TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised RESOLUTSIOON 3-22-1963 15.06.2023 Reelika Kitsing Sergei Matvejevi kaebus Viru Vangla

) § 16 lg 1 p-st 4 tulenevalt koostatakse kinnipeetavale, kelle poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ületab ühte aastat, kinnipeetava individuaalne täitmiskava (ITK), milles nähakse ette ka üldhariduse või kutsehariduse või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolituse andmise vajadus.

§ 36

lg 1 kohaselt võimaldatakse kinnipeetaval omandada kutseharidus, samuti osaleda tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolituses, juhul kui see on ITK-s ette nähtud. Seega ei ole kinnipeetaval subjektiivset õigust nõuda talle kursuste võimaldamist, kui tema ITK-s ei ole talle üldhariduse, kutsehariduse või tööalase enesetäiendamise vajadust ette nähtud. Kinnipeetaval on subjektiivne õigus nõuda üksnes tema ITK-s tema suhtes märgitud abinõude realiseerimist. Viru Vangla poolt vastusena kohtunõuetele esitatud kohtueelse menetluse materjalidest nähtuvalt ei ole kaebajale tema ITK-s eriala omandamist ette nähtud. 5.

§ 16

lg 3 kohaselt muudetakse ja täiendatakse kinnipeetava ITK-d vastavalt kinnipeetava arengule.

§ 16

lg 5 alusel kehtestatud kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi (justiitsministri 14.05.

1. a määrus nr 21) § 4 lg-te 2 ja 3 kohaselt planeeritakse sekkumised riskivaldkondade kaupa kogu karistusaja ulatuses aasta täpsusega, arvestades karistusaja pika- ja lühiajalisi eesmärke ning sekkumiste prioriteete (täitmiskava I osa). Täitmiskava sisaldab kogu karistusaja planeeringu kõrval täitmisperioodi (täitmiskava II osa), milles nähakse ette kinnipeetava suhtes rakendatavad konkreetsed sekkumised lühema aja jooksul. Täitmiskava täitmisperiood on üks aasta, mida arvestatakse alates täitmiskava kinnitamisest. Täitmisperioodil rakendatavad sekkumised planeeritakse kvartali täpsusega. Vastavalt juhendi § 4 lg-le 5 planeeritakse täitmisperioodi lõpus järgmise täitmisperioodi jooksul toimuvad sekkumised. Juhendi § 5 lg 6 sätestab, et täitmiskava koostamisel võib arvesse võtta kinnipeetava ettepanekuid. Kohus märgib, et kaebajal oli võimalik siis, kui planeeriti täitmisperioodi lõppedes järgmise täitmisperioodi tegevusi, teha vanglale ettepanek ITK täiendamiseks ja õppima asumiseks ning varasema hariduse omandamisega seonduvaid asjaolusid vanglale selgitada. Vastavalt Viru Vangla 18.05.
2. a vastusele kaebaja taotlusele ja selgitustaotlusele ei olnud kaebaja
3. a veebruaris toimunud riskihindamise vestlusel nõus koostööks ning keeldus igasugustele küsimustele vastamisest. Selle tõttu lähtuti kaebaja riskihindamise koostamisel olemasolevatest andmetest. Rahvastikuregistri andmetel on kaebajal kutsekeskharidus ning varasemast riskihindamisest tulenes, et kaebaja õppis kutsekoolis 1987–
4. a, kus omandas mööblitisleri eriala. Kohus leiab, et olukorras, kus kaebajale ei ole ITK-s eriala omandamist ette nähtud ning ta ise on keeldunud uue täitmisperioodi tegevuste planeerimisel igasugusest koostööst vanglaga, et ITK-d saaks hariduse omandamise osas täiendada, ei saanud vangla tegevus 2 3-22-1963 soovitud kursuste mittevõimaldamisel kaebaja õigusi niivõrd intensiivselt riivata, et see õigustaks täiemahulise kohtumenetluse korraldamist. Kuna arvutikursustele on kaebaja vangla poolt lisatud, siis selles osas ei tulene vangla tegevusest kaebaja õigustele kohtu hinnangul samuti intensiivset riivet. Kaebaja ei saa eeldada, et vanglal tuleb vastavad kursused talle soovi korral koheselt võimaldada.
5. Muuhulgas eelnevalt väljatoodud põhjustel ei pea kohus kaebaja hüvitamiskaebust ka kuigi perspektiivikaks. Õigusvastase haldustegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldused on sätestatud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-s 1 ning mittevaralise kahju puhul täiendavalt § 9 lg-s
6. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 8 lg 1 sätestab, et varaline kahju hüvitatakse rahas ning hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. RVastS § 9 lg-st 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
7. Kohus leiab, et kuivõrd kaebaja ei ole enda ITK koostamisel vanglaga koostööd teinud ega ka vaidlustanud ITK-d hariduse omandamise osas, siis on ta jätnud kasutamata kahju hüvitamise eelduseks olevad esmased õiguskaitsevahendid. Samuti ei näe kohus põhjuslikku seost vangla tegevuse ja väidetava saamata jäänud tulu vahel seoses sellega, et kaebajal ei pruugi olla võimalik tulevikus keevitaja või kaugsõiduautojuhina töötada. Seega ei saa öelda, et kaebajale oleks vangla tegevuse tulemusena tekkinud varaline kahju RVastS § 8 lg 1 tähenduses. Kohtule ei nähtu ka RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud õigushüvede riivet. Täiendavalt märgib kohus, et Viru Vangla on 18.05.
8. a vastuses õigesti viidanud, et kohtupraktikas on tunnustatud vangla laia kaalumisruumi ITK sisustamisel ja riskide maandamisel, kusjuures hariduse omandamine ei ole prioriteetne teiste resotsialiseerimisele kaasa aitavate tegevuste ees (Riigikohtu 19.10.
9. a otsus asjas nr 3-3-1-28-15, p 36). Kohtule seni esitatud materjalide pinnalt ei nähtu, et vangla oleks kaebaja riskide maandamiseks vajalike vahendite kohaldamisel ilmselgelt kaalumisreegleid rikkunud.
10. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus S. Matvejevi hüvitamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
11. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) 3