paigaldanud kinnistule metallist konteinerid, mida ta kasutab klientidele ja personalile toidu valmistamiseks ja mis ei vasta tervisekaitsenõuetele; SAPT ei kasuta Varsa tee 16 ruume sihtotstarbe kohaselt; SAPT jättis ühe kliendi füüsilise järelevalveta, mis lõppes kliendile raskete tervisekahjustuste tekkimisega. SALP on varem SKA-lt taotlenud ka SAPT-i tegevusloa kehtetuks tunnistamist, kuid see taotlus on jäänud sisulise vastuseta. On ilmne, et kui tegevuskoht ei vasta nõuetele, siis tuleb tegevusluba tunnistada kehtetuks.
alusel makstavat toetust üüritud ruumide kulude katmiseks, kuid ei ole seda toetust SALP-le edasi maksnud.
alusel makstavat sihtotstarbelist toetust ei tohi kasutada muude kulude (nt tööjõukulud, teenuse osutamise kulud) katmiseks. Seega on SAPT esitanud kohalikele omavalitsustele valeandmeid, mille tulemusel on nt Tallinna linn osaliselt toetuse maksmise lõpetanud. Toetuste teadvalt väär kasutamine võib vastata karistusseadustiku (KarS) §-s 210 sätestatud kuriteo tunnustele. Selle kohta on SALP esitanud prokuratuurile kuriteoteate. SAPT on ka õigusvastaselt nõudnud oma klientidelt
lg 1 alusel omaosaluse tasumist 250 eurot kuus või palunud neil registreerida enda elukoht sellise kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumile, kes ei ole veel peatanud SAPT-le toetuse maksmist. SAPT osutab alates 07.09.2022 erihoolekandeteenust tegevusloa alusel, mille andmise aluseks olnud üürleping on lõpetatud. Sellega on SAPT rikkunud SKA-ga sõlmitud erihoolekandeteenuste osutamise lepingut. Uue tegevusloa taotlemisel ei annaks SALP enam SAPT-le nõusolekut kasutada teenuse osutamiseks Varsa tee 16 kinnistut. SAPT ei ole paljude klientidega sõlminud ka kirjalikke lepinguid ega teinud avalikkusele kättesaadavaks aja- ja asjakohast infot osutatava teenuse kohta, mis samuti kvalifitseeruvad SKA-ga sõlmitud lepingu rikkumiseks. 2
Neid kulutusi ei kanna SKA, vaid inimene saab ise taotleda toetust kohalikult omavalitsuselt. SKA ei sekku sellesse, mis ulatuses ja tingimustel katab kohalik omavalitsus eelnimetatud kulusid. SALP ei saa taotleda SKA ja SAPT-i vahel sõlmitud lepingu ülesütlemist. SKA pädevuses ei ole KarS §-s 210 sätestatud kuriteo tunnuste väljaselgitamine. Riikliku järelevalve ega haldusmenetluse eesmärgiks ei ole lahendada kahe eraõigusliku isiku vahelisi tsiviilõiguslikke probleeme. 7. SA Liikva Päikesekodu esitas Tallinna Halduskohtule 21.08.2023 kaebuse tuvastada SKA 17.05.2023 vastuse nr 5.2-10/11250-6 õigusvastasuse ja tühistada 21.07.2023 vaideotsus nr 5.2-3/25179-3 ning kohustada SKA-d vaatama tema 13.03.2023 taotlus järelevalvemenetluse algatamiseks uuesti läbi. Puudutatud isikul on õigus nõuda, et järelevalvet teostav haldusorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või meetmete rakendamise üle kaalutlusvigadeta. SKA ei ole kaebaja väiteid üldse hinnanud ega kaalutlusõigust teostanud. Kaebaja tõi välja konkreetsed rikkumised, mille tuvastamine on SKA pädevuses. Olukorras, kus SAPT ei ole täitnud Päästeameti ettekirjutust, ei saa SKA asuda seisukohale, et SAPT-i kasutatavad ruumid on teenuse osutamiseks nõuetekohased. Asjaolu, et vaideotsuse tegemise ajaks oli Päästeameti ettekirjutus täidetud, ei muuda SKA 17.05.2023 otsust õiguspäraseks. Päästeamet on teinud Varsa tee 16 kinnistuga seoses uue ettekirjutuse, mis on täitmata. Päästeametil ei ole pädevust teha järelevalvet
-i alusel. Seega võimaldab SKA erihoolekande teenuse osutamist objektil, mis ei vasta tuleohutusnõuetele.
p 4 järgi kuulub sotsiaalteenuse osutaja tegevusloa kontrolliesemesse ka teenuse osutamise koha vastavus tuleohutusnõuetele. SALP-i 13.03.2023 taotluse p-s 4 oli välja toodud hulgaliselt rikkumisi, mis ei seondunud üksnes rahvatervisega, kuid nende osas ei ole SKA seisukohta võtnud. Olukorras, kus SAPT ei tasu üüri ruumide kasutamise eest, kuid küsib ruumide kasutamise kulude katmiseks kohalikelt omavalitsustelt toetust, on tegemist jätkuva valeandmete esitamisega ja SKA-ga sõlmitud lepingu rikkumisega. SKA ei saa aktsepteerida avaliku raha väärkasutamist. Kui SKA ei aktsepteeriks õigusvastast tegevust kaebaja kinnistul, saaks kaebaja ise asuda kinnistul osutama erihoolekande teenust. Kaebaja seadustega kaitstud huviks on see, et tema kinnistul toimuks õiguspärane tegevus. 3
lg 1 annab SKA-le järelevalve algatamiseks kaalutlusõiguse, s.o säte ei kohusta iga isiku pöördumise alusel menetlust läbi viima. Seega puudub kaebajal õigus nõuda järelevalve algatamist või kindlate meetmete rakendamist. Kaebaja on tuleohutusnõuete täitmise osas viidanud
§-le 153 kui SKA-le pädevust andvale normile.
sätestab sotsiaalteenuse osutamiseks tegevusloa andmise tingimused, sh nõude, et teenuse osutamise koht vastab tuleohutusnõuetele. Kuna SAPT asus teenust osutama 01.11.2021, siis pidi teenuse osutamise koht vähemalt sellel ajal vastama tuleohutusnõuetele. Tuleohutuse seaduse (TuOS) § 2 lg-st 1 ja § 38 lg 1 p-st 1 saab järeldada, et SAPT-le tegevusloa andmisel ei tuvastanud tuleohutusnõuetele vastavust tõenäoliselt mitte SKA, vaid Päästeamet. Seega ei ole tuleohutusnõuete täitmise üle järelevalve teostamine SKA pädevuses. Haldusasja materjalide järgi on Päästeamet teostanud Varsa tee 16 kinnistul tuleohutusalast järelevalvet ja teinud ettekirjutuse puuduste kõrvaldamiseks, mis oli täidetud hiljemalt 21.07.2023 vaideotsuse tegemise ajaks. Päästeamet ei ole andnud hinnangut, et teenuse osutamine Varsa tee 16 kinnistul ei vasta tuleohutusnõuetele. Asjaolu, et Päästeamet on tegi kaebajale 26.07.2023 ettekirjutuse, ei tulenenud SAPT-i tegevusest, vaid ettekirjutusest nähtuvalt kaebaja enda tegevusest (kaebaja edastas ise Päästeametile teavituse, et Varsa tee 16 kinnistul puudub alates 04.05.2023 tuletõrje veevarustus). Kui kaebajal on põhjendatud kahtlus, et kinnistul asuvates hoonetes ei järgita tuleohutusnõudeid, mille tagajärjel võib hävineda tema vara, võib kaebaja pöörduda taotlusega järelevalve tegemiseks Päästeameti poole. SKA on õigesti selgitanud, et rahvatervise seaduse (RTerS) § 15 lg 1 järgi on järelevalve tervisekaitsenõuete täitmise üle Terviseameti pädevuses. Kaebaja väitel esitab SAPT kohalikele omavalitsustele ruumidega seotud kulude kandmise taotlusi vastavalt
§-le 89, kuid ei kanna tegelikkuses neid kulusid ja tasu kaebajale ruumide kasutamise eest. Arusaadavalt on kaebaja huvi saada ruumide kasutamise eest üüri, kuid sellise hüve kaitsmine ei tulene
-st ega ole seega hõlmatud SKA järelevalvepädevusega. Kaebaja ei saa nõuda kolmandale isikule makstavat toetust endale. Kaebaja ja kolmanda isiku vaheline üürivaidlus lahendatakse maakohtus. SKA ja SAPT-i vahelise erihoolekandeteenuse osutamise lepingu rikkumine ei saa riivata kaebaja õigusi, vaid selle lepingu mittekohane täitmine saaks mõjutada teenuse osutamise kvaliteeti ja seeläbi tarbijaid. SKA viis teenuse osutamise suhtes läbi järelevalvemenetluse ja koostas selle kohta akti, mis edastati mh kaebajale. SKA ei pidanud kolmandale isikule ettekirjutuse tegemist vajalikuks ning kaebaja ei ole samuti järelevalve akti vaidlustanud ega seadnud kahtluse alla selle tulemusi. Kokkuvõtlikult ei riiva SKA 17.05.2023 vastus kaebaja õigusi. Kaebaja saaks asuda erihoolekande teenust osutama, kui SKA sõlmiks temaga lepingu (
Praegusel juhul ei nähtu selliseid kaebaja õigushüvesid, mis oleksid
-i alusel kaitstavad, mistõttu puudub kaebajal ka õigus nõuda, et SKA otsustaks järelevalvemenetluse 4
-ga. Asjaolu, et tegevusloa andmisel vastas objekt tuleohutusnõuetele, ei mõjuta järgnevat järelevalve teostamist. Vaidlust ei ole selles, et SKA 17.05.2023 keeldumise ajal oli Päästeameti ettekirjutus täitmata. Päästeamet on teinud ka uue ettekirjutuse, mida kaebaja ei saa täita, sest tal puudub juurdepääs Varsa tee 16 kinnistule. Halduskohus jättis arvestamata, et sotsiaalteenuse osutaja tegevusloa kontrolliesemesse kuulub mh teenuse osutamise koha vastavus tervisekaitsenõuetele (
p 3).
lg-st 1 tuleneb SKA-le pädevus kontrollida ka seda, kas SAPT on
alusel toetuse taotlemisel esitanud valeandmeid ning kasutanud toetust mittesihipäraselt. Kaebaja kaitstavaks huviks on see, et vastustaja ei võimaldaks SAPT-l rikastuda kaebaja arvel. SKA-l puudub õiguslik alus aktsepteerida avalike vahendite kasutamiseks sõlmitud lepingu rikkumist. Rikkumised omavad otsest puutumust kaebaja õigustega ja viidatud normid kaitsevad ka kaebaja huve. Halduskohus ei arvestanud, et kaebajal puudub võimalus oma kinnistul ise erihoolekande teenust osutada ja täita taristu rajamisega võetud kohustusi, kui SKA võimaldab SAPT-l õigusvastaselt osutada teenust kaebaja kinnistul. Kaebaja ja SAPT-i vahelised tsiviilõiguslikud vaidlused ei mõjuta SKA järelevalvekohustust. Halduskohtu viited 2022. a järelevalvele ei ole asjakohased, sest kaebaja tugineb 13.03.2023 taotluses märgitud rikkumistele, mida varasema järelevalve raames ei käsitletud. 10. Sotsiaalkindlustusamet palub 03.10.2023 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. SKA-l puudub pädevus teha järelevalvet kaebaja 13.03.2023 pöördumises toodud täiendavate rikkumiste osas. Kuigi
järgi hõlmab tegevusloa kontrolliese ka teenuse osutamise koha, mis peab vastama nii tervisekaitsenõuetele (
p 3) kui ka tuleohutusnõuetele (
p 4), on tervisekaitsenõuete kontroll Terviseameti pädevuses ja tuleohutusnõuete kontroll Päästeameti pädevuses ning seda nii tegevusloa andmise kui ka edaspidise järelevalve käigus. See ei saa olla kaebajale üllatuslik, sest ta on ka ise tegevusloa andmise menetluse läbinud.
võimaldab SKA-l kontrollida vaid seda, kas kohaliku omavalitsuse üksus on taganud igapäevaelu toetamise teenuse osutaja kasutuses või omandis olevate ruumidega seotud kulude katmise kohaliku omavalistuse kehtestatud ulatuses. SKA ja SAPT-i vahelise lepingu osas puudub kaebajal kujundusõigus. SKA jääb seisukohale, et riikliku järelevalve eesmärgiks ei ole lahendada eraõiguslikke vaidlusi kahe eraisiku vahel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt puudub isikul subjektiivne õigus nõuda riikliku järelevalve menetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui järelevalvet sätestavad õigusnormid näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii 5
lg 1 kohaselt teeb
-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete (v.a
lg 4 p-s 2 ja § 4513 lg-s 2 sätestatud nõuded, mis ei ole praeguses vaidluses asjakohased) täitmise üle järelevalvet SKA. Kaebaja leiab, et SAPT-i tegevus on vastuolus
p-des 3 ja 4 toodud tegevusloa kontrollieseme asjaoludega (st teenuse osutamise koht ei vasta tervisekaitsenõuetele ja tuleohutusnõuetele),
lg-ga 1 ja §-ga 89 (st kuigi SAPT ei tasu ruumide eest üüri, nõuab ta mh nende kulude katmist nii teenuse saajatelt kui ka kohaliku omavalitsuse üksustelt) ning samuti rikutakse SKA-ga sõlmitud lepingut. Järelikult on kaebaja seostanud oma õiguste rikkumist sellega, et SAPT osutab temale kuuluval Varsa tee 16 kinnistul erihoolekandeteenust sellistel tingimustel, mis ei vasta õigusaktide nõuetele. Halduskohus on õigesti rõhutanud, et kaebaja kinnistul osutatava erihoolekandeteenuse nõuetekohasuse aspekt ei saa puudutada kaebaja õigusi, vaid üksnes teenuse tarbijate õigusi. Kaebaja ei saa pöörduda kohtusse SAPT-i klientide õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1).
lg 1 ja § 89 rikkumised, sest need puudutavad üksnes erihoolekandeteenuse osutaja suhteid teenuse saajatega (
lg-s 1 sätestatud omaosaluse tasumise kohustus) või kohaliku omavalitsuse üksustega (
§-s 89 sätestatud ruumidega seotud kulude katmises osalemise kohustus). Kummastki sättest ei tulene, et teenuse osutaja oleks kohustatud ruumide üüri (majutuse) kulude katmiseks saadava tasu või toetuse kandma edasi üürileandjale. Tegemist on üürisuhte osapoolte vahelise tsiviilõigusliku vaidlusega, mis tuleb lahendada maakohtus. Kaebaja õigusi ei saa puudutada seegi, kas SAPT on rikkunud SKA-ga sõlmitud lepingut või mitte. Kaebaja saab küll taotleda SKA-lt järelevalve tegemist mh avalikes huvides (sh avalike vahendite eesmärgipärase kasutamise tagamiseks), 6
kohaselt ei ole sotsiaalteenuse osutaja (sh ööpäevaringse erihooldusteenuse –
p 9) tegevusloaga seotud majandustegevuse nõudeks see, kas teenuse osutaja täidab oma kohustusi teenuse osutamise koha omaniku ees nõuetekohaselt või mitte. Riiklikku järelevalvet ei rakendata üldjuhul eraõiguse normide täitmise tagamiseks (vt korrakaitseseaduse § 4 lg 2). Üürisuhtest tulenev vaidlus on tsiviilasja nr 2-22-16177 esemeks. 16. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et järelevalvemenetluse tulemuseks ei saaks olla kaebajaga teenuse osutamiseks lepingu sõlmimine (vt
§-d 77–78), mis toimub eraldi menetluses. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole
lg 1 alusel tehtava järelevalve eesmärgiks kaitsta teisi turuosalisi või turule siseneda soovijaid, kuna erihoolekandeteenuse osutamise lepingu sõlmimiseks on nähtud ette erikord, mille raames tuleks lahendada vaidlused ka küsimuses, kellega peaks SKA lepingu sõlmima (vrd Riigikohtu 14.03.2022 otsus nr 3-19509, p 20; 22.10.2014 otsus nr 3-3-1-42-14, p 15; 23.10.2013 määrus nr 3-3-1-29-13, p 17). Seetõttu ei saa kaebaja lisaks tugineda väitele, et SAPT-i poolt õigusnormidele mittevastava teenuse osutamine riivab konkurentsi ja raskendab kaebajal endal turule sisenemist.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.