Obsah (5)

§ 50§ 56§ 15§ 16§ 2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2023, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-22-4139 (2440,22,004715) Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi

§ 50

lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu“. Piirkiirusest mitte kinni pidamisest mootorsõiduki juhtimisega seonduvat temaatikat on käsitletud kõik võimalikes meedia kanalites. Käesoleva juhtumi puhul oli menetlusalusel isikul teadmine, et õigusrikkumist toime pannes, pidanuks menetlusalune isik arvestama 4 asjaoluga, et õigusrikkumise toimepanemise eest määratav karistus võib olla eelnevast karistusest rangem ning võidakse piirata ka tema juhtimisõigust. Oma tegevusega seadis menetlusalune isik ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate elu ja tervise. Karistusotsuse koostamisel arvestas kohtuväline menetleja kõikide kohtuvälise menetluse käigus kogutud tõenditega, isiku süüd kergendavate ja raskendavate asjaoludega. Juhindudes

§ 56

lg 1 sätestatust määrati karistuseks liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. Samuti kohtuväline menetleja rõhutab, et pannes toime järjekordse kiiruseületamise, ei ole menetlusalune isik sellest vajalikke järeldusi teinud, millest nähtub tema ükskõiksus ja hoolimatus nii enese kui kaasliiklejate suhtes, mistõttu on menetleja seisukohal, et menetlusaluselt isikult juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks on avalikkuse huvides ülekaalukam kui menetlusalusele isikule ajutiselt kujuneda võivad ebamugavused. Kaebuses on isik märkinud, et juhtimisõigus on vajalik ka tööülesannete täitmisel, kuna päevas tuleb sõita pikki vahemaid ning kiiruse ületus leidis aset möödasõitu sooritades. Siinkohal märgib menetleja, et möödasõit ei ole liikluses kohustuslik manööver ning otsuse möödasõidu sooritamiseks langetab juht. Möödasõit on liikluses üks ohtlikumatest tegevustest ning enne möödasõitu peab juht veenduma, et see on ohutu ning, et selle tulemusel ei rikuta muid liiklusseaduse sätteid, sealhulgas ka suurimat lubatud sõidukiirust. Videosalvestiselt ja kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist, mis on väärteoasja materjalides, on selgelt näha, et patrullsõiduk, millest möödasõitu sooritati, liikus maksimaalse lubatud sõidukiirusega. Seega möödasõiduks ei olnud mitte mingit vajadust. Samuti vajab veelkord ära märkimist, et isikul on karistusregistri andmete kohaselt 2 kehtivat väärteokaristust ning mõlemad on seotud lubatud piirkiiruse ületamisega. Karistusregistri andmete kohaselt on isikule eelnevate rikkumiste eest määratud rahatrahvid ning need on täidetud. Karistuseks määratud rahatrahvid olid sanktsiooni keskmises määras või kõrgemad. Seega antud hetkel ei ole otstarbekas määrata isikule karistuseks rahatrahvi, kuna see ei täida oma eesmärki. Karistus peab isikut mõjutama seadusekuulekamalt käituma. Juhtimisõiguse omamine ei ole isiku õigus ega kohustus. Juhtimisõiguse omamine on iga isiku enda vaba valik ning selle säilitamine on samuti iga inimese vaba valik. Mootorsõiduki juht peab ennekõike ise tegema kõik selleks, et täites kehtestatud nõudeid, säilitab ta sellega ka juhtimisõiguse. Rikkudes korduvalt seadust, loob isik ise pinnase, kus tema õigus osaleda juhina liikluses karistusena tühistatakse, kuna üks karistusliik ei ole soovitud tulemust andnud, tuleb isikut mõjutada muude vahenditega ja üheks selliseks mõjutusvahendiks on juhtimisõiguse peatamine. Karistusena juhtimisõiguse äravõtmist ei kohaldata üldjuhul esmakordse rikkumise puhul, tegemist on karistusega, milleni on isik läbi enda püüdluste jõudnud. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku poolt esitatud kaebusega ei ole lisandunud täiendavaid asjaolusid, mida saaks otsuse tegemisel arvesse võtta. Kohtuvälise menetleja esindaja on jätkuvalt seisukohal, et põhjendatud on menetlusalusele isikule määratud põhikaristus ja selle suurus. Ülaltoodut arvesse võttes ning juhindudes VTMS § 120 lg 1 ja § 132 p 1 palub kohtuvälise menetleja esindaja kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata ja kaebus rahuldamata.

1. 16.01.2023 esitas menetlusaluse isiku Aigar Kristovaldi kaitsja vandeadvokaat Indrek Sirk Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale alljärgneva taotluse väärteoasjas nr 4-22-
2. Menetluse senine käik
3. 12.10.2022 koostati Aigar Kristovaldile Lääne-Viru maakonnas, Viru-Nigula vallas väärteoprotokoll süüdistusega lubatud sõidukiiruse ületamises.
4. 08.11.2022 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur Ida-Virumaal, Jõhvis otsuse väärteoasjas.
5. 14.11.2022 esitas menetlusalune isik Ida prefektuurile teabenõude, et kohtuväline menetleja väljastaks talle koopiad väärteoasja materjalidest. 5
6. 23.11.2022 vastusega keeldus Ida prefektuur koopiate väljastamisest ning kohustas menetlusalust isikut sõitma Jõhvi toimikuga tutvuma.
7. 24.11.2022 esitas menetlusalune isik kaebuse Harju Maakohtule, milles taotles karistuse asendamist rahatrahviga. Taotluse põhjendused
8. Enne maakohtule kaebuse esitamist soovis menetlusalune isik tutvuda väärteotoimikuga, kuid kohtuväline menetleja keeldus VTMS § 62 lg 4 nõudeid rikkudes toimiku koopia väljastamisest. On äärmiselt kahetsusväärne, et selline praktika on Jõhvi politseijaoskonnas tavapärane. Sellise tegevusega lõi politsei olukorra, kus menetlusalune isik ei saanudki väärteomaterjalidega tutvuda. Kaitsja on läbinud väärteoasjas nr 4-22-4554 sarnase kadalipu ning Viru Maakohus tuvastas isiku õiguste rikkumise materjalide koopiate väljastamisest keeldumisel. Menetluspraktika ühtlustamiseks ning edaspidi selliste ebaseaduslike toimingute vältimiseks täiendab menetlusalune isik oma kaebust taotlusega tuvastada tema õiguste rikkumine koopiate väljastamisest keeldumisel. Ühtegi teist menetlust sellise õiguste rikkumise tuvastamiseks ei ole olemas.
9. Kuna selline tegevus tekitas menetlusaluses isikus kahtluse menetluse õiguspärasuses, siis palus ta kohtule esitatud kaebuses kontrollida kiiruse mõõtmise asjaolusid ja usaldusväärsust. Tänu maakohtule on kaitsja saanud tutvuda kohtuvälise menetleja toimikuga ning analüüsida tõendeid. On saanud neid ka menetlusalusele isikule tutvustada. Kiiruse mõõtmise protseduur on jälgitav ning väärteoprotokolli kantud kiirus on tõepoolest Aigar Kristovaldi juhitud sõidukilt. Aigar Kristovald sai aru juba tema peatamisel, et ta on ületanud lubatud sõidukiirust, kuid olles keskendunud eelkõige möödasõidu ohutusele ei jälginud ta kogu aeg oma kiirust. Seetõttu sooviski ta veenduda selles, kas ta ületas just etteheidetud määras lubatud sõidukiirust. Käesolevaks ajaks on see asjaolu saanud selgeks ning Aigar Kristovald ei taotle väärteoasja arutamisel kiirust mõõtnud politseiniku ülekuulamist. Aigar Kristovald tunnistab täielikult rikkumist ning leiab, et patrullpolitseinike väärtuslikku tööaega ei ole vaja raisata kohtuistungil osalemisele. Kui Aigar Kristovald oleks saanud tutvuda toimikuga enne kaebuse esitamist, siis ei oleks ta kaebuses ka seda palvet esitanud.
10. Kaitsja palub kohustada kohtuvälist menetlejat esitama ka kasutatud kiirusemõõteseadme taatlustunnistuse, mis kehtis kiiruse mõõtmise ajal, kuna mõõtetulemuse jälgitavuse tõendamiseks on nõutav kiirusemõõteseadme taatlemine (mõõteseaduse § 5 lg 2 ja 6 lg 7). Eeltoodule tuginedes palub kaitsja:
11. Mitte kutsuda kohtuistungile menetlustoiminguid läbi viinud politseiametnikke, kuna menetlusalusel isikul ei ole neile ühtegi küsimust ega etteheidet nende poolt läbi viidud menetlustoimingutele;
12. Tunnistada Aigar Kristovaldi õiguste rikkumist seoses väärteotoimiku materjalidest koopiate tegemisest keeldumisel (VTMS § 62 lg 4 rikkumine);
13. Kohustada kohtuvälist menetlejat esitama väärteoasjas kasutatud kiirusemõõteseadme taatlustunnistus;
14. Tühistada Aigar Kristovaldile koostatud väärteootsus osaliselt, s.o määratud karistuse osas ning kohaldada tema suhtes rahatrahvi.
15. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 19.01.2023 määrusega jäeti rahuldamata kaitsja taotlus mitte kutsuda kohtuistungile menetlustoiminguid läbi viinud politseiametnikke. Kohus on kutsunud kohtuistungile 15.02.2023 kell 14.00 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja tunnistaja R. K. (K.). Kaitsja taotluse osas tunnistada Aigar Kristovaldi õiguste rikkumist seoses väärteotoimiku materjalidest koopiate tegemisest keeldumisel (VTMS § 62 lg 4 rikkumine), võtta seisukoht kohtuotsuses. Kohtuvälisel menetlejal esitada nimetatud taotluse osas oma seisukoht kohtule kas enne kohtuistungit kirjalikult või kohtuistungil suuliselt. Rahuldati kaitsja taotlus, et kohtuväline menetleja esitab kohtule väärteoasjas kasutatud 6 kiirusemõõteseadme taatlustunnistuse. Kaitsja taotluse osas tühistada Aigar Kristovaldile koostatud väärteootsus osaliselt, s.o määratud karistuse osas ning kohaldada tema suhtes rahatrahvi, võtta seisukoht kohtuotsuses.
16. 07.02.2023 edastas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskond vastuse Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 19.01.2023 määrusele väärteoasjas nr 4-22-
17. Vastuseks kohtumääruse punktile 2 selgitab kohtuväline menetleja, et ei ole rikkunud menetlusaluse isiku õigust väärteoasja materjalidest koopia tegemisest ega õigust väärteotoimikuga tutvumisele, sest tegelikult isiku teabenõudele saadetud vastuses on kohtuväline menetleja selgelt kirjeldanud, kuidas ja kus toimub väärteotoimiku koopiate väljastamine. Seega ei keeldunud kohtuväline menetleja koopiate väljastamisest ning tehtud järeldus justkui oleks kohtuväline menetleja koopiate väljastamisest keeldunud, on meelevaldne ja täiesti alusetu. 17.11.2022.a esitatud teabenõudes palus menetlusalune isik kohtuvälisel menetlejal väljastada talle väärteoasja materjalide koopiad, sealhulgas ka videosalvestised. Menetlusaluse isiku teabenõudele vastas kohtuväline menetleja 23.11.2022.a ehk vastavalt Avaliku teabe seaduse § 18 lg 1 nõudele, mille kohaselt teabenõue täidetakse viivituseta, kuid mitte hiljem, kui viie tööpäeva jooksul. Kohtuväline menetleja on menetlusaluse isiku teabenõude lahendamisel ja sellele vastamisel juhindunud väärteomenetluse seadustiku § 114 lg 5 sätestatust. Oma kirjalikus vastuses teabenõudele selgitas kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule, et tulenevalt VTMS § 114 lg 5 asub väärteotoimik kaebuse esitamise tähtaja jooksul kohtuvälise menetleja juures ja seda ei väljastata. Menetlusosalised võivad väärteotoimikuga tutvuda menetlejaga eelnevalt kokku leppides Jõhvi politseijaoskonnas aadressil: Rahu 38, Jõhvi linn, Ida-Virumaa tööpäevadel: esmaspäevast-neljapäevani kella 09:00 kuni kella 16:45-ni ning reedeti kella 09:00 kuni kella 15:30-ni ja teha sellest väljakirjutusi või taotleda tasu eest koopiate tegemist toimiku materjalidest. Lisaks sellele samas vastuses kohtuvälise menetleja poolt oli märgitud, et menetlusaluse isikuga on mitmeid kordi püütud telefoni teel ühendust saada, kuid see õnnestunud ei ole. Sellega kohtuväline menetleja püüdis kiiremas korras ka suuliselt vastata menetlusaluse isiku teabenõudele. See, et menetlusalune isik ise ei tulnud kohtuvälise menetleja juurde väärteotoimikuga tutvuma ja sellest koopiaid tegema, oli tema enda vaba valik ja otsus. Arusaamatu on see, miks nüüd on asutud seisukohale, et kohtuväline menetleja oleks justkui keeldunud. Vastuseks kohtumääruse punktile 3 kohtuväline menetleja edastab kiirusmõõturi Stalker DSR 2X nr DP021147 taatlustunnistuse koopia. MENETLUS KOHTUS
18. Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas 15.02.2023 toimunud kohtuistungil jäi menetlusalune isik Aigar Kristovald kohtule esitatud kaebuse juurde.
19. Tunnistaja R. K. kinnitas kohtuistungil 15.02.2023, et 12.10.2022 sai teostatud TallinnNarva mnt-l liiklusjärelevalvet, kui kella 11 paiku patrullpolitsei sõidukist umbes 100 m tagapool otsustas veoautodest möödasõitu sooritada mootorsõiduk Audi. Möödasõidu lõpetades sai Audi kiiruseks fikseeritud 132 km/h teelõigul, kus lubatud suurim sõidukiirus on 90 km/h. Seejärel sõiduk lähenes patrullsõidukile, sooritas ka patrullsõidukist möödasõidu, mille järel sai antud peatumismärguanne siniste-punaste vilkuritega. Minnes isikuga vestlema, isik tunnistas süüd, oli viisakas. Kontrollides isiku andmeid selgus, et sellel hetkel isikul juba oli kaks kehtivat karistust kiiruse ületamise eest ja sai koostatud väärteoprotokoll. Audi tegi kahest veoautost möödasõitu. Kiirus sai fikseeritud peale seda kui veoautodest möödasõit oli tehtud ja seejärel sõiduk lähenes patrullsõidukile ja tegi veel patrullsõidukist ka omakorda 7 möödasõidu. Ta ei mäleta, kas juht põhjendas, kuhu tal kiire oli. Juht oli autos üksinda. Isikule näidati kiirusmõõturi seadme fikseeritud näitu, ta tutvus sellega ja oli sellel hetkel näiduga nõus.
20. Menetlusalune isik Aigar Kristovald kinnitas kohtuistungil, et pärast otsuse kättesaamist ei ole tal ühtegi rikkumist enam 3,5 kuu jooksul olnud. Rahatrahvid on talle mõju avaldanud, kuna ta on püüdnud alati peale rahatrahvide saamist mitte kiirust ületada. Pärast seda, kui ta sai otsuse politseilt, et juhtimisõigus peatatakse 4 kuuks, jõudis talle kohale, mis see tema perele tähendab, kui ta ei saa lapsi kooli ja trennidesse viia. Ta tunnistab oma süüd ja kahetseb toimepandud tegu. Kuna on ehitusettevõttega tegemist, siis objekte on sel üle Eesti, et kahjuks Tallinnas ei ela ära sellega, kui ainult Tallinna objekte teha. Ta kiirustas Tallinnast Narva koosolekule ja tegi ajaliselt valearvestuse. Kahest veoautost sõitis ta mööda ja siis järgmine sõiduk, millest ta möödasõitu tegi, oli politseipatrull. Siis ta ei teadnud, mis auto see oli. Eelnevalt sõitis ta politseiauto taga päris pikalt, kuskil 10 või rohkem minutit, ja politseiauto sõitis rekade taga ka päris pikalt, enne kui nendest mööda sõitis. Ta ei mõelnud tol hetkel kahjuks sellele, et tal on kaks kehtivat karistust ja mõlemad määratud lubatud sõidukiiruse ületamise eest, et juhul kui ta nüüd seadust rikub, et siis ei või tal enam nii hästi minna. Teabenõude tegi ta 14.11.2022 ning edastas selle politseile. 21.11.2022 küsis ta veel üle. Kokku saatis ta kaks kirjalikku pöördumist politseile. Telefoni teel suhtles ta ka A. M.ga. Kaebetähtaeg hakkas kätte jõudma, siis helistati ja öeldi, et ei saa saata neid dokumente, vaid palutakse tulla Jõhvi. Kui ta õigesti mäletab, siis tal ei olnudki enam aega Jõhvi minna, seal oli 1- või 2-päevane aken.
21. Kohtuvälise menetleja esindaja selgitas kohtuistungil, et menetlusaluse isiku poolt oli teabenõue esitatud 14.11.2022, aga registreeritud kantselei töötaja poolt 17.11.
22. Kohtuvälise menetleja esindaja ei osanud vastata, miks nii mitu tööpäeva selle teabenõude registreerimine viibis. Tema vastas teabenõudele 23.11.
23. Antud juhul menetlusaluse isiku teabenõudes puudus taotlus selle kohta, et ta soovib materjalide saatmist tema e-postile. Ta palus väljastada. Sellepärast kohtuväline menetleja vastas isikule, millal ta saab tulla jaoskonda tutvuma toimikuga ja võtta koopiad. Kui inimene taotleb teabenõudes näiteks materjalide saatmist tema e-postile, edastatakse talle e-postile. Juhul, kui näiteks materjalis on mahukas videosalvestis ja antud videosalvestist ei saa tehnilistel põhjustel e-postiga edastada, siis politsei ei edasta. Lisaks sellele, kui on mahukas videosalvestis, siis seda ei saa krüpteerida menetlusaluse isiku isikukoodile ja edastada salvestist. Isikule ei edastatud materjale, talle selgitati, kust ta saab kätte koopiad sellest materjalist. Isiku teabenõudes puudus taotlus selle kohta, et ta soovib koopiaid saada oma e-postile. Sellepärast oli selgitatud isikule, sest tavaliselt inimesed tulevad jaoskonda tutvuma toimikuga ja kätte saama koopiaid toimikust.
24. Kaitsja märkis kohtuistungil, et Aigar Kristovald on tunnistanud väärteo toimepanemist. Ta ületas lubatud sõidukiirust möödasõidu teostamise ajal. Pärast kohtuvälise menetleja materjalidega tutvumist ei ole ühtegi etteheidet politsei tegevusele sündmuskohal. Kui Aigar Kristovald oleks kaebuse esitamise faasis saanud nende materjalidega tutvuda, siis oleks tal puudunud ka igasugune vajadus kaebuses viidata sellele, et ta soovib, et kohus kontrolliks seda, kas see kiiruse mõõtmine ikkagi on päris õigesti toimunud. Jäänud on lahendada kaks küsimust. Esiteks, milline seisukoht võtta politsei tegevuse osas, kui ta ei väljastanud väärteomaterjalidest koopiaid. Ei ole ühtegi teist menetlusliiki, kus saaks sellele küsimusele vastuse, kus saaks kohtu hinnangu sellele, sest kohtuvälise menetleja tegevust saab vaidlustada ainult kuni menetluses otsuse tegemiseni. Seda ongi võimalik vaidlustada või kohtu hinnangut saada ainult väärteoasjas tehtud otsust vaidlustades. Kaitsja julgeb öelda, et 8 tema jaoks ei olnud need A. M. väited istungil küll kuidagi veenvad. Kui inimene saadab politseile e-kirja, milles ta palub väljastada endale täielikult toimiku materjalid, siis ei ole see kaitsja arvates inimlik ega seaduslik, et vastatakse kõige viimasel päeval ja ei vastata üldse mitte sellele, mida inimene on küsinud. Ehk siis selles teabenõudes ei küsinud Aigar Kristovald seda, et millal ta saab tutvuda toimiku materjalidega, vaid ta esitas selge taotluse väljastada materjalid. Huvitaval kombel, kui kohus palus väljastada kohtuvälisel menetlejal materjalid, siis ei saatnud A. M. kohtule kirja, et austatud kohtunik, te võite tulla Jõhvi politseijaoskonda ja vaadata neid siis esmaspäevast-neljapäevani 9-16 ja reedeti sellistel kellaaegadel, vaid politsei saatis kohe toimiku materjalid kohtule ära. Kaitsja palve kohtule on tunnistada Aigar Kristovaldi õiguste rikkumist selles küsimuses kohtulahendiga. Viimane küsimus on, et LS § 227 lg 2 näeb ette sellise karistusliigi nagu kohtuväline menetleja kohaldanud on. Juhtimisõiguse võib isikult ära võtta, võib seda teha kuni 6 kuuks, see on diskretsiooniotsus. Tegelikult seadus ei näe ette seda, et kas sellise karistusliigi kohaldamiseks peaks tegu olema toime pandud 1 kord, 2 korda või 10 korda. See on igakordne eraldi otsustuse küsimus, kas isiku suhtes kohaldada rahatrahvi või kohaldada juhtimisõiguse ära võtmist. Ja selleks tuleb pöörduda siis

§ 56

poole ehk mis on karistuse mõistmise eesmärgid, milliseid asjaolusid võib arvestada karistuse määramisel või mõistmisel ja selles osas on kohtuväline menetleja oma viited teinud. Kaitsja saab aru, et kõige olulisem viide, kõige olulisem põhjus, miks otsustati juhtimisõiguse äravõtmise karistust kohaldada oli see, et Aigar Kristovaldil tõepoolest enne seda rikkumist oli kaks kustumata karistust lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Tänaseks on olukord muutunud. Esiteks on Aigar Kristovald lõpetanud uute väärtegude toimepanemise, ta ei ole ühtegi uut väärtegu toime pannud ja teiseks on need karistused, mis varem olid kehtivad, tänaseks üks täielikult kustunud ja teine nii-öelda kustumise ääre peal. Riigikohus on 19.10.2018 lahendis nr 4-17-5471 p-s 27 leidnud järgmist, kuna kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse peale asja arutama asuv maakohus lahendab asja VTMS § 123 lg 2 kohaselt täies ulatuses (ab ovo, de novo), saab maakohus isikule karistust mõistes eripreventiivsete kaalutluste all isiku varasema karistatuse tuvastada vaid maakohtu otsuse tegemise hetkel kehtivatele karistustele toetudes. Ehk siis on muutunud õiguslik situatsioon. On muutunud see, millele tuginedes Aigar Kristovaldile määratavat karistust mõista saab. Ja väärteomenetluses mitte mingisugust võimalust või viidet kasutada arhiivi kantud karistusi ei ole. Ehk siis see tähendab seda, et kuigi teo toimepanemise ajal ja kuigi ka karistuse määramise ajal kohtuvälise menetleja poolt oli tõesti tal 2 kehtivat väärteokaristust, on need teod siiski tänases vaates nii ammu toime pandud, et üks karistustest on kustunud ja teine kustub

1. veebruaril, sest karistus on täidetud 22.02.
2. Järelikult nädala aja pärast tal seda karistust ei ole. Ja see on ka põhjus, miks kaitsja leiab, et Aigar Kristovaldi selgitusi selle kohta, et rahatrahvid on talle mõjunud, saab tegelikult uskuda. Isik andis ütlusi ka selle kohta, et ta terve tee ei kihutanud, et ta kümmekond minutit oli oodanud võimalust nendest veoautodest mööda sõitmiseks. Videosalvestiselt oli näha, et oli ilus päikesepaisteline ilm, täiesti kuiv tee, hea nähtavus. Selles valguses ei olnud kaitsja arvates süü keskmisest suurem, et oleks pidanud kohaldama karistust, mis on üle keskmise määra. Aigar Kristovald on algusest peale kahetsenud ja tunnistanud oma süüd ja juhtimisõiguse äravõtmine tõepoolest mõjutab väga oluliselt tema elu. Nüüd neid rikkumisi enam ei ole tulnud ehk siis ta on selgelt oma käitumist muutnud ja ka viimane rikkumine ei olnud lihtsalt kiiruse ületamine, vaid just sellises liiklusolukorras, mille kohta kaitsja millegipärast julgeb arvata, et iga autojuht on lubatust suurema kiirusega sõitnud. Kas nii palju just pidi seda kiirust suurendama, on tõesti juba valikute küsimus. Kaitsja taotleb: esiteks, tunnistada Aigar Kristovaldi õiguste rikkumist, et talle koopiaid ei väljastatud ning teiseks, tühistada kohtuvälise menetleja otsus karistuse osas ja kohaldada Aigar Kristovaldi suhtes rahatrahvi. 9
3. Kohtuvälise menetleja esindaja märkis kohtuistungil, et antud väärteo toimepanemine on tõendatud nii kohtuvälise menetluse käigus kui ka leidnud kinnitust kohtuistungil. Mis puudutab karistuse määramist, siis kohtuväline menetleja ei nõustu kaebaja ega kaitsja arvamusega, et määratud karistus on ebaproportsionaalselt suur ning isikule tuleb määrata rahatrahv. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks on vastavuses nii teo raskusega kui ka isiku süüga. Määratud karistus on eesmärki täitev ning vastavuses õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohtuvälise menetleja seisukoht on olemas nii otsuses kui ka kohtule esitatud kohtuvälise menetleja seisukohas. Kohtuväline menetleja jääb varem esitatud seisukohtade juurde ja palub kohtul neid arvestada otsuse tegemisel. Aga lühidalt peab vajalikuks korrata, et vastavalt

§ 56lg 1 olevatele sätetele on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku poolt ületatud kiirus oli väga suur - 37 km/h ehk ligilähedane LS § 227 lg-le 3, mis on mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 41-60 km/h ja antud rikkumise eest on veelgi karmimad karistused. Kiiruse ületamine on äärmiselt ohtlik, kuivõrd juhitavust on suurel kiirusel lihtsam kaotada, vaatamata sellele, et oli hea ilm. Sõidukiirus mõjutab nii liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust kui ka selle raskusastet. Kui isik on juhtinud mootorsõidukit nii suure kiirusega, siis ta ei ole suuteline võimalikele esinevatele ohtlikele olukordadele õigeaegselt reageerima. Väärtegu oli toime pandud päevasel ajal, suure liiklustihedusega teel Tallinn-Narva mnt-l ning möödasõidu sooritamisel, mis omakorda suurendab liiklusohtu. Ja siinkohal märgib kohtuväline menetleja, et möödasõit ei ole liikluses kohustuslik manööver ning otsuse möödasõidu sooritamiseks langetab juht ise. Möödasõit on liikluses üks ohtlikumatest tegevustest ning enne möödasõidu tegemist peab juht veenduma, et see on ohutu ning selle tulemusel ei rikuta muid liiklusseaduse sätteid, sealhulgas ka suurimat lubatud sõidukiirust. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaitsja arvamusega selles osas, et otsuse tegemisel tuleb arvestada hetkel kehtivat karistusregistri väljavõtet, kuna väärteo toimepanemise ajal karistusregistri andmete kohaselt oli isikul kaks kehtivat väärteokaristust ja mõlemad karistused on seotud kiiruse ületamisega, sellest isik ise rääkis istungil ja tunnistaja kinnitas. Aasta jooksul oli see juba kolmas kiiruse ületamine isiku poolt. Seega ei ole menetlusalune isik eelmistest karistustest mingeid järeldusi teinud ja talle määratud karistused rahatrahvi näol summas 200 eurot ja 320 eurot samasuguse teo toimepanemise eest oma eesmärki täitnud ei ole. Kohtuväline menetleja pöörab tähelepanu, et üks karistustest aegus 03.01.2023, et mitte nii ammu. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik käitub endiselt liiklust ohustaval viisil ja nimetatud asjaoludele tuginedes ning antud juhul on menetleja seisukohal, et sama karistusliigi ehk rahatrahvi jätkamisel ei ole enam mõtet. Karistus peab hakkama mõju avaldama, seega on tegemist olukorraga, mille puhul on juhtimisõiguse äravõtmine ainus loogiline jätk korduva rikkumise puhul, kus eelnev karistusviis on jäänud eesmärgi saavutamise puhul jõuetuks. Tõepoolest kohtuväline menetleja nõustub sellega, et karistust kergendav asjaolu on süü tunnistamine, seda oli arvestatud ka otsuse tegemise ajal. Arvestades eeltoodut jääb kohtuväline menetleja tehtud otsuse juurde ning palub jätta menetlusaluse isiku kaebus karistuse määramise osas rahuldamata ning otsus muutmata. Kuna kaitsja rääkis ka seda, et kohtuvälise menetleja poolt oli rikutud isiku õigusi materjalidega tutvumise osas, siis kohtuväline menetleja ei nõustu sellega ja on seisukohal, et ei ole rikkunud menetlusaluse isiku õigust väärteoasja materjalidest koopia tegemisel. Esitatud teabenõudes palus isik kohtuvälisel menetlejal väljastada väärteoasja materjalid, koopiad, sealhulgas ka videosalvestised. Kohtuväline menetleja on menetlusaluse isiku teabenõude lahendamisel kirjalikus vastuses teabenõudele selgitanud isikule, et tulenevalt VTMS § 114 lg 5 asub väärteotoimik kaebuse esitamise 10 tähtaja jooksul kohtuvälise menetleja juures ja isikul on õigus tutvuda toimikuga Jõhvi politseijaoskonnas, kuid menetlusalune isik ei tulnud jaoskonda koopia kättesaamiseks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid tulenevalt VTMS §-st 123 lg 2 arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Vastavalt VTMS §-le 133 peab kohus käesolevat kaebust lahendades otsustama järgmised küsimused: 1) kas väärteoasjas ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid; 2) kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse; 3) kas teo on pannud toime menetlusalune isik; 4) kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud; 5) kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt; 6) kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust; 7) kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega; 8) kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. Liiklusseaduse (LS) § 15 lg 1 p 1 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis. LS § 227 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel kontrollitasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrollitasandile (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-7410). Kohus süüteokoosseisu olemasolu kontrollimisel peab seega alustama süüteokoosseisu objektiivsest küljest.
2. LS § 227 lg 2 kohaselt on karistatav mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21-40 kilomeetrit tunnis. Käesolevas väärteoasjas kogutud ja kontrollitud tõendite kogumi pinnalt loeb kohus tuvastatuks selle, et menetlusalune isik Aigar Kristovald 12.10.2022 kell 11.16 Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Tallinn-Narva mnt
3. kml juhtis mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga xxxx asulavälisel teel kiirusega 132 +/- 5 km/h, lubatud suurim kiirus antud teelõigul 90 km/h, seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 37 km/h. Kohus loeb menetlusaluse isiku Aigar Kristovaldi süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, politseisõiduki (kutsung 4071) pardakaameratega tehtud videosalvestistega, mis on salvestatud DVD-R plaadile ning tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlustega. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist (tl 28) nähtub, et 12.10.2022 Tallinn-Narva mnt
4. km-l Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse 11 patrullpolitseinik R. K. teostas riikliku järelevalve korras Aigar Kristovaldi poolt juhitud mootorsõiduki Audi A6 registreerimismärgiga xxxx sõidukiiruse mõõtmist 12.10.2022 kell 11.16 Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Tallinn-Narva mnt
5. km-l sõidusuunaga Narva. Kasutatud kiirusmõõtur: Stalker DSR 2X nr DP
6. Seadme testid: 12.10.2022 kell 9.05, töökorras. Mõõtmise tehiolude kirjeldus: koht – asulaväline tee, nähtavus – hea, valgustus – valge aeg, ilmastik – sademeteta, teeolud – kuiv, teekate – kattega tee. Patrullauto/mõõtja asukoht: Tallinn-Narva mnt
7. km. Täpsustav koht: liikus 1 sõidurajal, patrullauto kiirusmõõtja seadme lugemi järgi 90 km/h. Kiirusmõõturi paigaldus mõõtmise ajal: statsionaarselt paigaldatud seadmega. Sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõterežiim: samas suunas liikuva objekti kiiruse mõõtmine liikuvast sõidukist. Mõõdetava mootorsõiduki liikumine: liikus pärisuunavööndi 1 sõidurajal, sooritas möödasõitu, mitu sõidukit, jõudis ette pärisuunas ees liikuvast sõidukist. Liikus patrullsõiduki suhtes: lähenes mõõtjale, samas suunas. Seadme helisignaal (Doppler helisignaal) oli radarmõõturil ühtlane. Kiirusmõõturi lugem: 132 km/h. Laiendmääramatus: +/- 5 km/h. Lõplik mõõtetulemus 127 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus: 90 km/h. Juhile näidati seadmel lukustatud näitu (lugemit): jah. Mõõtmise ajal kasutati video/helitehnikat Digital Ally. Juht Aigar Kristovald on protokolliga tutvunud, näiduga nõus, kinnitades seda oma allkirjadega. Politseisõiduki pardakaameratega tehtud videosalvestistelt (tl 37a) nähtub samuti, et patrullauto liigub Tallinn-Narva mnt-l kiirusega 90 km/h ning fikseerib temaga samas suunas liikuva mootorsõiduki Audi A6 registreerimismärgiga xxxx sõidukiiruseks 132 km/h. Taatlustunnistusega (tl 83) on tõendatud, et kiirusmõõtur Stalker DSR 2X vahemuundur: S.N. DP021147 on 28.02.2022 läbinud kordustaatluse ning vastab esitatud nõuetele. Politsei- ja Piirivalveameti Ida personalitalituse personalispetsialisti H. P. tõend (tl 85-86) kinnitab, et patrullpolitseinik R. K. on läbinud „Pädeva mõõtja koolituse“ 03.06.
8. Tunnistaja R. K. (K.) kohtuistungil antud ütlustega on tõendatud, et ta teostas 12.10.2022 Tallinn-Narva mnt-l liiklusjärelevalvet, kui kella 11 paiku patrullautost umbes 100 m tagapool otsustas veoautodest möödasõitu sooritada mootorsõiduk Audi. Möödasõidu lõpetades sai Audi kiiruseks fikseeritud 132 km/h teelõigul, kus lubatud suurim sõidukiirus on 90 km/h. Seejärel nimetatud sõiduk lähenes patrullsõidukile, sooritas ka patrullsõidukist möödasõidu, mille järel sai antud peatumismärguanne siniste-punaste vilkuritega. Menetlusalune isik Aigar Kristovald on kohtuistungil antud ütlustes oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandud tegu. Ta selgitas, et tuli Tallinnast ja kiirustas koosolekule Narva ning tegi kahest veoautost ja politseisõidukist möödasõidu. Hinnates kõiki tõendeid kogumis, on kohus seisukohal, et menetlusalune isik Aigar Kristovald realiseeris LS § 227 lg-s 2 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu tunnused.

§ 15

lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et Aigar Kristovald pani teo toime otsese tahtlusega, sest mootorsõidukijuhina on tal spidomeetrit jälgides kogu aeg olemas ülevaade oma sõidukiirusest ning otsustades teha möödasõidu kolmest sõidukist, pidi ta olema teadlik sellest, et ületab sel hetkel lubatud suurimat sõidukiirust ning vähemalt möönma, et teostab sellega süüteokoosseisule vastava asjaolu. 12 Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid Aigar Kristovaldi teos ei esine. Väärteomenetluse seadustiku §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. Eeltoodust nähtuvalt on Aigar Kristovald pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 227 lg 2 järgi. 17.

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Eelnevalt on tõendamist leidnud, et LS § 227 lg 2 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik Aigar Kristovald.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on leidnud, et karistust kergendav asjaolu on süü tunnistamine, karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja on määranud Aigar Kristovaldile LS § 227 lg 2 alusel põhikaristuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise neljaks kuuks. Peamine argument, millele kohtuväline menetleja 08.11.2022 karistust määrates tugines, oli see, et karistusregistri andmete kohaselt oli menetlusalusel isikul 2 kehtivat väärteokaristust kiiruse ületamise eest ning et aasta jooksul on see juba kolmas kiiruse ületamine. Seega ei ole menetlusalune isik eelmistest karistustest mingeid järeldusi teinud. Varem määratud karistused (rahatrahvid summas 200 eurot ja 320 eurot) samalaadse teo toimepanemise eest oma eesmärki täitnud ei ole. Kohtuväline menetleja leidis, et tegemist on olukorraga, mille puhul juhtimisõiguse äravõtmine on ainus loogiline jätk korduva rikkumise puhul, kus eelnev karistusviis on jäänud eesmärgi saavutamise puhul jõuetuks. Kohus märgib, et juba kohtuistungil 15.02.2023 Aigar Kristovaldi kaebust arutades ei olnud tema registrisse kantud karistusandmed enam samad, mis 08.11.2022, kui kohtuväline menetleja tema suhtes karistusotsuse tegi, sest karistus LS § 227 lg 3 järgi oli kustunud (tl 87). Kohtuotsuse tegemise hetkel puudub Aigar Kristovaldil kehtiv karistus (tl 98). Karistusregistri seaduse (KarRS) § 5 lg 1 järgi on registrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 19.10.2018 otsuse nr 4-17-5471 p-s 27 selgitanud, et kuna kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse peale asja arutama asuv maakohus lahendab asja VTMS § 123 lg 2 kohaselt täies ulatuses (ab ovo, de novo), saab maakohus isikule karistust mõistes eripreventiivsete kaalutluste all isiku varasema karistatuse tuvastada vaid maakohtu otsuse tegemise hetkel kehtivatele karistustele toetudes. Maakohtu poolt isikule karistuse mõistmisel eripreventiivsete kaalutluste raames otsuse tegemise hetkeks arhiveeritud karistustele toetumine on käsitatav materiaalõiguse ebaõige kohaldamisena VTMS § 175 p 1 ja § 149 p 2 mõttes. 13 Kohus arvestab, et käesoleval juhul esinevad karistust kergendavate asjaoludena süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Aigar Kristovald on oma süüd tunnistanud ja tegu puhtsüdamlikult kahetsenud juba kohtuvälises menetluses menetlusaluse isikuna 12.10.2022 ütlusi andes (tl 30).

§-s 58 sätestatud karistust raskendavaid ajaolusid ei esine. Kohus leiab, et Aigar Kristovaldi süü ei ole keskmisest suurem ning üldpreventiivsetest ja eripreventiivsetest kaalutlustest lähtudes, arvestades, et isikul puudub kehtiv karistus, saab Aigar Kristovaldi mõjutada, karistades teda LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga sanktsiooni keskmises määras, milleks on 50 trahviühikut, s.o 200 eurot.

1. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p-st 2, § 133-135 rahuldab kohus Aigar Kristovaldi kaebuse ning tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi eriasjade uurija A. M. 08.11.2022 otsuse väärteoasjas nr: 2440,22,004715, millega määrati Aigar Kristovaldile LS § 227 lg 2 alusel põhikaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks, osaliselt karistuse määramise osas ja teeb selles osas uue otsuse, millega mõistab Aigar Kristovaldile LS § 227 lg 2 alusel karistuseks rahatrahvi 50 trahviühikut, s.o 200 eurot.
2. Järgnevalt võtab kohus seisukoha taotluse osas tunnistada Aigar Kristovaldi õiguste rikkumist seoses väärteotoimiku materjalidest koopiate tegemisest keeldumisel. Aigar Kristovaldi poolt 14.11.2022 kohtuvälisele menetlejale e-posti teel edastatud teabenõudest (tl 32-34) nähtub, et menetlusalune isik on VTMS § 62 ja 114 alusel palunud väljastada talle kogu väärteotoimiku täielik koopia, sh asjaga seotud videosalvestused. 21.11.2022 pöördus Aigar Kristovald e-posti teel A. M. poole (tl 35), küsides, et „Kas Teil on võimalik anda infot, mis ajal on Teil võimalik antud dokumendid esitada.“ Kohtuväline menetleja on oma 23.11.2022 koostatud vastuses Aigar Kristovaldi teabenõudele (tl 36-37) viidanud üksnes VTMS § 114 lõikele 5, mille kohaselt kaebuse esitamise tähtaja jooksul asub väärteotoimik kohtuvälise menetleja juures ja seda ei väljastata. Lisaks selgitas kohtuväline menetleja, et menetlusosalised võivad väärteotoimikuga tutvuda Jõhvi politseijaoskonnas aadressil: Rahu 38, Jõhvi linn, Ida-Virumaa tööpäevadel: esmaspäevast – neljapäevani kella 09.00-16.45-ni ning reedeti kella 09.00-15.30-ni ja teha sellest väljakirjutusi või taotleda tasu eest koopiate tegemist toimiku materjalidest. Eelnevalt palutakse aeg kokku leppida. Lisaks märgitakse, et „Teiega on mitmeid kordi püütud märgitud kontaktil (telefoni teel) ühendust saada, see õnnestunud ei ole.“ Kohus juhib aga tähelepanu VTMS § 62 lõikele 4, mis sätestab, et menetleja väljastab taotluse esitamise korral täieliku koopia menetlusdokumendist või väärteotoimikust isikule, kellel on sellega tutvumise õigus. Koopia eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduse § 61 lõikes 1 sätestatud määras. Väärteomenetluse seadustiku § 62 muutmise seaduse 215 SE teise lugemise seletuskirjast nähtub, et: „Lõike 4 sisuks on sätestada väärteotoimikust koopiate saamise eesmärgipärasus. Menetleja väljastab vastava taotluse esitamisel täieliku koopia menetlusdokumendist või väärteotoimikust (arvestades § 62 lõikes 3 sätestatud erisust eriliiki isikuandmete osas). Koopia eest tasumisel kohaldub riigilõivuseaduse § 61 lõikes 1 toodud üldine reegel, st. kohtuotsuse või -määruse kordusärakirja väljastamise eest, kohtueelse või kohtuvälise menetluse menetlusdokumendi või kohtumenetluse muu dokumendi, samuti elektroonilise dokumendi väljatrüki väljastamise eest tasutakse riigilõivu iga väljastatud lehekülje eest alates
3. leheküljest 0,30 eurot.“ Lisaks on seletuskirjas selgitatud, et: „Lõike 4 sõnastus hõlmab 14 lisaks otseselt väärteo tagajärjel tervisekahjustuse või varalist kahju saanud isikule ja tema esindajale ka menetlusaluse isiku ja tema kaitsja õiguse saada koopia menetlusdokumendist või väärteotoimikust.“ Kohus leiab, et VTMS § 62 lg 4 alusel oli kohtuväline menetleja kohustatud menetlusalusele isikule väärteotoimiku koopia väljastama, sest menetlusalune isik esitas kohtuvälisele menetlejale e-posti teel vastavasisulise taotluse, milles palus VTMS § 62 ja 114 alusel väljastada talle kogu väärteotoimiku täielik koopia, sh asjaga seotud videosalvestused. Samuti küsis menetlusalune isik kohtuväliselt menetlejalt e-posti teel veel täiendavalt üle, et mis ajal neil on võimalik antud dokumendid esitada. Kohtuväline menetleja aga vastas menetlusalusele isikule, et väärteotoimik asub kaebuse esitamise tähtaja jooksul kohtuvälise menetleja juures ja seda ei väljastata ning andis isikule üksnes võimaluse tulla toimikuga ise tutvuma Jõhvi politseijaoskonda. Kohtuvälise menetleja esindaja väitis kohtuistungil, et menetlusaluse isiku teabenõudes puudus taotlus selle kohta, et ta soovib väärteotoimiku koopiat oma e-postile. Kohus nimetatud väitega ei nõustu. Juhul, kui kohtuvälisele menetlejale jäi menetlusaluse isiku pöördumistes midagi ebaselgeks, oleks tulnud isikut sellest nõude täpsustamiseks teavitada. Lisaks väärib märkimist, et teabenõude registreerimine viibis kohtuvälise menetleja poolt mitu tööpäeva – isiku poolt 14.11.2022, s.o esmaspäeval esitatud teabenõue registreeriti alles neljapäeval, s.o 17.11.2022 ning kohtuväline menetleja vastas sellele 23.11.2022, kusjuures otsusele kaebuse esitamise viimane tähtaeg oli 25.11.
4. Arvestades eeltoodut nõustub kohus esitatud taotlusega ja tunnistab Aigar Kristovaldi õiguste rikkumist kohtuvälise menetleja poolt seoses temale VTMS § 62 lg 4 alusel väärteotoimikust koopiate tegemisest väljastamisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Riigikohtu 02.11.2023 kohtuotsuse RESOLUTSIOON:
5. Tühistada Viru Maakohtu
6. veebruari
7. a otsus Aigar Kristovaldile mõistetud karistuse osas.
8. Saata väärteoasi tühistatud osas uueks arutamiseks Viru Maakohtule teises kohtukoosseisus.
9. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
10. Kassatsioon rahuldada osaliselt.
11. Mõista riigilt Aigar Kristovaldi kasuks välja 936 eurot valitud kaitsjale kassatsioonimenetluses makstud tasu katteks. 28.02.2023 kohtuotsus 4-22-4139 jõustus osaliselt
12. november 2023 Riigikohtu kohtuotsusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent 15