29.09.1985, isikukood 48509295226, elukoht xxx, töökoht XXX Eduard BLAŠKO Kohtuväline menetleja Ida Prefektuuri uurija Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §120, §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus Väärteoasi OTSUSTAS: Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi uurija Eduard BLAŠKO 24.07.2023 otsus väärteoasjas nr.2440,23,002809 Iris ARGE - LEPALINNU karistamise osas
lg.2 järgi sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega tähtajaga 2 (kaks) kuud - jätta muutmata. Iris ARGE - LEPALINNU kaebus jätta rahuldamata.
alusel on Iris ARGE – LEPALIND kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Kassatsioon esitatakse teatavakstegemisest. Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse Kohtuotsusega on Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda vahetult peale selle kuulutamist 29.08.2023. Asjaolud ja menetluse varasem käik 1 Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik Rene – Risto Pozdnjakov koostas 27.06.2023 väärteoprotokolli nr.AB 1594141 Iris Arge - Lepalinnu kohta selles, et viimane juhtis 27.06.2023 kell 17.26 Ida-Virumaal Jõhvi vallas Jõhvi – Vasknarva tee 2-sel kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Polo (registreerimismärk XXXXXX) asulavälisel teel kiirusega 117 +/- 3 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus sellel teel on 90 km/h. Seega ületas juht suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h võrra. Sellega rikkus Iris Arge - Lepalind
lg.1 p.1 sätteid ja pani toime väärteo
Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi uurija Eduard Blaško 24.07.2023 otsusega väärteoasjas nr.2440,23,002809 määrati Iris Arge - Lepalinnule
Otsuse kohaselt pani menetlusalune isik teo toime tahtlikult ja tema süü on tõendatud. Puuduvad väärteomenetlust välistavad asjaolud ja väärteomenetluse lõpetamise alused. Kiiruse ületamine on alati ohtlik, kuna sõidukiirus mõjutab nii liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust kui ka selle raskusastet. Oma tegevusega seadis menetlusalune isik ohtu nii enda kui teiste liiklejate elu ja tervise. Sõidukiiruse valik on juhi teadlik otsus, mis ei sõltu teistest liiklejatest. Menetlusalust isikut on juba varasemalt 3 korda väärteokorras karistatud, 11.09.2022 ja 28.03.2023 samalaadsete väärtegude toimepanemise eest. Varasemate õiguserikkumiste toimepanemise eest määratud rahatrahvid on tasutud, kuid need ei ole pannud isikut seaduskuulekamalt käituma. Seega nähtub, et rahatrahvi määramisega ei ole menetlusaluse isiku käitumist võimalik õiguskuulekamaks muuta. Menetlusalune isik on enda süüd tunnistanud, kuid ainuüksi see asjaolu ei näita tema käitumise paranemist. Kuna varasemad karistused ei ole mõju avaldanud, tuleb menetlusaluse isiku suhtes põhikaristusena kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist. Otsuse kohaselt kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. Menetlusalune isik Iris Arge - Lepalind esitas 29.07.2023 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada kohtuvälise menetleja otsus määratud karistuse osas, teha uus otsus ja mõista põhikaristuseks rahatrahv. Kaebuse kohaselt ei vaidlusta selle esitaja väärteo toimepanemist, tunnistab oma süüd täielikult ja kahetseb tegu. Lubatud sõidukiirust ületas kaebuse esitaja teisest sõidukist möödasõitu sooritades, kuid oleks pidanud paremini veenduma, et teel ei oleks vastutulevaid sõidukeid. Menetlusalune isik vaidlustab kohtuvälise menetleja otsust põhikaristuse osas, kuna ta töötab xxxna ja juhib ka xxxettevõtet, tema töögraafik ei võimalda töötada ühistransporti kasutades. Samuti õpivad tema tütred YYYs, kuhu ta peab neid tihti ise viima, ühistransport sõidab vaid bussijaamani, mitte xxxkoolini. Lisaks sellele on menetlusaluse isiku noorem tütar OOO karateklubi liige, mille treeningud toimuvad X Põhikoolis. Lisaks on menetlusaluse isiku poeg PPP võistkonna liige ja kapten, treeningud lõpevad tihti hilisõhtutel, taksoteenuse kasutamine oleks ebamõistlikult kulukas. Menetlusalune isik peab korraldama kogu logistika laste õppe ja treeningute osas ning tema enda sissetulek on samuti seotud ratastel liikumisega. Kaebuse kohaselt ei soovi menetlusalune isik kohtuistungist osa võtta. 2 Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur oma 10.08.2023 kirjalikus vastuses nr.3.11.1/12346-4 nõustus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ning palus kaebus jätta rahuldamata. Kirjaliku vastuse kohaselt ei toeta kohtuväline menetleja kaebuse põhjendusi ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel: - karistusotsuse koostamisel on viidatud asjaoludele, millest lähtuvalt kohaldati põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine. Kaebuses toodud põhjendusi ei saa käsitleda erandlike asjaoludena. Tulenevalt Karistusseadustiku §50 lg.2 ei või võtta mootorsõiduki juhtimise õigust ära vaid isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu - sõidukiiruse valik on juhi teadlik otsus, seda enam möödasõitu sooritades. Menetlusalune isik seletas, et kiiruse ületamine toimus möödasõidul ja palus sellega arvestada. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et tegemist ei ole mitte süüd vähendava, vaid suurendava asjaoluga, sest möödasõit iseenesest on alati suurema ohuga tegevus ning kui juht valib lubatust suurema kiiruse, suurendab see selgelt ohtu. Kiiruse ületust möödasõidul ei luba ükski õigusakt -
lg.2 sanktsioon näeb põhikaristusena muuhulgas ette juhtimisõiguse äravõtmise kuni 6 kuuni. Käesolevas väärteoasjas kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 2 kuud on sanktsiooni keskmisest määrast madalam ning otsuse tegemisel on selgelt juhindutud nii seaduses sätestatust kui Riigikohtu praktikast - menetlusaluselt isikult juhtimisõiguse äravõtmine põhikaristusena tähtajaga 2 kuud on nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke arvestades põhjendatud ja vajalik. Arvestades Karistusregistri väljavõtet oli menetlusalusel isikul kõnealuse rikkumise toimepanemise ajal 3 liiklusalast väärteokaristust, millest 2 olid määratud lubatud suurema sõidukiiruse ületamise eest. Vaatamata sellele jätkas menetlusalune isik liiklusalaste rikkumiste toimepanemist ning viimane väärteoprotokoll koostati ca 2 kuud peale eelmist kiiruse ületamist. Sellises olukorras ei saa kuidagi asuda seisukohale, et eelnevad karistused rahatrahvide näol oleksid avaldanud soovitud mõju ning mõjutanud isikut seaduskuulekalt käituma. Kuna rahatrahv karistuse liigina on ennast ammendanud, siis tuleb valida teine karistuse liik. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et Lepalinnu kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Iris Arge - Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesolevas väärteoasjas nähtub menetlusaluse isiku poolt maakohtule esitatud kaebusest, et menetlusalune isik ei soovi kohtuistungist osa võtta. 3 Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 10.08.2023 kirjalikust vastusest nr.3.11.1/12346-4 Viru Maakohtu 04.08.2023 päringule nr.4-23-2537 nähtub, et kohtuväline menetleja on nõus väärteoasja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on karistus määratud
lg.2 alusel.
lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 – 40 kilomeetrit tunnis. Seega tuleb käesolevas väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas lubatud suurimat sõidukiirust ületades, kas lubatud suurima sõidukiiruse ületamine oli kindlaks tehtud seaduse kohaselt ning kas määratud karistus vastab menetlusalusele isikule ja toimepandud väärteole. Nagu nähtub 27.06.2023 koostatud väärteoprotokollist nr. AB 1594141, on menetlusalune isik rikkunud
lg.1 p.1 nõudeid.
lg.1 p.1 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusaluse isiku suhtes 27.06.2023 koostatud väärteoprotokolli nr. AB 1594141 kohaselt juhtis ta samal päeval kell 17.26 Jõhvi – Vasknarva tee 2-sel kilomeetril mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 117 +/- 3 km/h. Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selle üle, et menetlusalune isik juhtis 27.06.2023 kell 17.26 Jõhvi – Vasknarva tee 2-sel kilomeetril mootorsõidukit kiirusega 176 +/- 3 km/h. Nimetatud asjaolu on menetlusalune isik ise ja koheselt tunnistanud kohapeal, märkides omakäeliselt ülekuulamise protokolli, et ületas möödasõidul lubatud kiirust, kuna hilines objektile ja ei jälginud spidomeetrit. Samuti on ta väärteo toimepanemist tunnistanud ka maakohtule esitatud kaebuses. Käesoleva väärteoasja materjalidele lisatud Kiirusmõõturi kasutamise 27.06.2023 protokolli kohaselt teostati riikliku järelevalve korras Iris Arge - Lepalinnu poolt juhitud mootorsõiduki Volkswagen Polo (registreerimismärk XXXXXX) liikumiskiiruse mõõtmist 27.06.2023 kell 17.26 Jõhvi vallas Kose külas Jõhvi – Vasknarva tee 2-sel kilomeetril kiirusmõõturiga Stalker II MDR nr.AS004172, mis oli vastavalt 27.06.2023 kell 08.25 testimisele töökorras, seadme töötemperatuur vastas mõõtevahendi kasutusjuhendis ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele. Mõõtmise tehiolud olid järgmised: asulavälisel teel oli nähtavus hea, tegemist oli valge ajaga sademeteta kuiva kattega kahesuunalise 1+1 sõidurajaga teega. Mõõtja seisis kõrvalteel, kiirusmõõtur oli paigaldatud statsionaarselt. Sõiduki sõidukiiruse 4 mõõtmiseks valiti mõõtmine paigal seistes ja kiirema objekti jälgimine. Mootorsõiduk liikus esimesel pärisuunalisel sõidurajal, eemaldus patrullautost, kiirendas intensiivselt, jõudis ette pärisuunas eesliikuvast sõidukist, sooritas möödasõitu, samal ajal liikus mitu sõidukit. Kiirus oli mõõdetud 2 - 3 sekundi jooksul ja segavaid faktoreid ei esinenud. Seadme helisignaal oli ühtlaselt tõusev/kõrgenev. Kiirusmõõturi lugem oli 117 km/h, laiendmääramatus +/- 3 km/h ja lõplik mõõtetulemus 114 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit, mõõtmise ajal video/helitehnikat ei kasutatud. Maakohus leiab, et eeltooduga on lubatud suurima sõidukiiruse ületamine menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõidukil kindlaks tehtud seaduse kohaselt. Asjaolusid, et menetlusalune isik ei juhtinud mootorsõidukit väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas ning et lubatud suurima sõidukiiruse ületamine ei olnud tema suhtes tuvastatud seaduse kohaselt, ei ole vaidlustanud ka menetlusalune isik ise. Nii nähtub väärteoasja materjalides asuvast Kiirusmõõturi kasutamise 27.06.2023 protokollist, et menetlusalune isik on protokollis nimetatud näiduga tutvunud ja eraldi märkuseid ei esitanud. Väärteo toimepanemise tunnistamist ja kahetsust on menetlusalune isik kinnitanud ka maakohtule esitatud kaebuses. Eeltoodu alusel ja hinnates kõiki tõendeid kogumis leiab maakohus, et menetlusalust isikut on põhjendatult karistatud
lg.2 alusel, kuna ta rikkus
Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega väärteo toimepanemise osas ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt ka maakohtule esitatud tõendite kontrollimisega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit lubatud suurimat sõidukiirust ületades, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Sõiduki juhtimist lubatud suurimat sõidukiirust ületades ei ole vaidlustanud ka menetlusalune isik korduvalt ise. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus menetlusaluse isiku karistamise osas jätta muutmata. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg.2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. 5 Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 2 kuud. Nagu nähtub
lg.2 sanktsioonist, on kohtuvälise menetleja poolt menetlusalusele isikule karistusena kohaldatud põhikaristusena rangeimat karistuse liiki – sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Maakohus nõustub siinkohal kohtuvälise menetleja otsustusega karistuse liigi osas ja leiab, et leebema karistuse liigi – rahatrahvi – määramine ei ole käesolevas väärteoasjas antud menetlusaluse isiku puhul põhjendatud. Nagu maakohus juba eespool märkis, tuleb lisaks isiku süüle vastavalt Karistusseadustiku §56 arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o. võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt. ka Riigikohtu 17.05.2013 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-52-13). Käesoleva väärteoasja materjalides olevast Karistusregistri väljavõttest nähtub, et menetlusalusel isikul on 3 kehtivat väärteokaristust, neist 2 on määratud lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest, süüteod on toime pandud 11.09.2022 ja 28.03.2023. Mõlema samaliigilise süüteo eest on menetlusalusele isikule karistuseks mõistetud rahatrahvid, millised on menetlusalune isik peaaegu koheselt ära tasunud (vastavalt 28.09.2022 ja 12.04.2023). Maakohus tunnustab siinkohal menetlusalust isikut küll selle eest, et ta tasub määratud karistused kiirelt ära, kuid märgib, et ka määratud karistuste äratasumine ei välista antud menetlusaluse isiku puhul uute, s.h. samalaadsete, süütegude toimepanemist. Käesolevas väärteoasjas on menetlusalune isik süüteo toime pannud 27.06.2023, seega 3 kuu möödumisel peale viimase väärteo toimepanemist ning 2,5 kuu möödumisel peale eelmise rahatrahvi tasumist. Seega nendib maakohus, et menetlusaluse isiku puhul on tegemist süstemaatilise kiiruse ületajaga, kes oma varasematest karistustest ei tee mingeid järeldusi. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja selles osas, et menetlusaluse isiku varasem käitumine annab alust arvata, et karistuseks taaskord rahatrahvi määramine ei ole enam piisav meede, vältimaks uute süütegude toimepanemist tema poolt. Rahatrahvi näol on antud menetlusaluse isiku puhul tegemist karistusega, mis ei avalda talle mingit karistuslikku ega eripreventiivset mõju. Põhikaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine on antud menetlusaluse isiku puhul vajalik, et tagada tema ajutine mitteosalemine liikluses. Ilmselgelt näitab menetlusaluse isiku suhtumist oma varasemasse liikluskäitumisse ja varasematesse karistustesse omakäeliselt ülekuulamise protokolli märgitu: (tsitaadi algus) Hilinesin objektile, mistõttu kiirustasin ja ei jälginud spidomeetrit (tsitaadi lõpp). Seega - ka edaspidi, kui menetlusalusel isikul on taaskord kiire, võib ta ületada suurimat lubatud sõidukiirust. Mootorsõiduki juhtimine lubatud suurima sõidukiiruse piirmäära ületades on alati tahtlik tegu, mille puhul on sõiduk liikluses kõrgendatud ohu allikas. Juhtides sõidukit lubatud suurimat sõidukiiruse piirmäära ületades, on igal juhul tegemist ohuga nii enda kui teiste elule, tervisele ja varale. Lubatud suurima sõidukiiruse ületamine on igati taunitav, lubamatu ja ohtlik ning see mõjutab nii liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust kui selle raskusastet. Sõidukiiruse valik on alati juhi enda otsustada. Tegemist on otsese tahtlusega toimepandud väärteoga. Maakohus leiab, et menetlusaluse isiku süü on suur. Käesolevas väärteoasjas ei tohi tähelepanuta jätta asjaolu, et isikut on varem samalaadse süüteo eest karistatud kaks korda. Karistuse mõistmise loogika kohaselt 6 peaksid karistused minema ikka järjest rangemaks ja seda põhjusel, et eelnevad karistused ei ole olnud järelikult piisavad, mõjutamaks isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Kohus ei saa nõustuda sellise karistuspraktikaga, kus isikut, kes paneb järjepidevalt toime süütegusid, koheldakse iga korraga leebemalt või ei ole temale kohaldatav karistus oluliselt rangem. Selline karistusõiguslik kohtlemine pigem tekitab isikus karistamatusetunde, kui tahtmise edaspidi süütegude toimepanemisest loobuda. Seetõttu on oluline, et menetlusalune isik saaks aru, et edasine samalaadne käitumine on lubamatu. Tegemist ei ole tema esimese
nõuete rikkumisega. Käesolevas väärteoasjas oli ületatud kiiruse määr väga suur, mille puhul on reaalne oht, et juht ei suuda õigeaegselt ja adekvaatselt erinevates olukordades reageerida. Põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine on antud menetlusaluse isiku puhul vajalik, et tagada tema ajutine mitteosalemine liikluses. Eelduslikult välistab sellise põhikaristuse kohaldamine vähemalt liiklusalaste väärtegude edaspidise toimepanemise antud menetlusaluse isiku poolt. Oma elu tuleb korraldada selliselt, et ei tekiks vajadust ja soovi panna toime õiguserikkumisi. Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis seda keskmist määra ületavana. Iga järgnev karistus peab tavaolukorras olema suurem ja rangem eelnevast. Karistus peab olema selline, mis ei ole mugav ning mis piirab menetlusaluse isiku igapäevast elu ja tegevust. Kergema karistusliigi ammendumisel tuleb kohaldada raskemat karistusliiki. Kohtuvälise menetleja otsuse sissejuhatuse kohaselt karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. Sama otsuse põhjendavast osast aga nähtub, et menetlusalune isik on oma süüd tunnistanud. Siinkohal jääb maakohtule arusaamatuks, kas kohtuvälise menetleja esindaja on menetlusaluse isiku poolt oma süü tunnistamist kergendava asjaoluna arvestanud ja kui mitte, siis missugustel põhjendustel. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranud karistuse sanktsiooni keskmisest määrast väiksemana. Maakohus arvestab ise siinkohal menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamist karistust kergendava asjaoluna ning leiab, et karistusmäära muutmiseks seega alust ei ole. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus menetlusalusele isikule määratud karistuse liigi ja suuruse osas jätta muutmata. Maakohus nõustub igati kohtuvälise menetleja otsuse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid siinkohal uuesti korrata. Kaebuse kohaselt toimus kiiruse ületamine möödasõidul, mistõttu ei saanud menetlusalune isik kiirust vähendada enne möödasõidu lõpetamist. Sellisest sõnastusest nähtuvalt tuleb seda asjaolu arvestada karistust kergendava asjaoluna. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. Suurimat lubatud sõidukiirust tuleb järgida igas olukorras ja liiklussituatsioonis ning manöövreid, s.h. möödasõitu saab teostada vaid juhul, kui seejuures ei rikuta
sätteid. Lisaks sellele nähtub Kiirusmõõturi kasutamise protokollist, et suurima lubatud sõidukiiruse ületamine toimus eesliikuvast sõidukist möödasõidul. Seega on kohtuväline menetleja seda asjaolu arvestanud ning nõustuda tuleb kohtuvälise menetleja kirjalikus vastuses tooduga, et tegemist ei ole karistust kergendava asjaoluga, pigem vastupidi. 7 Kaebuse kohaselt piirab juhtimisõiguse äravõtmine menetlusaluse isiku igapäevast elu, s.h. logistikat seoses laste ja tööga. Nagu maakohus juba käesolevas otsuses märkis, peabki karistus olema mõjuv ning piirama menetlusaluse isiku tegevust ja elu. Kohtuvälise menetleja esindaja märkis oma kirjalikus vastuses õigesti, et juhtimisõigust ei saa ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Käesolevas väärteoasjas sellised asjaolud puuduvad. Ka Riigikohus on oma lahendites (vt. ka Riigikohtu 30.04.2010 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-26-10 ja 20.03.2017 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-6-17) korduvalt märkinud, et näiteks töökoha kaotamise võimalus ei saa iseenesest olla mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks ning et isik, kes eirab vaatamata korduvatele karistustele jätkuvalt ja tahtlikult
nõudeid, on teistele ohtlik, tuleb liiklusest kõrvaldada. Käesoleval juhul ei ole menetlusaluse isiku töö selline, mis eeldab juhtimisõiguse olemasolu ja kui see on vahetevahel vajalik, tuleb menetlusalusel isikul see olukord ja laste vajadustega arvestamine korraldada teisiti. Juhtimisõiguse olemasolu vajalikkuse üle tuli menetlusalusel isikul mõelda enne kiiruse ületamist alustades ning teha seejuures vajalikud otsustused ja järeldused. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus menetlusaluse isiku Iris Arge Lepalinnu karistamise osas
(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.