Obsah (5)

§ 175§ 173§ 2§ 176§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Marget Henriksen Määruse tegemise aeg ja koht 1.august 2023. a Tsiviilasja number 2-19-17556 Tsiviilasi RT kohustustest vabastamise menetlus Menetlustoiming K

2 § 175 lg 11 rakendamise obligatoorne eeldus, ehk võlgniku ennetähtaegseks kohustustest vabastamiseks peab võlgnik olema kolme aasta jooksul rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses, mida võlausaldaja hinnangul käesoleval juhul aga ei esine. Kohtu seisukoht

1. 01.07.2022 jõustus Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS), millega reguleeriti ka kohustustest vabastamise menetlus. Vastava seaduse rakendussäte- § 68 lg 2 sätestab: Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid
2. aasta
3. juunini. Seega tuleb ka käesolevas menetluses kohaldada jätkuvalt varem kehtinud pankrotiseaduse sätteid, mis reguleeris kohustustest vabastamise menetlust. Kohus leiab aga, et isikut ei tohi kohelda halvemini kui seda võimaldab uus seadus, mistõttu tuleb menetluse kestusele kohaldada FIMS-s määratud tähtaegu.
4. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 1933 lõige 2 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik on enne
5. aasta
6. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine käesoleva seaduse § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. 7.

§ 175

lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.

§ 175

lg-s 11 alusel on kohtul kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustustest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 12). 8.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 9. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel lähtunud

§ 175

lg 2 sätestatust, võlgniku usaldusisiku poolt avaldatust ning võlausaldajate seisukohtadest. 10. Kohus on RT taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud

§ 173

sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (

§ 175lg 2 ja lg 4).

11.

§ 175

lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. RTt ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. 12. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud

§ 173nimetatud kohustusi või neid rikkunud.

Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 12.1.

§ 173

lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. 3 Võlgnik on menetluse kestel olnud püsivalt hõivatud tööga (XXX). Võlgnik on sama ettevõtte töötaja olnud juba pankrotiavalduse esitamise ajal. Võlgnikul on olnud püsiv töökoht ja stabiilne sissetulek, mille arvelt on rahuldatud võlausaldajate nõudeid. Töökoha vahetusega võib kaasneda risk, et töökoht ei säili, seda eriti viimaste aastate tingimustes, kus seoses pandeemia ning hindade ja üldise elukalliduse tõusuga on kaasnenud muudatused tööturul, igal tööandjal ei pruugi enam olla suutlikust tegevust senises mahus või üldse jätkata. Sellised otsused toovad kaasa töötamisega seotud ajutised või alalised muudatused, sh töökoormuse vähendamise või töötajate koondamise. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. 12.2.

§ 173

lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohtule esitanud aruandeid tähtaegselt, isegi pigem varem ja rohkemgi, kui teda on kohustatud. Aruandele on lisatud kõik konto väljavõtted. Võlgnik on olnud aktiivne kohtule info jagamise osas. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud

§ 173lg 2 sätestatud kohustust.

12.3.

§ 173lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekuks on olnud töötasu, kogumispension ja tulumaksutagastus. Kohtule esitatud aruannete kohaselt on võlausaldajatele tehtud kohustustest vabastamise menetluse jooksul kuus väljamakset: 30.12.2020 summas 2210,15 eurot (Ik lk 155 pöördel), 31.08.2021 summas 2032 eurot (Ik lk 176 pöördel), 31.01.2022 summas 1630,01 eurot (Ik lk 189 ja pöördel), 02.06.2022 summas 7209,99 eurot (Ik lk 196 ja pöördel), 21.01.2023 summas 3910 eurot (Ik lk 12 ja pöördel) ja 4.06.2023 summas 3959,98 eurot, kokku summas 20 952,13 eurot, mis moodustab 67,84 % pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuetest summast 30 885,25 eurot. Võlgnik viitab taotluses, et esimene tasumine toimus 12.06.2020 summas 1026,21 eurot. Kohus selgitab, et nimetatud kuupäeval toimunud väljamakset ei arvestata kohustustest vabastamise menetluses laekumiste alla vaid selle summa maksis välja pankrotihaldur pärast 19.05.2020 kohtu poolt kinnitatud jaotusettepaneku määruse jõustumist. Võlgniku tunnustatud nõuete summa oli 19.05.2020 jaotusettepaneku kohaselt 31 911,46 eurot. Harju Maakohtu 09.06.2020 lõpparuande kohaselt on võlausaldajatele jaotiste alusel teostatud väljamakseid summas 1026,21 eurot, mistõttu on tunnustatud nõuete kogusumma vähenenud summale 30 885,25 eurot. Võlausaldajate hinnangul ei saa antud väljamaksete protsenti lugeda arvestatavaks. Arvestatava ulatuse kindlaksmääramisel ei saa lähtuda pelgalt ja ainuüksi nõuete rahuldamise protsentuaalsest suurusest, kuivõrd see võib oluliselt erineda olenevalt nõuete suurusest. Ilmselgelt saab suuremate nõuete puhul nõuete rahuldamise ulatus olla väiksem. Nõude rahuldatuse ulatuse arvestatavaks lugemisel tuleb lähtuda asja kogumist. Seda, kas võlgnik on rahuldanud nõudeid arvestatavas ulatuses või mitte, võib muuhulgas näidata asjaolu, kui palju on võlgnik oma sissetulekutest nõuete rahuldamisele panustanud (Tartu Ringkonnakohtu 08.05.2023 määrus tsiviilasjas 218-9677). Kuivõrd viimastel aastatel on üleüldine majanduslik olukord olnud rakse, sh oluliselt tõusnud elukallidus, siis on kohus arestitava sissetuleku arvestamisele kohaldanud TMS § 132 lg 3. Seega on võlgnik lisaks seadusjärgsele eraldisele teinud ka vabatahtlikke eraldisi. Kohtu hinnangul on võlgnik tasunud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Senises kohtupraktikas on peetud arvestatavaks nõude 4 rahuldamise ulatuseks

§ 175

lg 11 mõttes nt ca 60% nõuetest (Tartu Ringkonnakohtu 01.07.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-10-15313). Samuti on kohtud pidanud võlgniku poolt võlausaldajate nõuete rahuldamist 30% ja 41% ulatuses

§ 175

lg 11 tähenduses arvestatavas ulatuses nõude täitmiseks (Tallinna Ringkonnakohtu 22.11.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-11-59550; 07.09.2016 määrus tsiviilasjas nr 2-12-39281). Kohtud on varasemalt ka leidnud, et 30-40% ulatusest väiksem nõude rahuldamise ulatus ei ole arvestatav

§ 175

lg 11 mõttes (Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-09-19810). Seega saab asjaolude kogumis 67,84 % ulatuses nõuete rahuldamist pidada kohtupraktikast lähtudes

§ 175lg 11 mõttes arvestatavaks ulatuseks.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud

§173lõikes 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust.

Võlgnik on pidanud võimalikuks rahuldada võlausaldajate nõudeid lisaks ka oma mittearestitava sissetuleku arvelt. Võlgnik on pingutanud ning näidanud tahet rahuldada võlausaldajate nõudeid. 12.4.Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud

§ 173lg 6 sätestatud kohustust.

12.5.

§ 175

lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks. 13. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale

§-st 173 tulenevad kohustused. 14. Riigikohus on selgitanud, et

§ 2

teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimaluse vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu 20. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Kui võlgniku käitumises ei ole

§ 175

lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (Riigikohtu

1. mai
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu
3. aprilli
4. a määrus tsiviilasja nr 3-2-1-46-13, p 11; Riigikohtu
5. novembri
6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). Käesoleval juhul ei esine võlgniku käitumises võlgadest vabastamise keeldumise absoluutseid aluseid.
7. Senises menetluses on võlgnik nõuetekohaselt täitnud oma kohustusi, sh loovutuskohustust. Võlgnik on olnud hõivatud tööga ning teinud endast kõik oleneva, et rahuldada võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Kohtu hinnangul saab eeltoodud asjaoludest järeldada, et võlgnik on teinud omapoolseid pingutusi, et rahuldada võlausaldajate nõudeid 5 võimalikult suures ulatuses. Arvestades täitmata jäänud nõuete summat ja võlgniku käitumises võlgadest vabastamise keeldumise absoluutsete aluste puudumist, ei saa järeldada, et võlgniku kohustustest vabastamine käesoleval ajal kahjustaks võlausaldajate huve. Kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine

§ 175lg 11 alusel on põhjendatud.

16.

§ 176

sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 17.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud RT pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka RT pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 18.

§ 172

lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. RT saab usaldusisiku kohustustest vabastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 6