RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Menetlusosalised Asja läbivaatamise viis 5-23-29 10. november 202

) §-ga § 871 „Tootmissuunalise liitumise lepingutingimused“. See kohustab turuosalist üle 15 kW elektrilise võimsusega seadme 5-23-29 võrguga liitmiseks võrguettevõtjale tootmissuunalise liitumise taotluse esitamise ajaks maksma tagatist 38 000 eurot megavoltampri (MVA) kohta. Tagatise nõuet ei rakendata juhul, kui turuosaline on tasunud vähemalt 70% liitumistasust (

§ 871lõige 1).

Kui turuosaline ei tasu tähtaegselt tagatist, ei väljasta võrguettevõtja talle liitumislepingu pakkumist ja sellega liitumismenetlus lõppeb või liitumisleping kaotab kehtivuse (

§ 871lõige 9).

Elektrituruseadusesse lisati § 1113 lõige 14, mille kohaselt rakendatakse

§ 871

lõikes 1 nimetatud tagatist ka nende liitumistaotluste ning liitumislepingute suhtes, mis on esitatud või sõlmitud ja täitmisel

§ 1113lõike 14 jõustumise ajal.

Sellisel juhul tuleb tagatis tasuda 60 päeva möödumisel sätte jõustumisest arvates.

§ 871ja § 1113 lõige 14 jõustusid 17.

märtsil

2. Elering AS saatis kaebajatele
3. märtsil 2023 e-kirjad, milles juhtis tähelepanu seadusemuudatustest tulenevale kohustusele anda hiljemalt
4. maiks 2023 tagatis – makstes tagatisraha või esitades garantii – ning palus tagatise nimetatud kuupäevaks anda. E-kirjades toodi välja iga liitumislepingu järgi maksmisele kuuluva tagatisraha konkreetne suurus ning selgitati garantiile esitatavaid nõudeid. Samuti märgiti, et tagatist pole vaja anda juhul, kui enne
5. maid 2023 saabub liitumislepingujärgse teise osamakse tähtaeg ja selleks ajas on tasutud vähemalt 70% kogu liitumistasust.
6. Kaebajad esitasid
7. aprillil 2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mida muutsid ja täiendasid
8. mail
9. Kaebajad leidsid, et Elering AS-i
10. märtsi
11. a kirjad tagatise maksmise kohustuse kohta olid korraldused (haldusaktid), ning taotlesid nende tühistamist (tühistamiskaebus) või alternatiivselt nende õigusvastasuse tuvastamist (tuvastamiskaebus) tagatise nõudmise osas. Samuti palusid kaebajad keelata Elering AS-il rakendada kaebajate suhtes liitumismenetluse lõpetamist või liitumislepingute kehtivuse lõppemist (keelamiskaebus) ning kohustada täitma kaebajatega sõlmitud liitumislepinguid ja jätkama liitumismenetlust tagatist nõudmata (kohustamiskaebus). Kaebajad palusid tunnistada

§ 871

lõiked 1, 4, 9 ja 10 ning § 1113 lõike 14 vastuolus olevaks põhiseaduse (PS) §-dega 10, 11, 13, 31 ja

2. Esialgse õiguskaitse korras palusid kaebajad peatada Elering AS-i korralduste kehtivus (alternatiivselt kohustada Elering AS-i lõpetama tagatiste nõudmine), keelata Elering AS-il rakendada kaebajate suhtes korraldustes või

§ 871

lõikes 9 nimetatud õiguslikke tagajärgi (liitumismenetluse lõpetamine või liitumislepingu kehtivuse lõppemine) ning kohustada Elering AS-i täitma liitumislepinguid ja jätkama liitumismenetlusi, jättes rakendamata

§ 871lõikes 9 nimetatud õiguslikud tagajärjed.

Alternatiivselt palusid kaebajad kohaldada muud kohtu hinnangul kaebajate õiguste ja huvide kaitseks sobivat esialgse õiguskaitse abinõu.

1. Elering AS palus kaebuse tagastada kohtualluvuse puudumise tõttu, alternatiivselt jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Tagatise maksmise kohustus ja selle maksmata jätmise tagajärjed tulenevad seadusest. Elering AS-i ja kaebajate vahel on tsiviilõiguslik suhe ning Elering AS ei tegutsenud haldusorganina.
2. Tallinna Halduskohus tunnistas
3. mai
4. a määruses põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis kohaldamata

§ 1113

lõike 14 osas, milles see näeb

§ 871

lõikes 1 nimetatud tagatise rakendamiseks ette üheksast kuust lühema üleminekuperioodi. 8. Halduskohus rahuldas kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse, peatas Elering AS-i korralduste (e-kirjade) kehtivuse, keelas rakendada kaebajate suhtes

§ 871lõikes 9 toodud tagajärge kuni 17.

detsembrini 2023 (Elering AS-il ei ole tagatise maksmata jätmise argumendile tuginedes õigust keelduda väljastamast kaebajatele liitumislepingu pakkumist, samuti liitumismenetlust või liitumislepingut lõpetada). Halduskohus kohustas Elering AS-i jätkama kaebajatega liitumismenetlust 2

§ 871lõikes 1 ettenähtud tagatist enne 17.

detsembrit

3. mai
4. a määrusega võttis Tallinna Halduskohus kaebuse menetlusse tühistamis-, kohustamis- ja keelamisnõuetes, jättes tuvastamisnõude osas kaebuse läbi vaatamata.
6. juuni
7. a määrusega kinnitas Tallinna Halduskohus Evecon Wind Aravuse OÜ kaebusest loobumise ja Evecon OÜ kaebusest osalise loobumise.
8. oktoobri
9. a määrusega kinnitas halduskohus Evecon Solar 417 OÜ kaebusest loobumise. TALLINNA HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
10. Kuigi kaebajate ja Elering AS-i vahel on lepinguline ehk võlaõiguslik suhe, on vaidlus halduskohtu pädevuses. Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (Riigikogu XV koosseis, 696 SE) seletuskirjadest nähtub, et tegemist on avalik-õigusliku kohustusega. Tagatist nõutakse avalikes huvide ja avalike eesmärkide täitmiseks, sellega ei kaasne vastusooritust ning võrguettevõtja peab tagatist kasutama seaduses nimetatud eesmärgil. Tagatise maksmise kohustus ning tingimused, samuti maksmata jätmise tagajärjed on sätestatud seaduses ning lepingupooled ei saa selles küsimuses läbi rääkida. Elering AS-ile on seeläbi pandud avalik kohustus nõuda liitujatelt tagatist ning tegemist on avalik-õigusliku suhtega.
11. Kuigi tagatise maksmise kohustus on sätestatud seadusega, saab Elering AS-i
12. märtsi
13. a korraldusi käsitada haldusaktidena, sest nendega muudeti seadusest tulenev kohustus kaebajate suhtes siduvaks. Korraldused on regulatiivsed, kuna Elering AS tegi neis kindlaks, et kaebajad ei olnud tasunud liitumistasu teist osamakset, ja tõi välja tagatise konkreetsed summad, mida iga kaebaja pidi maksma. Samuti esitati korraldustes tingimused, millele tagatiseks pakutav garantii peab vastama ning mida seadus (

§ 871lõike 2 punkt 1) ei kehtestanud.

1. Seadusega ette nähtud lühikese tähtaja jooksul (60 päeva jõustumisest) ei olnud kaebajatel võimalik hankida märkimisväärse suurusega tagatise maksmiseks raha (kaebajate kui kontserni peale kokku 54,9 miljonit eurot) ega saada pangagarantiid. Samas ei saanud kaebajad arvestada tagatise maksmise kohustusega siis, kui koostasid äriplaani ja alustasid tegevust. Tagatise maksmise kohustus oleks võinud ära langeda, kui kaebajad oleks saanud tasuda liitumistasu teise osamakse ehk 70% liitumistasust, kuid Elering AS algul keeldus liitumistasu ettemakse võtmisest, hiljem jättis aga kaebajatele ettemakse tasumiseks lühikese aja. Kaebajad on seega olukorras, kus nende projektide liitumismenetlus paratamatult lõppeks
2. mail
3. Sellest tuleneks kaebajatele kahju ning nad läheksid tõenäoliselt pankrotti. Kahju hüvitamise kaebuse esitamine oleks keeruline ega pruugiks korvata kogu kaebajatele tekkivat kahju. Seetõttu vajavad kaebajad kaitset enne kohtuasja sisulist lahendamist. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole keelatud põhjusel, et selle kaudu saavutaksid kaebajad enne asja sisulist lahendamist oma kaebuse eesmärgi.
4. Kohtul ei ole võimalik kaebajate taotletud esialgset õiguskaitset kohaldada ilma põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust algatamata. Peatades Elering AS-i korralduste kehtivuse, mis tuginevad seadusele, kohustades Elering AS-i seadust mitte järgima ja keelates Elering AS-il seadust järgida, ei oleks kohtumäärus seaduslik ega õiguspärane. Kohtumäärus saaks olla õiguspärane vaid juhul, kui tunnistada esialgse õiguskaitse kohaldamist takistavad normid põhiseadusvastaseks ja jätta kohaldamata ning saata määrus Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus on võimalik algatada ka enne asja sisulist lahendamist esialgse õiguskaitse menetluses, kui esialgse õiguskaitse menetluses kohaldatav norm on 3

§ 1113

lõige 14 on asjassepuutuv, kuna sätte puudumisel ja rakendussätetes pikema üleminekuaja sätestamise korral ei oleks kaebajate õiguste riive sedavõrd intensiivne, et seda tuleks kaitsma hakata juba esialgse õiguskaitse korras. Pikema üleminekuperioodi jooksul võiksid kaebajad tasuda liitumistasu teise osamakse ja vabaneda tagatise maksmise kohustusest või leida vajalikud vahendid tagatise maksmiseks. Ainuüksi Elering AS-i korralduste kehtivuse peatamine kaebajate õigusi ei kaitseks, sellele vaatamata tuleks kaebajatel seaduse järgi maksta tagatis hiljemalt 16. maiks 2023 ning Elering AS-il oleks kohustus jätta liitumislepingu pakkumine väljastamata, millega kaotab liitumisleping kehtivuse või liitumismenetlus lõppeb. Kohus ei saa kohustada Elering AS-i kaebajatega liitumismenetlust jätkama olukorras, kus see oleks seadusega vastuolus. 16.

§ 1113

lõige 14 on põhiseadusvastane, sest riivab ebaproportsionaalselt kaebajate ettevõtlusvabadust (PS § 31) ja õiguskindluse põhimõtet (PS § 10), mis hõlmab õiguspärase ootuse ja vacatio legis´e põhimõtet. Tagatis on suur ning ületab mõnel juhul liitumistasu mitu korda. Seadusemuudatusega kohanemiseks ja tagatise maksmiseks antud aeg on ebamõistlikult lühike, et võimaldada leida vajalik raha või saada krediidiasutuse garantii või leida investoreid. Kaebajate hinnangul võtaks investoritelt tagatise maksmiseks vajaliku investeeringu saamine viis kuni kuus kuud. Õiguskindluse põhimõtet rikutakse, sest kaebajad on liitumislepingu sõlminutena juba alustanud oma õiguste teostamist. Seaduse muutmisel ei põhjendatud, miks on vajalik tagatist nii kiiresti maksta ning kuidas on võimalik seda ootamatut kohustust täita kahe kuu jooksul. Ettevõtjalt ei saa nõuda, et ta peaks hakkama juba eelnõu menetluse ajal otsima vahendeid tulevikus võib-olla tekkiva kohustuse täitmiseks (Riigikohtu

1. jaanuari
2. a otsus asjas nr 3-4-1-24-11, punkt 62). Pangagarantii tingimusi hakkas Elering AS välja töötama alles pärast vaidlusaluste sätete jõustumist.
3. Eesmärk võidelda nn fantoomliitujatega ning aidata seeläbi kaasa taastuvenergiale üleminekule on legitiimne ja oluline. Lühike üleminekuaeg ei ole aga fantoomliitujatega võitlemiseks sobiv, vajalik ega mõõdukas abinõu. Meede heidutab ka neid ettevõtjaid, kel on kavas pärast liitumist tootmisseade valmis ehitada, võrku ühendada ning hakata taastuvenergiat tootma. Pikem üleminekuaeg oleks samuti heidutanud fantoomliitujaid, kuid andnuks ülejäänud ettevõtjatele võimaluse leida vajalik raha. Isegi kui fantoomliitujatel oleks olnud võimalus tasuda 70% liitumistasust, on neil iga-aastane kohustus maksta

§ 871

lõigetes 6 ja 7 sätestatud märkimisväärselt suurt tasu tootmisvõimsuse kasutamata jätmise eest. Kaebajate puhul ei ole põhjust arvata, et nad on fantoomliitujad. Nad on võtnud riigi ees siduva kohustuse toota taastuvenergiat. Seadus oleks võinud võimaldada ettevõtjatel tasuda 70% liitumistasu enne lepingus kokku lepitud tähtaega. Elering AS peab pärast esimese osamakse tegemist korraldama kuue kuu jooksul hankemenetluse ning turuosaline saaks tasuda teise osamakse. Tagatise nõude rakendamiseks oleks mõistlik ligikaudu üheksa kuu pikkune üleminekuperiood (Lätis on see kaheksa ja pool kuud). MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED 18. Riigikogu majanduskomisjon on seisukohal, et

§ 1113lõige 14 on põhiseadusega kooskõlas.

19. Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduses ettenähtud meetmete eesmärgiks oli olulise riikliku ressursi (võrguressursi) vabastamine ja liitumiskulude vähendamine, kaotades fantoomliitujad. Seeläbi sooviti alandada elektrihinda, kiirendada taastuvenergiale üleminekut, täita Eestile Euroopa Liidu õigusest tulenevaid kohustusi ja saavutada energiamajanduse korralduse 4

§ 871

lõike 1 kohaselt on liitujal võimalik valida, kas tasuda 38 000 eurot MVA kohta või 70% liitumistasust. Leedus on sarnane tagatis 50 000 eurot MVA kohta. Elering AS-i andmetel oli 70% liitumistasust umbes 21 000 eurot MVA kohta. Tagatise saab tagasi, kui tootmist alustatakse tähtaegselt, ja tagatise saab arvata liitumistasu katteks. Tagatist on võimalik anda ka finantsgarantiina. Tagatise nõue tõi liitumistasu maksmise kohustuse ajaliselt mõnevõrra varasemaks, ei teinud aga projekti kallimaks. Taastuvenergia projektid on väga kapitalimahukad, seega on eelduslikult juba liitumisprotsessi alguses ettevõtjal olemas rahastus projekti elluviimiseks. Pole selge, miks võrguettevõtja keeldus kaebajate puhul teise osamakse vastuvõtmisest, kuigi seadus nägi tagatise alternatiivina ette võimaluse tasuda 70% liitumistasust. 22. Kuigi

§ 871

lõikest 1 ja § 1113 lõikest 14 tulenev tagatise maksmise kohustus riivab põhiseaduslikke õigusi, on riive kujunenud olukorda arvestades (energiakriis, tavapärasest kõrgemad elektrihinnad, ülikõrged võrguga liitumise hinnad, energiajulgeoleku tagamise ja energiaeesmärkide saavutamise vajadus) põhjendatud ja proportsionaalne. Tootmissuunaliste võimsuste kiireks vabastamiseks tuli tagatise kohustus laiendada ka liitujatele, kellel oli juba sõlmitud liitumisleping, samuti näha ette lühike üleminekutähtaeg. Vastasel juhul ei oleks olnud meede piisavalt mõjuv, samuti pidid reeglid olema selged ja tuli tagada turuosaliste õiglane konkurents. Ministeerium konsulteeris pankade ja valdkonna ettevõtjatega 60-päevase üleminekutähtaja piisavuse üle. Meede on praeguseks eesmärgi täitnud, vabanenud on ligikaudu 2 GW võimsust. Üksnes kasutamata võimsuse kasutamata jätmise tasu ei oleks eesmärki saavutanud. Ka nn premeerimismeetmed ei oleks aidanud vabastada võrku fantoomliitujatest ning nõudnuks lisavahendeid. 23. Kaebajate arvates on vaidlusalune säte asjassepuutuv ja põhiseadusega vastuolus. 24. Kaebajad on praeguseks Eestis võrku liidestanud 59 MW tootmisvõimsusega päikeseparke, alustanud täiendava 90 MW tootmisvõimsusega jaamade ehitust ja plaanivad järgmise kahe aasta jooksul alustada veel 900 MW tootmisvõimsusega jaamade ehitusega. Nad on võitnud riigi vastu kohustuse edastada hiljemalt 2026. a-st turule vähemal 90 GWh taastuvenergiat aastas.

-i muutmisest tulenevalt tekkis kaebajatel uus kohustus – anda tagatist kokku 54 904 680 euro ulatuses hiljemalt

1. maiks
2. Vastasel juhul kaotavad liitumislepingud kehtivuse alates
3. maist
4. Kaebajad otsisid võimalusi tagatise andmiseks (garantii andmise, 70% liitumistasu maksmise või mõne projekti realiseerimise abil raha leidmise teel), kuid 60 päeva jooksul lahendust ei leidnud.
5. Kaebajate varad olid kaebuse esitamise ajal kokku 63 811 020 eurot, sh vaba raha 5 291 065 eurot, kohustusi oli 36 337 595 eurot. Oma varasid võõrandades ei oleks kaebajad saanud majandustegevusega jätkata. Varasid ei saanud tagatisena kasutada, kuna need olid varasema tegevuse käigus juba koormatud. Ei oleks ratsionaalne hoida kontol igaks juhuks vabasid vahendeid kümnete miljonite eurode ulatuses. Eesti peamised krediidiasutused pidasid tähtaega liiga lühikeseks, et selle 5

-i muudatuste jõustumisel valmis turuosalistele garantiid andma.

1. Kaebajad pöördusid
2. veebruaril,
3. märtsil ja
4. märtsil 2023 vastustaja poole, et saada arved, mis võimaldaks neil tasuda vähemalt 70% liitumistasust. Vastustaja keeldus arvete väljastamisest ega võimaldanud liitumistasu varem ära maksta. Alles
5. aprillil 2023 muutis vastustaja oma seisukohta ja võimaldas kõigil soovijatel tasuda liitumistasu teine osamakse enne tagatise tasumise tähtaega, sõltumata liitumislepingus ette nähtud tähtaegadest. Samas seadis vastustaja liitumistasu maksmisele uued ja ebamõistlikud lisatingimused. Esitaks pidid kaebajad teavitama teise osamakse tasumises soovist nelja tööpäeva jooksul. Teiseks ei arvutatud liitumistasude ettemakse summasid liitumislepingus kokku lepitu järgi (kaebajate puhul oleks see tähendanud umbes 13,3 miljoni ennetähtaegset tasumist), vaid vastustaja hinnangulisele prognoositavale liitumistasu summale tuginedes. Samas ei avaldanud vastustaja, millel prognoos põhineb ning millal summa suurus avaldatakse (kui palju jääb kaebajatele aega, et summa tasuda). 27.

§ 1113

lõige 14 riivab väga intensiivselt kaebajate omandipõhiõigust, ettevõtlusvabadust, õiguspärast ootust ja õiguskindlust. Neil ei olnud liitumislepingute sõlmimisel võimalik arvestada tagatise maksmise kohustusega, mis pandi neile tagasiulatuvalt. Liitumistaotluse esitamine ja liitumislepingu sõlmimine oli vaidlusaluse normi jõustumise ajaks juba lõppenud tegevus, mistõttu oli normil ehtne tagasiulatuv mõju. Ebamõistlikult lühike üleminekuaeg on vastuolus vacatio legis´e põhimõttega ega ole tavapärane.

1. Tagatise nõue ei ole eesmärgi – lisatootmisvõimsuse kiire turule toomine – saavutamiseks sobiv. See võib algselt teostatavad projektid muuta teostamatuks ning tuua kaasa täiendava aastatepikkuse ettevalmistustöö. Kaebajate projektid on teostatavad, mida kinnitab nii liitumispunktide väljaehitamise finantseerimine kui ka aktiivne planeerimis- ja ettevalmistustegevus. Sõlmitud on ligikaudu 160 maakasutuskokkulepet, omandatud 19 kinnistut, algatatud eriplaneeringute menetlused ja projekteerimistingimuste menetlused, hangitud kümned ehitusload ja projekteerimistingimused, sõlmitud kokkulepped arendustegevuse finantseerimiseks. Fantoomliitujatest vabanemiseks oleks piisanud tootmisvõimsuse kasutamata jätmisega kaasneva tasu kehtestamisest. Kokkuvõttes soodustab tagatise nõue suurema kapitalivõimekusega turuosalisi ja suunab turgu monopoliseerimise suunas, vähendades taastuvenergia tootjate turule tulemist ja töötades vastu taastuvenergia tootmisele.
2. Tagatise nõue ei ole ka vajalik abinõu, kuna juba kohustus tasuda kõik liitumisega seotud kulud, sh 70% ettemaksena, on piisav, võimaldades selekteerida tegelikult tootma asuda soovijad. Samuti oleks olnud võimalik tootmisvõimsuste kiiret lisandumist premeerida. Heidutamiseks oleks olnud piisav kehtestada tootmisvõimsuse kasutamata jätmise tasu. Põhjendatud ei ole seda, miks ei oleks eesmärki saavutanud madalam tagatis. Samuti ei ole tagatis mõõdukas abinõu, sest kaebajate õiguste riive on väga intensiivne, tagatise summa suur ning selle andmiseks võimaldatud aeg väga lühike. Tagatise andmata jätmine võiks kaebajate jaoks tuua kaasa majandustegevuse lõppemise.
3. Justiitsminister on seisukohal, et

§ 1113lõige 14 on asjassepuutuv, kuid põhiseadusega kooskõlas.

Tagatist puudutava regulatsiooni jõustumiseks ettenähtud tähtaeg järgib vacatio legis´e põhimõtet ning ettevõtlusvabaduse riive on proportsionaalne.

§ 871

lõikes 1 sätestatud tagatis on finantskohustus, mida tulenevalt

§ 1113lõikest 14 kohaldatakse tagasiulatuvalt.

Taastuvenergia projektid on üldjuhul kapitalimahukad, mistõttu võib eeldada, et ettevõtjal on olemas kindel rahastus projekti elluviimiseks ja tagatise tasumine ei eelda suuremaid ümberkorraldusi. Tagatist tuleb käsitada liitumistasu ettemaksena ja see ei tee projekti kallimaks. 6

§ 1113lõige 14 on põhiseadusega kooskõlas.

1. Elektri põhivõrk on oluline avalik, kuid piiratud ressurss, mida blokeerisid sellega liituda soovijad, kes ei kavatsenud liitumistaotlusele vastavat tootmisseadet rajada. Kui võrgu läbilaskevõime piirkonnas ammendub, kasvab võimsuse suurendamiseks vajalike investeeringute piirkulu hüppeliselt, kuna võrku tuleb laiendada paralleelsete liinide, alajaamade ja juhtimissüsteemidega. Iga elektri põhivõrguga liituja (liitumistaotluse esitaja, liitumislepingu sõlmija) broneerib võrgust võimsust ning kasvatab seeläbi iga järgneva liituja liitumistasu. Võrgu faktiline üledimensioneerimine tooks lisaks ehituskuludele kaasa ka haldus- ja muid püsikulusid, mille maksavad kinni tootjad ja lõppkokkuvõttes tarbijad.
2. Liituja kohustus katta liitumisega seotud võrguarenduskulud tagas pikka aega turu toimimise, kuid 2021–2022 energiakriis näitas, et see kohustus ei olnud piisav põhivõrgu mahtude ammendumise takistamiseks.
3. a märtsis oli Elering AS-i liitumislepingute järgne tootmisvõimsus umbes 4700 MW, millele lisandus taotlustega broneeritud ressurss. Sisuliselt oleks tulnud fiktiivsete võimsuste vastuvõtmiseks ehitada olemasoleva kõrvale teine põhivõrk, mis tegelikult oleks jäänud valdavalt kasutamata. Uute liitujate liitumistasud olid nii põhi- kui jaotusvõrgus kasvanud ebamõistlikult suureks ning see hakkas takistama taastuvenergia tootmist. Näiteks
4. a ei võetud ühtegi tootmissuunalist liitumistaotlust vastu, kuna iga lisanduv võimsus vajanuks vähemalt 9 miljoni euro suurust investeeringut.
5. Riigil puudus võimalus sundida liitujaid tootmist alustama või võrguressursse vabastama. Kuigi võrgueeskiri seab liitumistaotluse esitamisele tingimusi, ei võimalda need sageli hinnata taotluse tegelikku tõsiseltvõetavust. Turuosalised kasutasid liitumistaotlusi mittesihipäraselt. Praktikas esitati liitumistaotlusi (broneeriti võrgu läbilaskevõime) mitmes erinevas kohas, et valida seadmele asukoht, kus liitumistasu kujuneb kõige soodsamaks. Samuti muudeti tootmistehnoloogiat pärast liitumispunkti rajamist, et minna mööda võrgueeskirjas seatud tingimustest (päikeseenergiaga seotud seadmete puhul on nõuete täitmine lihtsam ja kiirem kui nt tuulegeneraatorite puhul), mis võis aga saada hiljem takistuseks võimsuse tegelikult kasutusele võtmisel. Turuosaliste eesmärgiks võis olla ka oodata elektrihinna tõusu, soov võõrandada liitumispunkt kasumlikult, sulgeda turgu uute konkurentide jaoks jms.
6. Ressursi kiireks vabastamiseks tuli meetmeid rakendada ka ettevõtjatele, kes olid juba esitanud liitumistaotluse ja sõlminud liitumislepingud. Tagatise nõue oli mõeldud uutele ja liitumisprotsessi algfaasis olevatele liitujatele (ei ole veel tasunud 70% liitumistasust), et motiveerida neid liitumisega lõpuni minema ja võimsust mõistliku aja jooksul kasutusele võtma. Paralleelselt liitumispunkti rajamisega peaks toimuma tootmisseadmete ehitus, et broneeritud liitumisvõimsus kasutusele võtta. Majanduslikult oleks ebamõistlik alustada sellega alles pärast liitumispunkti väljaehitamist. Liitumistaotlust esitaval ettevõtjal peaks olema seega vahendid nii liitumise kui tootmisjaama rahastamiseks. Tagatise suurus kujunes tegelikult väljastatud liitumispakkumiste põhjal, peegeldades kulu, millega kindla rahastuse ja perspektiivika äriplaaniga liituja peaks olema valmis niikuinii arvestama. Liitujatele, kes olid juba liitumise protsessis ja panustanud liitumistasu maksetega, võimaldati rakendada tagatise alternatiivina 70% ulatuses liitumistasu nõuet.
7. a juuni alguse seisuga kehtis Elering AS-il tootjatega liitumislepinguid umbes 3113 MVA ulatuses, mis on lähedane Eesti põhivõrgu läbilaskevõimele. Liitumislepingulised tootmisvõimsused olid alates märtsist vähenenud 1714 MVA ehk 1/3 võrra.
8. Vaidlusaluse meetme eesmärk on legitiimne ning meede on eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. See võimaldas vabastada võrguressurssi, sundides liitujad valima, kas nad soovivad alustada tegeliku tootmisega või vabastada broneeritud ressurss. Tagatise nõue ei mõjuta fiktiivseid 7

§ 1113lõike 14 põhiseadusele vastavust.

Vaidluses on kaalul kaalukas avalik huvi ning intensiivne ettevõtlusvabaduse piirang. Tagastades halduskohtu taotluse läbivaatamatult, oleks halduskohtul võimalus sama küsimus Riigikohtu ette tuua põhikohtuasja esimese astme lõpplahendiga. See tooks kaasa olukorra, kus kohtuasjas lõpplahendi saamine viibiks veelgi. Nii võib kohtuasjas saabuda selgus kohaldamisele kuuluvate normide põhiseaduspärasuses alles siis, kui kaebaja on esialgse õiguskaitse kohaldamise kaebuse abil eesmärgi saavutanud. Ühest küljest näitab see, et õiguskaitse süsteem halduskohtu abil toimib. Teisalt ei tohiks lasta tekkida olukorral, kus menetlusliku küsimuse lahendamise tulemil tekkiva viivituse tõttu langeb põhiseaduslikkuse järelevalve küsimus üldse ära. Õigusselguse ja õiguspärase ootuse kaitse aspektist on oluline, et Riigikohus annaks konkreetses normikontrollis põhimõttelise hinnangu tagatise rakendamise 60-päevase tähtaja põhiseaduspärasusele. 40. Tõhusa õiguskaitse tagamiseks tuleb jaatada halduskohtu pädevust. Tagatiskohustus on avalikõiguslik. Seaduses ei ole sätestatud, millise kohtu pädevuses on

-is nimetatud tagatistega seotud nõuete lahendamine. Tegu on era- ja avalik-õiguslike suhete kompleksiga. Kuigi pooltevahelist suhet raamib eraõiguslik leping ning üldujuhul tuleb liitumislepingu üle tekkivad vaidlused lahendada maakohtus, on riik sellesse eraõiguslikku suhtesse sekkunud PS § 113 mõttes avalik-õigusliku kohustuse lisamisega, mille rakendamine ja tagajärjed ei sõltu lepingupooltest. 41. Seadusemuudatuste eesmärk oli kiirelt ja jõuliselt lahendada fantoomliitujate tekitatud turutõke, mis on muutnud uute tootmisvõimsuste liitmise elektrivõrku takistavalt kulukaks. Üldiselt teenivad elektrivõrguga liitumisele seatud piirangud teiste isikute põhiõiguste kaitsmise eesmärki ja on avalikes huvides. Kui taastuvast allikast ja enamasti soodsama hinnaga elektritootmist napib, siis on elektrihind kallim. Samuti piiratakse teiste elektrivõrguga tootmissuunal liituda soovivate isikute õigusi, kui fantoomliitujate tõttu on liitumine muutunud takistavalt kalliks. Õiguspärane eesmärk on 8

§ 1113

lõikes 14 ettenähtud tähtaeg ei ole piisav, et täita

§ 871

lõikes 1 sätestatud tagatise andmise kohustust, mistõttu piirab see ebaproportsionaalselt kaebaja ettevõtlusvabadust ja rikub õiguspärast ootust (ebaehtne tagasiulatuv mõju). Kaebajad ei ole fantoomliitujad, kuna nad on juba taastuvenergia tootjad ning on võtnud vähempakkumisel endale siduva kohustuse edastada hiljemalt

1. a turule vähemalt 90 GWh taastuvenergiat aastas. Tagatise nõudega kaasnevad isiku jaoks rasked tagajärjed. Kui turuosaline on ettevalmistanud või juba teinud investeeringuid või on kaasamas kapitali, siis on ta lähtunud sel ajal kehtinud reeglitest. Kuigi seadused võivad muutuda, siis juba sõlmitud lepingu tingimusi ei tohi riik seadusega muuta sellisel moel, et isegi hea tahte korral pole turuosalisel võimalik seaduse nõudeid tegelikult täita ning tehtud investeering võib seetõttu vähemalt osaliselt kaduma minna. Varasema liitumismenetluse automaatse lõppemise ja uue liitumistaotluse esitamisega kaasnevad taotleja jaoks negatiivsed tagajärjed. Uue liitumistaotluse esitamisel tuleb tasuda võrguettevõtjale lisaks taotlusega nõutavale tagatisele ka menetlustasu ja toimingutasu. Ühtlasi ei pruugi uue liitumislepingu sõlmimisel samas võrgupiirkonnas enam olla vaba edastusvõimsust, mistõttu liitumine läheb kulukamaks kui varem kehtinud liitumislepingu alusel. Liitumislepingu kehtetuks muutumise korral ei muutu kehtetuks ja kasutuks kõik varem tehtu (näiteks planeeringud), kuid maakasutusõiguse kokkulepete kehtivust võib mõjutada arenduseks kokku lepitud tähtaeg.
2. Pole selge, millest tuleneb seadusemuudatuse ettevalmistajate järeldus, et üleminekuaeg oli piisav. Isikud ei saanud tagatise nõuet ega sellega seotud kulutusi prognoosida ega arvesse võtta. On usutav, et ka hästi toimetuleva ja elujõulise äriühingu kontol ei ole 55 miljoni euro ulatuses vabasid vahendeid või ei ole neid vahendeid võimalik kiiresti mujalt vabastada ilma kahju kandmata. Seadusemuudatuse ajendiks olnud avalik huvi oli kaalukas, kuid ei õigusta turuosalise jaoks ebamõistlike nõuete kehtestamist. Eluliselt on usutav, et seadusega ettenähtud 60 päevast ei piisa selleks, et avada uued läbirääkimised projekti investoritega, et saada tagatise ulatuses lisavahendeid. On väheusutav, et tagatise nõudega soovis Riigikogu koondada taastuvenergia turgu nii, et tagatise nõude täitmiseks antud lühikese tähtaja kaudu langevad turult välja need arendajad, kes on plaaninud kasutada oma arenduse rahastamiseks finantsturult kaasatavat kapitali või kelle varade hulk on konkurentidega võrreldes väiksem ja kel seepärast on tagatise nõuet raskem kiiresti täita. Tagatise kohustuse täitmiseks jäetud väga lühike aeg seab ohtu tegelikult elujõuliste taastuvenergia projektide turule tuleku. 44.

8. peatüki sätetest võib poolte kokkuleppel kõrvale kalduda ja peatükis käsitlemata küsimustes rakendada võlaõigusseadust (

§ 83lõiked 2 ja 3).

On segane, kas ja kuidas need sätted

§-le 871 ja

§ 1113

lõikele 14 mõjuvad, ning teadmata, kas seaduse koostajad neid norme üldse tähele panid ja kui panid, siis millist tähendust neile omistasid.

§ 871

lõike 1 ja lõike 9 sõnastus on imperatiivne ega viita sellele, et pooled võiks normis sätestatust soovi korral erinevalt kokku leppida. Seadusesse on loodud kogemata või tahtlikult konstruktsioon, millest võib saada erinevalt aru või mida on võimalik valikuliselt rakendada. 9

-i muutmisest ning kohustusest anda hiljemalt 16. maiks 2023

§ 871lõikes 1 nimetatud tagatis.

51. Kaebajate arvates olid vastustaja e-kirjad korraldused (haldusaktid haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lõike 1 tähenduses) ning nad soovisid nende tühistamist tagatise nõudmise osas (tühistamiskaebus, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lõike 1 punkt 1). Samuti soovisid kaebajad, et tagatise andmata jätmine ei tooks kaasa

§ 871

lõikes 9 nimetatud õiguslikke tagajärgi (liitumismenetluse või liitumislepingu kehtivuse lõppemine), mistõttu nad esitasid ka vastustaja kohustamise ja keelamise nõuded (kohustamis- ja keelamiskaebused, HKMS § 37 lõike 2 punktid 2 ja 3) ning esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse. Kaebajad möönsid, et korraldused võivad olla siiski ka toimingud, esitades asjakohased alternatiivsed nõuded. Vastustaja seevastu oli seisukohal, et tagatise andmise nõue tuleneb vahetult seadusest, kaebajatele saadetud e-kirjad ei olnud haldusaktid ning need saadeti kaebajate teavitamiseks. Lisaks sellele leidis vastustaja, et vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, kuna kaebajate ja vastustaja vahel on tsiviilõiguslik suhe. 52. Halduskohus nõustus kaebajatega, leides, et seadus pani vastustajale avalik-õigusliku kohustuse nõuda põhivõrguga tootmissuunaliseks liitumiseks lepingu sõlminud turuosalistelt hiljemalt 16. maiks 2023 tagatist (

§ 1113lõige 14 koostoimes § 871 lõikega 1).

Seega tegutses vastustaja avalik-õiguslikus suhtes ning vaidluse lahendamine on halduskohtu pädevuses. Vastustaja e-kirjad olid halduskohtu hinnangul käsitatavad korraldustena, kuivõrd neil oli regulatiivne sisu. Halduskohus kohaldas esialgset õiguskaitset, keelates vastustajal rakendada

§ 871

lõikes 9 nimetatud õiguslikke tagajärgi (keelduda kaebajatele liitumislepingu pakkumise väljastamisest või lõpetada liitumismenetlus või -leping) ning kohustades jätkama kaebajatega liitumismenetlust ja täitma liitumislepingut kuni 17. detsembrini 2023. Esialgse õiguskaitse määruses jättis kohus kohaldamata ja tunnistas põhiseadusvastaseks

§ 1113lõike 14 osas, milles tagatis tuli anda üheksast kuust lühema aja jooksul.

53. Kolleegium leiab, et Tallinna Halduskohtu taotlus

§ 1113lõike 14 põhiseaduspärasuse kontrollimiseks ei ole lubatav.

Halduskohus ei lahendanud esialgse õiguskaitse määrusega asjakohast õigusküsimust (kaebaja esitatud nõudeid – vt eespool otsuse punkt 4 ja punkt 51) lõplikult, mistõttu

§ 1113lõige 14 esialgse õiguskaitse rakendamisel ei kohaldunud.

1. Esialgse õiguskaitse eesmärgiks on vältida olukorda, kus kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega oleks oluliselt raskendatud või võimatu (HKMS § 249 lõike 1 esimene lause). Kohus saab kohaldada esialgse õiguskaitse abinõusid, mis on seotud vaidlustatud haldusakti või toiminguga (vt HKMS § 251 lõige 1). Välistatud ei ole esialgse õiguskaitse tagamiseks ka sellise HKMS §-s 251 nimetatud abinõu võtmine, mis on kaebuse esemeks. Seejuures võimaldab HKMS § 251 lõike 1 punkt 5 esialgse õiguskaitse määrusega seada keelde ja kohustusi ka eraisikutele.
2. Kui esialgse õiguskaitse abinõu läheb vastuollu põhiasja lahendamisel kohaldamisele kuuluva sättega, ei pea kohus abinõu rakendamiseks algatama põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust. Siiski peab kohus ka sellises olukorras hindama esialgselt ja ilma põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust algatamata kaebuse eduväljavaateid, sh tõenäosust, et põhiasja lahendamisel kohalduv säte tuleb asja lõplikul lahendamisel tunnistada põhiseadusvastaseks ja jätta kohaldamata. Kaebajate õiguste kaitsmiseks halduskohtumenetluse vältel piisab aga esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamisest 11

§ 1113lõike 14 põhiseaduspärasusest.

57. Kolleegium märgib, et isikute põhiõigusi sedavõrd intensiivselt riivavate sätete kehtestamisel peab seadusandja hoolikalt läbi mõtlema ja selgitama, kuidas on isikutel võimalik oma õigusi kaitsta. Tallinna Halduskohtus toimunud vaidlus näitab ilmekalt, et

-i muutmise seadusega kehtestatud tagatise nõude puhul on mitmed küsimused jäänud ebaselgeks. Esiteks see, kas tagatise nõude üle tekkivad vaidlused tuleb lahendada tsiviil- või halduskohtumenetluse reeglite järgi. Teiseks on keeruline mõista, kas juba sõlmitud liitumislepingute puhul on tagatise nõude rakendumiseks vajalik põhivõrguettevõtja tegevus või tulenevad õiguslikud tagajärjed otse seadusest. Kolleegium nõustub õiguskantsleriga selles, et neile küsimustele vastamisel on kõige olulisem, et isikute põhiõigused saaksid kaitstud. 58. Sunly AS taotles tema kaasamist praeguse kohtuasja lahendamisse ning OÜ Utilitas Wind soovis, et tema seisukoht võetaks kohtuasja juurde. Kuivõrd Tallinna Halduskohtu taotlus jäi läbi vaatamata, jätab kolleegium ka mõlemad menetluslikud taotlused läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 12